KüberPähkli uuringut on Eestis läbi viidud mitmel aastal. Seekord toimus küsitlus 1. oktoobrist 10. novembrini 2019 ja selles osalesid 8688 õpilast 4.-9. klassini, mis moodustab 10% antud fookusgrupist.
Kokkuvõtte autor on Birgy Lorenz, Tallina Tehnikaülikooli küberkaitse teadlane
KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT-vahendite kasutust uuriva osaga, millest selgus, et digitehnoloogia on Eesti lapseni küll jõudnud (ehk on kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel), aga mitte igasse ainetundi. Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisele nii kodudes kui ka koolis, mis toob fookusesse enam ka digitaalse ohutuse alased oskused, sest intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas.
Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse õpetamises, kuid ligipääsetavus ringitundidesse on pigem jäänud piiratumaks ja ligipääs tüdrukutel madalamaks. Vahed maakonna siseselt koolide hulgas on suured, seetõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas on alati ka neid, kellel oleks vaja veel digiteemal palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.
Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemuse poole on muutnud see, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad. Sellest annab teada ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, kus selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta.
Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib. Samas vaatavad nooremad õpilased ka vanemate nõuannete poole, mis tähendab, et lapsevanemate harimiseks tehtud pingutused koolis peaksid olema järgmistel aastatel võtmeküsimuseks, kuidas saaksime noori veel paremini toetada.
Kuigi noored ise peavad oma oskuseid piisavalt heaks ja näib, et sellel teemal täiskasvanute abi ei vajata, siis reaalsed oskused probleeme lahendada olid uuringu tulemustel siiski madalad. Tundub uskumatu, et oskuste mõõtmise osas on vanemate klasside edumaa kadumas. Võib väita et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad oskaksid internetis turvaliselt käituda (nt. on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), aga 7.-9. klass on jäänud pigem üksi. Samuti on märgata erinevusi poiste ja tüdrukute suhtumises, oskustes ja probleemidele lahenduste leidmises nii digiohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis. Vanuse kasvades erinevused süvenevad. Selline asi mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonna toimimisel pigem negatiivselt.
Soovituste hulgast tooksin välja vajaduse tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes; lastele tuleb anda praktilisi kogemusi. On vaja luua ülesandeid ja materjale, mis toetavad nii tehniliste kui sotsiaalsete oskuste õppimist ning kindlasti õppida selgeks korrektne valdkonda puudutav terminoloogia. Tänane kool sipleb mures, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), siis puuduvad ka nende tehnoloogiate ohutust puudutavad materjalid. Küsimused kellele sõidab osta iseauto?, kas robotid võtavad üle arstide töö?, kas droonid tuleks ära keelata? on õpilastele veel teemad, millest ei ole sügavuti räägitud, aga millega maailm iga päev kokku puutub.
Uuringu tulemustega saab tutvuda http:/
Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia "Targalt internetis" projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.
Lisalugemiseks:
https:/
Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: https:/
Samal teemal: