Füüsikaviktoriinil tuleb lahendada nii igapäevaeluga seotud kui ka loogilist mõtlemist vajavaid ülesandeid. Viktoriinist saab osa võtta 3. mail 2018 kella 8.00–20.00 veebikeskkonnas http://opik.fyysika.ee/. Ülesanded on eesti ja vene keeles. Osalemiseks on vaja internetiühendusega arvutit või nutiseadet.

Osalema on oodatud ka nooremate klasside, õhtu- ja kutsekoolide õpilased. Küsimused on koostatud nooremale (8.–9. klass) ja vanemale (10.–12. klass) vanuserühmale. Tulemusi hinnatakse klasside kaupa, iga klassitaseme kümme parimat õpilast saavad auhinna.

Auhinnaliste kohtade võitjad avalikustatakse 10. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel. Kõik osalejad saavad vaadata oma tulemust alates 4. maist kella 12.00 viktoriini veebikeskkonnas.

Viktoriin viiakse läbi füüsika e-õpiku keskkonnas. Lisainfo ja osalemise juhend on kättesaadav Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter.

Viktoriini Spekter korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Füüsikaviktoriin Spekter toimus esimest korda 2015. aastal. Eesmärk on tuua füüsika õppimisse mängulisust ja näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes.

Lisainfo:
Ly Sõõrd, korraldaja ja projektijuht, tel 528 5484, ly.soord@ut.ee

Kaido Reivelt, koostööpartner ja füüsika e-õpiku esindaja, kaido.reivelt@ut.ee

Olümpiaadi lõppvooru kutsuti kümme noort, kes valiti välja 44 eelvoorus osalenud õpilase seast esseede alusel. Kahele koolituspäevale Tartu Ülikooli filosoofiaosakonnas järgnes kaks võistluspäeva Tartu Herbert Masingu koolis. Noored kirjutasid ingliskeelse essee teaduse, poliitika või eetika teemal, tegid loogika-, põhimõistete ja –teooriate testi ning väitlesid teemal „Minu turvatunne on olulisem kui sinu vabadus rääkida“.

Filosoofiaolümpiaadi võitis Grete-Triin Sulengo Tallinna Inglise Kolledžist, teise koha sai Paul Johannes Kalda Tallinna 21. Koolist ja kolmanda koha Sandra Võsaste Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Võsaste sai ka Diana-nimelise auhinna parima eelvooru essee eest. Auhinnaga mälestatakse traagiliselt hukkunud kunagist olümpiaadivõitjat Diana Aitaid.

„Meile jäi silma finalistide esseede ühtlaselt kõrge tase ja loomingulisus,“ märkis peakorraldaja Leo Luks. „Rahvusvahelisel olümpiaadil on ainsaks ülesandeks essee kirjutamine, seepärast on lõppvooru punktiarvestuses kõige kaalukam just ingliskeelne essee.“ Olümpiaadi kaks parimat osalevad 23.–27. mail 2018 rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Montenegros.

Filosoofiaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Ruume pakkusid Tartu Ülikooli filosoofiaosakond ja Tartu Herbert Masingu kool, auhinnad pani välja Tartu Ülikooli kirjastus ja Tallinna Ülikooli kirjastus.

Olümpiaadi tulemused on kättesaadavad Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad.

Allikas: TÜ teaduskooli pressiteade. Foto: Mats Volberg. 

Samal teemal:

• Selgusid matemaatikavõistluse Kuubik võitjad
• Eesti õpilane naasis rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt hõbemedaliga

3-5-liikmelistele meeskondadele avanevad erinevatel ajahetkedel põnevad missioonid, mis on seotud Eesti avastamisega ja traditsioonidega. Väljakutses toetatakse laste uurimuslikku õpet tõenduspõhise lähenemise kaudu, kus meeskonnad jäädvustavad oma missioonide sooritust ja hindavad selle tulemust.

Osalema on oodatud kõigi haridusasutuste, huviringide ja nutiperede tiimid.

Kõik kolm missiooni tuleb sooritada hiljemalt 20. maiks 2018. 

Loe reeglite, Dash robotite, võistluse ja auhindade kohta lähemalt siit!

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Peamiselt 4.–7. klasside õpilastele mõeldud matemaatikavõistlusel osales 762 õpilast 143 koolist. Seekord koosnes võistlus ülesannetest, mis olid jagatud teemade kaupa. Õpilastel tuli lahendada arvude, kujundite, lugude ja loogika maailma ülesandeid. Esitatud 160 ülesandest lahendasid Ardi ja Agnes ära 158 ülesannet, Sten 157 ülesannet.

"Kuubik on üks lahedamaid matemaatika loogikavõistlusi. Ootan alati järgmise vooru ülesandeid ja kui need ilmuvad, siis ei saa neid enne käest panna, kui kõik on lahendatud. Minust on saanud Kuubiku fänn," kiitis parima tulemuse saanud Ardi Raag.

Võistluse 50 parimale õpilasele on diplomid ja auhinnaks õpikuid ja töövihikuid asendava veebirakenduse OPIQ kinkekaart.

Võistluse ülesanded ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Matemaatikavõistlust Kuubik korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Lisainfo: Maksim Ivanov, TÜ teaduskooli matemaatika peaspetsialist, maksim.ivanov@ut.ee

Samal teemal:

• Statistikaülesannete koostamise võistlus õpilastele ja üliõpilastele
• Jaak Aaviksoo: lai matemaatika kui laiem tee tulevikku

Olümpiaadi lõppvoorus osales 100 õpilast, kes olid piirkondlikes voorudes jõudnud 25 parima sekka. Esimesel päeval lahendasid koolinoored teoreetilisi ülesandeid. 9.–10. klassi õpilaste lemmikülesanded olid äikese ajal toimuvast reaktsioonist hapniku ja lämmastiku vahel ning toidupakkide soojendamiseks kasutatavatest keemilistest segudest tingimustes, kus see pole võimalik tavapäraste meetoditega. 11.–12. klassi õpilastele meeldis enim klassikaline tundmatu aine X leidmise ülesanne, kus tuvastatavaks molekuliks oli naftaleen. Teisel päeval määrasid 9.–10. klassi õpilased praktilises voorus tiitrimise teel apteegis müügiloleva vesinikperoksiidi massiprotsendilist sisaldust ja 11.–12. klassi õpilased tegid orgaanilist sünteesi.

Tulemusi hinnati klasside kaupa. Parimad noored keemikud on Martin Rahe (9. klass) ja Kadri Muuga (10. klass) Tallinna Reaalkoolist, Mikael Rinne (11. klass) Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Juri Volodin (12. klass) Tallinna Õismäe Vene Lütseumist. Tallinna Reaalkooli õpilased panid kinni esikolmiku nii 9. kui 10. klasside arvestus, lisaks teise koha 12. klasside arvestuses. Tulemuste protokolle saab vaadata teaduskooli veebilehelt.

"Soovime tänada ja tunnustada neid õpetajaid, kelle õpilasi pääseb igal aastal lõppvooru silmapaistvalt palju," lausus keemiaolümpiaadi komisjoni esimees Lona-Liisa Pruks. "Tänavu oli lõppvoorus kõige enam Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Martin Saare, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Eha Paabo ja Tallinna Reaalkooli õpetaja Andrus Kangro õpilasi."

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan professor Peeter Burk õnnitles kõiki lõppvooru jõudnud õpilasi, sest nad on automaatselt vastu võetud valdkonna õppekavadele. Parimad õpilased osalevad 30. märtsist 3. aprillini treeninglaagris, kus valitakse välja noored, kes esindavad Eestit Balti keemiaolümpiaadil Lätis, 50. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Tšehhis ja Slovakkias ning Mendelejevi olümpiaadil Valgevenes.

Keemiaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Koostööpartnerid ja toetajad olid Eesti Energia, Estko ja NPM Silmet.

Lisainfo: Lona-Liisa Pruks, keemiaolümpiaadi komisjoni esimees, lona.pruks@gmail.com, telefon 5904 4909

Foto: Koolielu arhiiv. 

Kahest osast koosneval individuaalvõistlusel tuli tulevastel raamatupidajatel anda ülevaade enda teoreetilistest teadmistest ning näidata oskusi praktilistes ülesannetes. Lisaks eelnevale pandi võistlejad proovile ka finants- ja juhtimisarvestuse lühiülesannetes.  

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja hindab võistluse taset väga kõrgeks: „Selle võistluse ülesanded on kordades raskemad kui kutseeksamil ning seetõttu annamegi võistluse kolmele esikohale kohe ka kutsetunnistused.“ Ka võistlejate sõnul on kutsetunnistuse saamine väga suureks motivatsiooniks. 

Parima raamatupidaja tiitli pälvis Merili Sagar Tallinna Majanduskoolist. „Arvan, et mulle tuli kasuks, et teen kooli kõrvalt ka juba raamatupidamistööd – see aitab õpitut paremini kinnistada. Ning kindlasti ka minu matemaatikaalane kõrgharidus. Raamatupidamist läksin õppima, et saada juba õpitule lisaks veelgi praktilisemaid teadmisi.“ Teise koha pälvi Irina Kutuzova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja kolmandaks jäi Diana Rammi Tallinna Majanduskoolist.  

Võistlusjuhendi koostaja ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna mittekoosseisuline lektor Juta Tikk ütles, et Eestis on raamatupidajate eriala väga hinnas. „Aina rohkem tuleb õppima ka neid, kel juba on või kes alles soovivad oma ettevõtet rajada. Seda seetõttu, et väikeettevõtjaid on Eestis aina rohkem ning soovitakse ise oma raamatupidamisega tegeleda.“

Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu kuni 35-aasta vanused õpilased Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja Tallinna Majanduskoolist. 

Raamatupidajate kutsevõistluse eesmärk on suurendada eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Tegemist oli selle aasta esimese „Noor meister 2018“ finaalvõistlusega. Rohkem võistlusi leiab aset maikuus toimuval oskuste festivalil „Noor meister 2018“. Rohkem infot: www.noormeister.ee.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Türi Ühisgümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku. „Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset ja kultuuriväärtuslikku korda saatnud,“ ütles minister Reps.

Peaauhinna pälvinud Enn Ernitsa kogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ koondab autori olulisemaid kirjutisi keeleteaduslikel teemadel, millest suurel osal on ka laiem kultuuriline taust ja tähendus. Üle seitsmesaja-leheküljeline teos sisaldab valikut 1972.-2015. aastal avaldatud artiklitest. Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija.

Enn Ernits

Žürii, kuhu kuulusid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, otsustas tõsta esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva etteütlust ning „Eesti-mari sõnaraamatut“.

Kümme aastat tagasi 277 osalejaga alustanud Vikerraadio e-etteütlus on kasvanud tuntud ja oodatud ettevõtmiseks, kus tuhanded inimesed oma keeleoskuse proovile panevad. Sellest on saanud traditsioon ja emakeelepäeva üks olulisemaid sündmusi. Paljud koolid on e-etteütluse võtnud oma emakeelepäeva tähistamise programmi, samuti kirjutatakse e-etteütlust ühiselt töökollekiivides ja sõpruskondades. E-etteütluse tekstid on humoorikad ja meeldejäävad ning juhivad tähelepanu levinud veaohtlikele kohtadele, mis just praegu on keelespetsialistidele silma jäänud.

„Eesti-mari sõnaraamat” avab sugulaskeele kõnelejatele tee eesti keele juurde. Veebisõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele ja sisaldab umbes kümme tuhat märksõna. Sõnaraamat kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja.

Rahvas valis õpilaste klassi-Instagrami „Roostikurebased“

Rahvahääletuse võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram „Roostikurebased“, kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Kõik postituste tekstid on kontrollitud eki.ee leheküljel, et õpilastele jääks külge õigekeelsussõnaraamatu kasutus ning eesti keele reeglid. Õpilased peavad postituste õigekeelsuse kontrolli väga tähtsaks. 

Kõneleb Jüri Valge

Taustainfo

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. 

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. 
Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 3507. Kokku anti 4815 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. 
Rahvahääletuse võitis klassi-Instagram „Roostikurebased“ 699 häälega. Järgnesid seitsme tundesõnaga T-särgid 600 häälega, „Sörulase aabits” 406 häälega, Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10, mis kogus 356 häält ning Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020, mis sai 280 häält. 

2017. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 23 mullust keeletegu.   
Keeleteo auhind anti tänavu välja kaheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest. 

Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Türi Ühisgümnaasiumis. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Kogume iga päevaga üha rohkem andmeid, lootes, et nad aitavad meil maailmas targemini toimetada. Andmed iseenesest on üsna kasutud, kuni pole inimesi, kes oskavad neist luua uut teadmist ja targemaid käitumisjuhiseid.  

Statistikaülesannete koostamise võistlus toob esile esile andmete ja statistika olulisust tänapäeva ühiskonnas, innustab noori matemaatika ja statistikaga tegelema, tutvustab andmebaaside võimalusi probleemide lahendamiseks, tõstab andmete ja statistika alaseid oskusi, muudab matemaatikaõppe eluähedasemaks.

Võistluseks tuleb koostada ülesanne, mis tõstatab olulisi küsimusi looduskeskkona või ühiskonna kohta ning suunab vastamiseks kasutama andmeid ning matemaatika- ja statistikateadmisi. Ülesanded  peavad sisult ja raskusastmelt sobima põhikooli kolmanda kooliastme või keskkooliastme erinevate ainete koolitundidesse või kodutöödeks. Hinnatakse nii ülesannet kui ka autori poolt pakutud lahendust.

Võistlus toimub kolmes vanusegrupis: põhikool, keskkool (sh kutseõpe), bakalaureuseõpe. 
Võistluseks saab regisreeruda kuni 31. märstini aadressil  https://goo.gl/forms/ZyGPasS3aMJpiQHH3.

Registreerunutele (koos juhendajatega) võimaldatakse aprillis võistluseelne koolitus andmebaasidest.

Ülesandeid saab esitada kuni  31. maini aadressil https://goo.gl/forms/0NXPH6MIdZf0OxOn1.
Tulemused avaldatakse Statistikaameti kodulehel hiljemalt 15. juuniks 2018.

Kõigi vanusegruppide parimad kutsutakse septembris toimuvale pidulikule seminarile ja autasustamistseremooniale. 

Võistluse juhendi, võistlustöö ja hindamise tingimused leiate koolistatistika kodulehelt https://koolistatistika.ut.ee.

Täiendav info sirje.pihlap(at)koolistatistika.ut.ee. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Statistika“
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks
   

Päranditegijate ja pärandivaderite algatustes osalemine aitab kaasa ajaloo ja kultuuripärandi uurimisele ja säilitamisele, tegevused toetavad riikliku õppekava täitmist ning võimaldavad ka õppeaineid lõimida.

PÄRANDITEGIJAD

Konkursile “Päranditegijad” oodatakse lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk. Konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt.

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, osaleda võivad kõik kuni 19-aastased noored üksi või meeskonnaga (klassiga). Võitjad kuulutatakse välja Tallinna Vabaduse väljakul Euroopa päeval 9. mail ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis. Viis parimat lugu osalevad Euroopa Komisjoni poolt korraldataval üle-euroopalisel pärandimeistrite konkursil Heritage Makers competition.

Auhinnad osalejatele panevad välja Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis. Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda Euroopa Parlamendi noorteprogammis Euroscola. 

Vaata inspireerivaid näiteid, tutvu reeglitega ja lae üles oma lugu www.parandiaasta.ee/paranditegijad/.

Lisainfo:

Madle Lippus, päranditegijate konkursi koordinaator
53 4888 41 madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee

PÄRANDIVADERID

Teeme 7-19-aastaste kooliõpilaste ühisjõul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärika kingituse märgates ja korrastades kodukohas hooldamist vajavat või unustusse vajunud pärandipaika. Ettevõtmise peamine eesmärk on kohaliku ajaloo parem tundmaõppimine ja väärtustamine. Lisaks saab iga õpilane tunda, et on andnud olulise panuse kohaliku kultuuripärandi kestmajäämisele.

Ootame uusi ja juba kogenud pärandivadereid kaasa lööma, registreeruda saab alates 15. märtsist, korrastustalguid võib läbi viia aprillist oktoobri lõpuni.

Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuuriloolist tausta tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu.

Lisainfo:

http://ouesope.ee/parandivaderid/

Elle Lepik, pärandivaderite projekti koordinaator

522 6456 elle@ouesope.ee

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis,  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja pärandivaderite algatusega.

Pärandivaderite algatuse eestvedaja on MTÜ Estlander. Toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet ja TeemeÄra!.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärgiks on innustada noori väärtustama ainelist kultuuripärandit ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Loe rohkem Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kohta www.parandiaasta.ee.

Parimad kutsuti edasi põhivooru, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledzis. Edasipääsenute nimed leiab www.kybernaaskel.ee. Häid tulemusi tegid 13 Tallinna Tehnikaülikooliga ja 7 Tartu Ülikooliga seotud üliõpilast. Korraldaja esindaja Birgy Lorenz selgitab, et taseme osas ei saa kurta, sest iga aastaga on osalejate arv kasvanud ja edetabeli 20 esimesel kohal käib madistamine, kus punktide vahed pole väga suured. "Oleme ise ka põnevil, kes lõpuks sellel aastal võitjana väljub ning kellest hakkame moodustama Eesti esindusmeeskonda rahvusvahelisele võistlustele. Tunnustan väga gümnaasiumide noori talente, sest nende oskused on võrreldavad ülikoolis õppijate omaga ja ometigi on nad selle kõik omal käel omandanud," ütles Lorenz. 

Põhivõistlusel on võistlejatel aega 4 tundi oma oskuseid uuesti näidata ja päeva lõpuks kuulutatakse välja Eesti parimad küberkaitsjad, kes viivad koju kaasa uhke karika. Parimad 14-24 aastased kutsutakse edasi KüberLaagri sarja, mille baasil Eesti meeskond European Cyber Security Challenge´ile minekuks lõpuks moodustatakse. Eelmisel aastal oli Eesti meeskond rahvusvahelisel võistlusel 5. kohal (tehnilises kolmandal) ja osales15 riiki. 

12. juunil toimub TTÜ Mektorys ka TTÜ KüberKonverents, mille teema on "Kas Eesti vajab küberkindlustust?". Konverents on käed ühendanud samal ajal toimuva suvekooliga Cyber Security Summer School. Täpsem info juba aprilli lõpus. 

Küberolümpia projekti idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel, kõikide programmi tegevuste läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli kriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning võistluse tehnilise osa teostab Eesti Kaitseväe küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Fotod: Kristi Kamenik. 

Samal teemal:

• Algas veebipõhine võistlus "KüberNaaskel"