Samas nendib ta, et ka noored ise saavad kogemuste omandamiseks palju ära teha. 

Ehkki tööpuudus, sealhulgas noorte (15-24 a) seas, on viimaste aastate jooksul vähenenud, ei ole see päriselt kuhugi kadunud. Eesti Statistikaamet toob välja, et noorte töötuse määr oli 2015. aastal 13,1%. Kuigi noorte tööpuudus vähenes mullu teiste vanuserühmadega võrreldes kiiremini, on noorte tööturule sisenemine ja seal püsimine arvestatav probleem. 

Kuigi leidub ka positiivseid näiteid, siis enamasti jäetakse noor kogemuste puudumise tõttu tööle võtmata. Nõutakse kolme aastat töökogemust, kolme keelt ja kõrgharidust. Kuigi tööandjatel on õigus nõuda parimat kvaliteeti, peaksid nad arvestama, et mitmete aastate pärast on tööturg nende samade noorte päralt. Tööandjad peaksid julgema palgata noori, kes on motiveeritud. Kui noor on juba varases eas teinud valiku ja alustanud töö otsimist, on ta motiveeritud ka kiiresti kohanema ja õppima.
Haridus on tööd otsides tähtis, kuid tegelikkus näitab, et noored ei saa tööle just kogemuste puudumise pärast. Samas ei saa kogemusi omandada ilma töökohata. Selline nõiaring teeb tööle saamise raskeks. Kuidas siis sellest välja pääseda?

Vabatahtlik töö aitab teha esimesed sammud

Kogemusi oma tulevase töökoha jaoks on võimalik saada ka mujalt. Väga head täiendust pakub näiteks vabatahtlik tegevus mittetulundussektoris. Tuleviku töökohtadel on peale hariduse olulised ka erinevad spetsiifilised oskused, mida saab koolis omandada vaid kaudselt. World Economic Forumi uuringust selgub, et kõige rohkem ootavad tuleviku ametid just iseseisvat ja kriitilist mõtlemist, läbirääkimisoskust, ettearvamatute olukordade lahendamist ning meeskonnatööd. 

Töö ühingutes, seltsides ning organisatsioonis annab hea aluse ükskõik millisel ametikohal töötamiseks, pakkudes võimaluse noorel arendada peaaegu kõiki vajalikke oskusi. Korraldada organisatsioonides üritusi, luua projekte, suhelda partneritega – kõik see on vaid jäämäe veepealne osa, mida vabatahtlikul tegevusel pakkuda on. Hiljem saab  spetsialiseeruda ning omandatud kogemused viia kokku koolis õpitud erialaga. Kombinatsioon ITst ja organisatsiooni juhtimisest või õpetajaharidusest ja korraldamisoskusest annab tööturule värskust ning soodustab ka uute tööandjate teket. 

Hiljuti lisandus vabatahtliku töö tegemisele veel üks plusspool – soovides õppima asuda Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti, võetakse arvesse kandideerija vabatahtliku töö kogemust. Seega on varasem töökogemus kasuks ka tulevast haridusteed valides. 

Digioskused annavad võimaluse särada

Sarnaselt kogemustele mittetulundussektoris annavad hea praktikapagasi mitmed haridusprogrammid ning koolitused. Üks hea võimalus tõsta oma pädevust tulevaste tööandjate silmis on programm Samsung Digi Pass, mis pakub noortele kutseõpilastele vajalikke digioskusi, mida läheb tarvis mistahes tuleviku ametis. Olgu see metsanduses, ehituses, ilusalongis või meelelahutuses. Nendeks digioskusteks on näiteks tehnoloogia abil suhtlemine, info ja sisu jagamine, netiketti tundmine ning teadmised isikuandmete kaitsmisest. Just digitaalsete oskuste olemasolu võib olla võti, mis annab tööturul märkimisväärse edumaa ja avab tulevikus uksed soovitud karjäärile. Programmi läbimisel saavad osalejad endale sertifikaadid ehk digipassid, mis näitavad tulevastele tööandjatele omandatud oskusi ja annavad hea võimaluse muljet avaldada. See tähendab, et sul ei tule näha lisavaeva nende olemasolu tõestamisega.  

Tähtis on tunnustada noori, kes on motiveeritud töötama ning ennast arendama. Kuigi meil ei pruugi olla veel aastate jagu tööstaaži, peame ometi kusagilt töökarjääri alustama. Kuigi on oluline anda noortele varases eas võimalus töötada, on sama oluline pakutavaid võimalusi kasutada. See suurendab oluliselt tulevaste tööealiste oskusi ning soodustab noorte kaasatust ühiskonnas. 

18. juulini on kutseõppuritel vanuses 14 kuni 19 eluaastat võimalus esitada oma erialane digi-idee tasuta praktikaprogrammi Samsung Digi Pass. Neid ootavad ees neli põnevat kuud oma digi-idee elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi kutseõppurite võistkondi, kellest tublimad saavad tõelise töökogemuse - võimaluse osaleda praktikal tehnoloogiaettevõttes Samsung ja oma eriala juhtivas ettevõttes Eestis. Programmist on võimalus lähemalt lugeda ja kandideerida siin.

Loo autor on Mikk Tarros, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees.

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilastele pakutakse võimalust valmistuda unistuste töökohaks
• Viis viga, mida praktikal olles vältida

LHV stipendiumiga soodustatakse tudengeid omandama ja kasutama IKT-alaseid teadmisi ning oskusi väljaspool IKT sektorit, tunnustades Eesti kõrgkoolides kaitstud Iõputöid, millega tudengid panustavad Eesti finantssektori või mõne muu majandussektori arengusse.

Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö kategoorias otsustas stipendiumikomisjon anda 1500-eurose stipendiumi TTÜ ärijuhtimise õppekava läbinud Liisi Sootsile töö eest "Pahatahtlike kasutajate tuvastamine masinõppega, arvestades IP aadresside vahetusi". Komisjoni hinnangul on pettuste avastamine finantssektoris oluline teema, mis muutub järjest keerulisemaks ja nõuab uute metoodikate rakendamist. Masinõpe on aga üha enam kandepinda saav lähenemine, mille abil on võimalik pettusi avastada ja turvalisust tõsta. Antud töö raames katsetatud erinevad masinõppe algoritmid annavad aimu erinevate küberpettuste avastamise võimalustest. 

Magistritöö kategoorias saab 3000-eurose stipendiumi TTÜ informaatika õppekava läbinud Viktor Reinok töö eest "Raamistik Java rakenduse jõudluse probleemide lahendamiseks empiirilise lähenemisega". IT-süsteemide jõudlus on oluline igale organisatsioonile, kes pakub oma teenuseid virtuaalsete kanalite kaudu. Loodud raamistik aitab probleeme avastada süsteemi varajases arendusfaasis, mis aitab hiljem kokku hoida süsteemi hooldus- ja arenduskulusid ning on alternatiiviks kallitele valmistarkvaradele, tõi komisjon magistritöö puhul välja.

LHV stipendiumi rahastab AS LHV Pank, stipendiumi määramist koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: HITSA.

Samal teemal:

• Skype´i välisõpingute magistristipendium
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

Programmi lõppedes saavad 30 osalejat endale uudsed Samsungi digipassid. Programm on osalejatele tasuta. 

Noortele õpetatakse tasuta praktikaprogrammi raames digitaalseid ja sotsiaalseid oskusi, mis annavad võimaluse väga hea CV koostamiseks ja lihtsustavad tööturule sisenemist. Nende hulka kuuluvad näiteks tehnoloogia abil suhtlemine, info jagamine, netikett ning seadmete ja isikuandmete kaitsmine. Samuti õpivad noored tegutsema ja suhtlema meeskonnas, arendavad kriitilist mõtlemist, planeerimis- ja juhtimisoskusi. Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak sõnas, et paljuräägitud 21. sajandi oskused on just need, millele programm keskendub. „Infotöötlus- ja analüüsioskus ning selle edasine oskuslik rakendamine tagab tänasel päeval noortele kindla edu infoajastu tööturule sisenemiseks," lisas ta. 

Programm annab osalejale vajalikud oskused oma karjääriteel esimeste sammude tegemiseks – olgu ta unelmate töökoht siis IT-s, ilusalongis, metsanduses, ettevõtluses või meelelahutuses. Tublimale võistkonnale avaneb võimalus teha ühenädalane praktika maailma ühes juhtivas tehnoloogiaettevõttes – Samsungis. Lisaks on haruldane võimalus läbida kolmenädalane praktika mõnes õpilase erialaga seotud Eesti juhtivas ettevõttes. 

Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, mis koosnevad 14–19-aastastest kutsekooliõpilastest. Programmi kestel abistavad osalejaid Tallinna Ülikooli õppejõud, kelle käe all noored oma digi-ideed täide viima hakkavad. Programmist on võimalus lähemalt lugeda ja kandideerida siin. 

Allikas ja fotod: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti noored kutseõppurid saavad peagi esimesed digipassid
• Programmi Samsung Digipööre võitjaks valiti Tartu Veeriku Kool

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis hiljuti avaldatud Emori noorte väärtusuuringu näitel, et noorte arvates on Eestis loodud tulevikutegijatele maailmatasemel võimalused. „Tartu Ülikool eristub teistest Eesti kõrgkoolidest kui kvaliteetse hariduse ja ka süvaõppe pakkuja. Oleme ülikoolis loonud kõik tingimused, et anda maailmatasemel haridusega noortele eelis kogu eluks – et ei mõeldaks vaid numbriliste väärtuste peale, vaid osatakse ka hinnata panust ühiskonnale.“

Noorma soovitas tulevastele sisseastujatele ülikooli ja õppekava valides mõelda, mida praktilist ja kasulikku nad saavad oma õpingute vältel ja lõppedes teha enda, Eesti või laiemalt ühiskonna jaoks, sest pärast lõpetamist saadav palk loeb vaid teatud piirini. „Tegelik rahulolu ja õnn sõltub pigem eneseteostusest ja tunnustusest. Seega on oluline ka vaadata, kui palju võimalusi on liituda erinevate uurimusgruppide, üliõpilasprojektide või -organisatsioonidega," sõnas Noorma.

Tänavusel vastuvõtul on avatud seitse uut või uuendatud tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavat õppekava. Bakalaureuseõppes bioloogia ja elustiku kaitse; pärandtehnoloogia; füüsika, keemia ja materjaliteadus; loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis ning magistriõppes matemaatika ja statistika; infotehnoloogia mitteinformaatikutele; kunstide ja tehnoloogia õpetaja.

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo hinnangul on juba täna näidatud väga suurt huvi üles uue infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekava vastu, millest võib kujuneda sisseastumise hitt. „Selle magistriõppekava eeltingimuseks on informaatikast erineva eriala magistrikraadi olemasolu või bakalaureusekraadi omandanul kaheaastane töökogemus,“ ütles Karo. 

Karo rõhutas, et üliõpilaskandidaadid teeksid endale selgeks sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused: „Vastuvõtuperioodil on tähtis silmas pidada nii avalduse esitamise tähtaega kui ka õppimatuleku kinnitamise kuupäeva. Arvestama peab ka sellega, et väga paljudel õppekavadel toimuvad ülikoolis kohapeal sisseastumiskatsed.“

Olulisemad kuupäevad

20.–30. juunini  avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemis SAIS.

4.–14. juulini sisseastumiseksamid, sh 5. juuli akadeemiline test.

15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini.

18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

29. august – õppeaasta avaaktus.

Tutvu õppekavade ja sisseastumistingimustega www.ut.ee/et/sisseastumine. 

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele lõppes aprillis. 19 ingliskeelsele õppekavale laekus kokku 2279 avaldust, neist 194 Eesti päritolu kandidaatide poolt.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ. 

Samal teemal: 

• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal
• Uuring: Eesti IT-tudengeid huvitavad suhted rohkem kui raha
• Uus tippkeskus seob bioloogia ja inseneriteaduse

Mängu eesmärgiks on suurendada huvi loodusteaduste vastu ning pakkuda peredele ja sõpruskondadele põnevust ning avastamisrõõmu meie loodus- ja teaduskeskustes. Merekultuuri aastale mõeldes on mängu teemaks vesi. Põnevaid küsimusi ja ülesandeid on veest kosmoses, veeloomadest ja kahepaiksetest, jõgedest ja järvedest, maailmameredest ning paljudest teistest veega seotud teemadest.

Külastusmängus osalevad: Tartu tähetorn, Tartu Loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum, Alatskivi Looduskeskus, Teaduskeskus AHHAA, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Luua Metsanduskooli puukool-arboreetum ja püsinäitus „Peipsi järve elu tuba".

Kokku 2000 euro väärtuses auhindu on välja pannud Kalevipoja Koda, Vudila mängumaa, A Le Coq, Lõunakeskus, mängus osalevad keskused ja palju teised.

Lisainfo mängu kohta: http://www.jaaaeg.ee/kulastusmang

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Jalutuskäik Tallinna vanalinna rohealadel
• Fotokonkurss ärgitab märkama loodust linnaruumis

Konkursi tulemused avalikustatakse 23. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.

Kandideerima on oodatud kõik, kes on silma paistnud teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel või on äratanud noortes märkimisväärset huvi teadustegevuse vastu.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot ja auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1 . Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
2. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
3. Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
4. Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
5. Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
6. Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast.

Kõigil Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.

Täiendav informatsioon käesoleva aasta konkursi kohta ning varasemate konkursside tulemused:
http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: Teadusagentuuri presiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on populaarsem kui kunagi varem

Võistluse eesmärgiks on jäädvustada nii viimaste aastate muutusi meie haridusmaastikul kui ka varasemat hariduslugu. 

Kirjalike tööde temaatikale ei ole  EPAM rangeid piire seadnud. On oluline, et töö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks – muutusi piirkondlikus koolivõrgus, õppetöö korraldust, kooliolustikku ja -traditsioone, õppekäike ja ekskursioone, huvitegevust ja välisprojekte, rahvusvahelisest õpilasvahetust jne. 

Oodatud on kolme viimase õppeaasta jooksul valminud tööd.

Vormistuse osas järgib žürii õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid. Oodatud  on ka uurimusliku taustaga videolahendused, soovitatav teema: “Üks päev meie koolis”. 

Võistlustööd palume saata meilitsi (epam@tlu.ee) või tavapostiga (Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Narva mnt 25, 10120 Tallinn).

Eraldi hinnatakse loov- ja uurimistöid ning videoinstallatsioone. Sügisvaheajal korraldab EPAM tunnustusürituse – õpilaskonverentsi, kus saavad võimaluse esineda kõik auhinnatud tööde autorid.

Võistlustöö juhend meenutuseks vt siit. 

Žürii teeb võistlusest kokkuvõtted oktoobri algul ning tänab osalejaid 25. oktoobril Eesti Teaduste Akadeemia maja (Ungern-Sternbergide palee) saalis pidulikul lõppkonverentsil. 

Täiendav info: 
Ene Luka 
haridusloo spetsialist
TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
telefon: 638 6496; 50 67861
e-post: eneluka@tlu.ee

Samal teemal:

• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele
• Tartu Ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega
• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (KMTK) koostöös Eesti NATO Ühinguga korraldas Euroopa kübervõistluse eelvooru novembris Saksamaal toimuva “European Cyber Security Challenge 2016” võistluse osalejate valimiseks.

„Meeskonnad  ehitasid üles IT-süsteemid, mida nad voorude jooksul kaitsesid ning samal ajal ründasid vastasmeeskondade omi. Võistlus toimus virtuaalselt,“ iseloomustas ettevõtmist Triin Muulmann, Kehtna MTK kutseõpetaja ja võistluste korraldaja. Virtuaalvõistlus toimus Kehtna serverites ning organiseerijate sõnul saadi esimese võistluse läbiviimise kogemus ning testiti tehniliselt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel saadud IT-süsteemide võimekust.

Eesti eelvoorust pääses edasi viis meeskonda: Self-Signed Certificate (Tartu Kutsehariduskeskus), VIKK (Viljandi Kutseõppekeskus), Localhost (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Polüka kamp (Tallinna Polütehnikum) ja  OR ´1´=´1´ (Hugo Treffneri Gümnaasium). Edasipääsejatele korraldatakse järgneva nelja kuu jooksul mitmeid koolitusi ja võistlusi, leidmaks kümme osavaimat noort Eestit esindama.

Tehnilise poole eestvedaja, KMTK kutseõpetaja Erko Pärna sõnul oli kohtunike ülesanne monitoorida teenuste toimimist ning suhelda võistkondadega. Kohtunikena osalesid Kehtna MTK IKT-valdkonna õpilased, European Union Agency for Network and Information Security kui Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.

Projekti läbiviijad on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning Eesti NATO Ühing.
Projekti toetajad on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Microsoft Estonia OÜ,  Dell/ MAX 1.2.3.
Projekti koostööpartnerid on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Riigi Infosüsteemide Amet, Kaitseliidu küberkaitseüksus ja Põltsamaa Ühisgümnaasium, SA Innove, Tartu Kutsehariduskeskus

Võistluse koduleht: http://virtuaal.kehtnamtk.tk/.
Info Saksamaal toimuva lõppvõistluse kohta: http://www.europeancybersecuritychallenge.eu/.

Allikas: Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Foto illustartiivne.

Samal teemal:

• Turvalisus, privaatsus ja identiteet õppetööks keskkonda valides – võimalus või turvarisk?
• Küberpähkli võistluse võitsid Tartu noored

„Ju meie poisid olid siis kõige taibukamad,“ rääkis õpilaste juhendaja Toomas Kivi.

Ametikooli võistkonda kuulusid sõiduautotehniku eriala õppijad Madis Pajussaar, Risto Voksepp ja Aivo Alas, kes valiti välja koolis korraldatud õpperühmasisesel võistlusel.

Vana-Vigalas tuli võistelda muuhulgas sõiduki rataste käitlemises, elektriskeemi koostamises ja mõõtmises ning autoga seotud vedelike tundmises. Lisaks sooritati kaks teooriatesti ning osaleti viktoriinil. Ametikooli võistkond tuli üheteistkümnest ülesandest seitsmel esimese kolme hulka, sealhulgas oldi kahel ülesandel parimad.

Teiseks tulnud Viljandi Kutseõppekeskuse võistkond pidi hiljem saadetud protokolli järgi tunnistama ühepunktilist allajäämist ametikooli võistkonnale. Kolmanda koha saavutas Järvamaa Kutsehariduskeskuse võistkond.

„Kuna tegu on ikkagi esimese kursuse võistlusega, siis erialaselt on see veidi lihtsam, samuti on igal aastal olnud meelelahutuslikumad ülesanded, tänavu näiteks täpsuslaskmine,“ rääkis Kivi. „Kui jõuame kolmandale kursusele, siis see üleriigiline võistlus nõuab juba rohkem erialateadmisi.“

Tänavu on tegu juba teise ametikooli autoeriala õppijate kutsevõistluste poodiumikohaga: mai keskel võitsid kolmanda kursuse õpilased Jaagup Otsa ja Kauri Teern kolmanda koha Pärnus korraldatud kutsevõistlustel. 

Esimese kursuse autotehnikute kutsevõistlusi korraldati kaheksandat korda.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. 

Samal teemal:

• Ametikool sai rahastuse 58 õppija välispraktikaks
• Kuressaare Ametikool saadab lähipäevil välispraktikale 28 õppijat

eTwinningu tänuüritusel 27. mail Tallinnas märgiti lisaks esikolmikule ära veel seitse projekti. 

Loo Keskkooli õpetaja Piret Kelgo projekti „Hallo neue Freunde“ iseloomustas žürii kui lihtsat ja loogilist tööd, kus projektipartnerite tegevused olid tõeliselt lõimitud. Projektis lõid kaasa 15–17-aastased õpilased kolmest koolist; Eestist, Poolast ja Horvaatiast. Projektipartnerid vahetasid infot oma kooli ja noorte vaba aja veetmise kohta, põhirõhk oli võõrkeeleõppel ja koostööoskuste arendamisel.

Meeri Sild tutvustas parimaid projekte

Juuru Eduard Vilde Kooli õpetaja Helle Kiviselja projekt „Näita mulle oma loodust“ („Show me your nature“) keskendus loodusele ja keskkonnale nagu pealkirjast arvata võibki. Juuru kooli projektipartner oli kool Prantsusmaalt (Lycee Horticole et Rural Privé du Haut Nivernais), projektis osalesid 15–16-aastased õpilased. Hindajad tõid välja järgmist: huvitav ja vajalik teema, kindlasti arenes õpilaste silmaring. 

Üksteisele tutvustati digivõimalusi kasutades oma maa looduskaitsealade (Lahemaa rahvuspark, Soomaa rahvuspark) loomi ja taimi, samuti looduskaitse põhimõtteid. Arutleti, mis üldse on rahvuspark ja miks seda vaja on. 

Kohtla-Järve Lasteaia Tareke õpetaja Ene Kruzman esitas koos oma õpilastega konkursile kuus eTwinningu projekti, neist „Lasteaialaste jalutuskäik sügiseses looduses“ („Preschool`s walk through the autumnal nature“) leidis hindajate poolt äramärkimist – käsikäes käivad kunst, mäng, muusika ja loodus, loomisrõõm ja omavaheline suhtlemine; väga huvitav, sellele vanusele sobiv projekt, kasutatud on ühistööks sobivaid vahendeid. Kokku tegutses 23 projektipartnerit. 3–6-aastased lapsed jälgisid muutuseid sügiseses looduses, jagasid tähelepanekuid, korjasid sügisande. Lõpptulemusena  sündis virtuaalne näitus nähtust ja kogetust.  

Ajalugu, reaalse ja virtuaalse maailma põimumine iseloomustab Tallinna Lasnamäe Põhikooli õpetaja Margarita Šmatova projekti „Minu kindlus, meie maailm“ (My castle, our world“).  Žürii arvamus: „Väga lahe õppeprotsessi toetav projekt, väga hea projektiplaan. Kaasatud palju õpilasi, hea on vahepealne tagasiside.“ Projektis oli 135 projektipartnerit, õpilased vanuses 12 kuni 15 eluaastat. Iga projektipartneri kooli piirkonnas või linnas on loss või kindlus, mille ajalugu teistele tutvustati.  Kokku sai neist kõigist lõpuks e-raamatu.

Õpetajad katsetasid robootikat

Põlva Põhikooli õpetaja Aimi Jõesalu projektis „Ütehkuun“ tõstis žürii esile ühisõppimist, õpimotivatsiooni, vaheldusrikkust, mitmekesiseid töövahendeid. „See projekt on tõeline fun,“ leidsid hindajad.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Deniss Tšertovi projekt „Minu põnev linn“ (My Fascinating Town“) sai žüriilt palju kiidusõnu – lihtne, kodukohta väärtustav, õpilasi kaasav, tõeliselt huvitav projekt, sellisel viisil õppimine ja oma maa tutvustamine on noortele põnev. Valminud videotel on ka hiljem väärtus, neid saab õppetöös kasutada. Kõik partnerid on projekti võrdselt panustanud. Lihtne idee, praktiline väljund, loov lähenemine.

Nelja kuu jooksul (september-detsember 2015) salvestasid Eesti, Hispaania, Portugali, Itaalia, Prantsusmaa ja Poola õpilased oma kodulinnast lühikesi videoklippe. Otsiti vaatamisväärsusi, ajaloolisi paiku, põnevaid ehitisi, kaunist linnaloodust. TwinSpace´is sai igaüks videoid näha ja küsimusi küsida.  Lõpuks hääletati, missugune on kõige huvitavam video. 

Pirita-Kose Lasteaia õpetaja Eve Saare projekti „Laulumängud“ („Singing Games“) hinnati kui mängulist, rõõmsat ja kaasahaaravat. Väga hea idee ja toredad videod, projekti tugevuseks on paljud partnerid, kellelt palju õppida. Väga hästi korraldatud tulemuste esitlemine. Lõimitud erinevad õppeained.  
Selles projektis esitasid rühmad laulumänge oma emakeeles, mida teised said videos vaadata. Siis õpiti üksteise laulumänge ja jagati neid samuti videos. 

Kokku esitati sel õppeaastal eTwinningu projektivõistlusele 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ja Merike Sikk. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: Laura Vetik ja Madli Leikop.

Samal teemal:

• Selgunud on parimad eTwinningu projektid
• eTwinningu võluv lihtsus
• ProgeTiiger alustas twinnimist