Rohkem infot võistluse kohta ning registreerimine: http://www.plussmiinus.edu.ee

See on juba kolmas PlussMiinus MTÜ poolt korraldatav matemaatikavõistlus ning hea meel on tõdeda, et populaarsus ja nõudlus kvaliteetsete ning huvitavate võistluste järele aina kasvab. Meie eesmärgiks on pakkuda õpilastele meeldejääv kogemus, võimalus end proovile panna uues keskkonnas, võrrelda enda teadmisi teiste vanusekaaslastega ning süvendada huvi matemaatiliste teadmiste vastu. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, partnerite, sponsorite ning uuendatud ainekomisjoniga garanteerime ülesannete kõrge kvaliteedi ning anname õpilastele tõelise suurvõistluse kogemuse.

Huvitavad ülesanded, vinged auhinnad, sõbralik õhkkond, võimalus oma lemmikkuulsusega rinda pista on vaid mõned põhjustest, miks PlussMiinus matemaatikavõistlusel osaleda.

Auhinnad:

1. koht - Tahvelarvuti Samsung Galaxy

2. koht - Kaameraga droon

3. koht - PlussMiinus käekell

Aktiivseima klassi auhind - 5D filmi "Robinson Crusoe" külastus Viimsi kinos kogu klassile!

Võidavad mõned, kuid kogemuse saavad kõik!

Allikas: MTÜ PlussMiinus info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Jõuludega avanes AHHAA keskuses näitus „Ahhaa, kuubis!“
• Matemaatikaülesannete lahendamise lahtine võistlus toimub 13. detsembril
• Matemaatika ei ole veel sugugi valmis
   

Oodatud on looduskeskkonna problemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd. Esitada võib nii individuaalselt kui kollektiivselt.

Hinnatakse töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, aga ka korrektset vormistust. Tööle lisatakse eestikeelsed ja inglisekeelsed resümeed, kus antakse lühiülevaade töö teema aktuaalsusest, eesmärkidest, uurimisküsimustest, metoodikast, tulemustest ja järeldustest.

Varasematel aastatel on konkursi võidutööde seas olnud näiteks uurimused erinevate meediakanalite ilmaennustuste täpsusest, äikese sagedusest saartel ja Mandri-Eestis, ohtudest lindude sügisrändel, Aegna saare rannajoone muutustest ja kodulinna valgusreostusest. Õpilased on uurinud maavarade kaevandamise mõju keskkonnale, teinud hüdroloogilisi vaatlusi, mõõtnud tahma sisaldust õhus jpm.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss kaasa õpihuvi suurenemisele ja teaduse populariseerimisele. „Praktilised ja uurimuslikud tegevused väljaspool klassiruumi on motiveerivad ja pakuvad võimaluse reaalselt tutvuda teaduse ning tehnoloogia tänapäevaste uurimisteemadega. Meie kogemus näitab, et varasematel aastatel konkursil osalenud õpilased on läinud hiljem edasi õppima just loodusteaduse ja tehnikaga seotud erialasid,“ selgitas Imbi Henno.

GLOBE programmil Eestis on see aastal juubeliaasta, sest GLOBE tegevused Eestis käivitusid vastavalt 1996.a sõlmitud lepingule, mille allkirjastasid tolleaegne haridusminister ja USA Suursaadik Eestis. GLOBE programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada  uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.

Konkursil osalemise tähtaeg on 16. mai 2016. Lisainfo uurimistööle esitatavate nõuete kohta.
GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Võistlusele oodatakse esseesid ideaalsest haridusest, mis toetab jätkusuutlikku arengut ja aitab luua paremat elu kõigile.

Esseesid saab esitada inglise, prantsuse, hispaania, saksa või jaapani keeles, tähtaeg on 15. juuni. Auhinnafond on kopsakas ning võistluse võitja kutsutakse korraldajate kulul Jaapanisse auhinda vastu võtma.

Lisainfo: http://www.goipeace.or.jp/english/activities/programs/1601.html

Allikas: UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni koduleht.

Samal teemal:

• Mis tunnis võiks rääkida Struve kaarest?
• UNESCO alustab kõrghariduse tunnustamise ülemaailmse konventsiooni väljatöötamist

Vormistuse osas järgib žürii õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid. Oodatud on ka uurimusliku taustaga videolahendused, soovitatav teema “Üks päev meie koolis”.

Kirjalike tööde temaatikale EPAM rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks – muutusi piirkondlikus koolivõrgus, õppetöö korraldust, kooliolustikku ja -traditsioone, õppekäike ja ekskursioone, huvitegevust ja välisprojekte, rahvusvahelisest õpilasvahetust jne.

Omaette teema on Eestist pärit õpilaste käekäik välisriikide koolides. HTMi kodulehe andmeil elab juba ligi 20% eestlastest väljaspool Eestit, eesti keelt õpib pea 3500 last 59 koolis erinevates välisriikides. Nende toimimist ja toimetulekut pole seni uuritud ega vastavat materjali talletatud.

Täpsem võistlustöö juhend<http://www.tlu.ee/et/eesti-pedagoogika-arhiivmuuseum/Uurime-kooliajalugu>.

Allikas: EPAMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss
• Algas konkurss kõrgkooliõpikute kirjutamiseks ja tõlkimiseks

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2015. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 27 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):

1. e-keelenõu
2. Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi“
3. „Eesti keele varamu“ sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
4. Eesti-leedu sõnaraamat
5. ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
6. Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
7. Kirjandustund kirjanikuga
8. „Hiiu sõnaraamat“
9. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
10. Eesti-läti sõnaraamat
11. Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
12. Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
13. XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
14. Lugemiskaartide sari „Head eesti …“
15. Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
16. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
17. Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
18. Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
19. Selge sõnumi auhind
20. Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
21. Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
22. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
23. Konguta Kooli aabits
24. „Heinrich Stahli tekstide sõnastik“
25. Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ (2015)
26. Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus“
27. Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 18. märtsil.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

Arendusnädalavahetusel töötavad uute leiutiste kallal koos väga erineva tausta ning kogemustepagasiga osalejad. „Iga korraga on projektide julgus ja keerukus tõusnud, näiteks on seekord välja pakutud ideede seas ka sõiduauto autopiloot,“ rääkis ürituse peakorraldaja Priit Salumaa sihtasutusest Garage48. „Loodan näha nii roboteid, droone kui ka internetti ja nutitelefonidega ühendatud vidinaid.“ Asjade interneti ehk internetti ühendatud seadmete vallas aitab osalejatel ideid teostada Elisa Eesti.

Ürituse kaaskorraldajateks on Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, kes peavad oluliseks tudengite erialaste ning erialaüleste kontaktide soodustamist. „Garage48 on heaks näiteks interdistsiplinaarsest ja praktilisest õppest, mille käigus tudengid lahendavad reaalelu probleeme,“ ütles Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo.

"Disainer oskab digitehnoloogia kasutajasõbralikuks muuta, seega annab Kunstiakadeemia üritusele väärt täiendust,” lisas Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Teist aastat on ürituse partneriks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kelle kadetid töötavad välja riigikaitsega seotud rakendusi. Eelmisel aastal pälviski peavõidu just KVÜÕA ideest sündinud lasketreeningu abiseade.

Garage48 formaat on lihtne: reedel saavad kõik kaasosalistele oma projektiideid esitleda ja moodustatakse meeskonnad. Seejärel algab meeskondadel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks toimiv prototüüp valmis saada. Tartu Ülikooli Physicumis pühapäeval kell 18:00 algavat prototüüpide esitlust saab otseülekandena jälgida Garage48 veebilehe, postimees.ee ja novaator.err.ee vahendusel.

Garage48 Hardware & Arts korraldajad ja suurtoetajad: Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, SA Garage48, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Elisa Eesti. Toetajad: Eccom, Eesti Arengufond, Startup Estonia, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hedgehog, Massportal, Microsoft, Milrem, Mooncascade, Rohde & Schwarz, Skeleton Technologies ja Tartu linn.

Ürituse koduleht http://garage48.org/events/hardware-and-arts-2016

Garage48 Hardware & Arts 2015 võitja - Hitafly lasketreeningu abiseade. Foto: Reio Avaste.

Allikas: TÜ pressiteade.

Konkursid on teemal "Milline oleks Eesti, kui keegi ei suitsetaks?" ja "Milline oleks Eesti, kui inimesed jooksid poole vähem?". Konkurss toimub kahes vanusegrupis: 8.-9.klass ja 10.-12.klass.

Konkursid julgustavad noori kirjeldama oma visiooni Eesti ühiskonnast, kui me jooks alkoholi poole vähem ja ei suitsetaks. Kuivõrd keskkond meie käitumist mõjutab; kuidas tähistaksime sündmusi, maandaksime stressi, leiaksime sõpru ja tooksime ellu põnevust, kui suitsetamine ja alkoholi tarbimine oleks tabu, mitte norm?

Essee soovituslik pikkus on kuni 10000 tähemärki. Palume esitada essee eesti keeles, DOC-vormingus, ning lisada sellele autori ees- ja perekonnanimi, vanus ja kontaktandmed (e-postiaadress ja kontakttelefon).

Töid oodatakse kuni 10.02.2016 aadressil eessee@terve-eesti.ee.

Esseesid hindab žürii ning hindamisel peetakse silmas, kuivõrd argumenteeritult suudetakse oma seisukohti kaitsta. Mõlemast vanusekategooriast ja teemast valitakse välja parimad kirjutajad, kes saavad auhinnaks tahvelarvuti SamsungGalaxyTab.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja 24.02.2016.

Samal teemal:

• Mahekeskus õpetab valikuid tegema
• Tervisliku toitumise edendamise projekt tõi Kohtla-Järve lasteaiale tunnustuse
• Tervist edendavate lasteaedade suvekool keskendub ohutusele

Arvutimängust „Euro Run“ on oodatud osa võtma 9- kuni 12-aastased lapsed. Mängus saab proovile panna osavuse ja kiiruse, teadmised rahatundmisest annavad võimaluse koguda väärtuslikke lisapunkte. Euroala 100 paremat ehk kõrgeima punktiarvuga mängijat saavad Euroopa Keskpangalt uue 20-eurose rahatähega meene.

Eesti kolmele parimale mängijale on Eesti Pank lisaks pannud välja auhinnaks iPadi. Mängijad kutsutakse pärast võistluse lõppu Eesti Panka, kus toimub võitjate autasustamine ja antakse üle kolm iPadi.

Kui mängu alguses olid Eesti lapsed aktiivsed osalejad ja saavutasid parimaid tulemusi, siis praegu juhib mängu Leedu võistleja ja esiviisikusse mahuvad veel Läti mängijad. Parim Eesti mängija asub hetkel 304 091 punktiga 17. kohal. Eesti Pank kutsub kõiki koolinoori aktiivselt osalema ja oma teadmisi proovile panema, mida saab teha veel kuni 25. veebruarini.

Võistlusmängu eesmärgiks on pakkuda koolinoortele uusi teadmisi rahatähtede kujunduse ja turvaelementide kohta ning tutvustada euroala riikide euromüntide kujundusi. Vaata mängu tutvustavat videot:

Mängu on võimalik mängida kõigil huvilistel, kuid võistlusel osalemiseks tuleb 9- kuni 12-aastastel oma punktisumma registreerida. Kui võistleja mängib mängu mitu korda, siis võistlusel arvesse läheb ainult parim tulemus. Täpsemad mängu ja võistlusest osavõtmise juhised ning mäng ise asuvad siin http://www.uus-euro.eu/Lisamaterjalid/EURO-RUN/Euro-Run. Võistlusmäng algas 25. novembril 2015.

Allikas: Eesti Pank

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe programm arendab ettevõtlikku hoiakut nii õppijatel kui õpetajatel
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Kvaliteedimärk näitab ka, et projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.

„eTwinningu kvaliteedimärgi saamine on eesmärk paljudele õpetajatele, kes on oma projektide kallal kõvasti vaeva näinud,” on öelnud Anne Gilleran, eTwinningu pedagoogiline juht.

eTwinningu projekt võib saada riikliku kvliteedimärgi ja Euroopa kvaliteedimärgi. Viimase võib saada projekt, mille kandidatuuri on esitanud vähemalt üks riiklik kasutajatugi pärast hindamisprotsessi ning kus vähemalt kaks partnerit on juba saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas. Euroopa kvalitedimärk on eelduseks, et eTwinningu projekt saaks osaleda Euroopa eTwinningu auhindade jagamisel.

Koolielu küsis kvaliteedimärgi saanud projektide juhendajatelt-õpetajatelt kõigilt ainult ühe küsimuse: missugune on teie arvates maailma parim eTwinningu projekt? Vastused said sellised, nagu allpool lugeda.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on nagu põneva raamatu kirjutamine. Erinevus seisneb vaid selles, et seda "kirjutatakse" samaaegselt maailma erinevais paigus erinevate inimeste poolt. Kaugus ja vahemaad ei loe siin midagi. Kõik tegelased on päriselt olemas ning kõik tegevused leiavad aset. Tulemuseks on suur annus tarkust, palju sõpru ning rahulolu. Ikka veel paneb mind imestama eTwinningu projektide võimalikkus. Edu võti peitub aga hiilgavas meeskonnatöös. Iga õnnestunud projekt on võit omaette. 

Anneli Tumanski, Väätsa Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis tehtud südame ja kirega nii laste kui õpetajate poolt.. 

Kertu Laanesoo, Audentese Erakool: Minu jaoks on hea eTwinningu projekti tunnuseks see, et lapsed tahavad selles kaasa lüüa ja ise toota sisu, isegi kui see sisu ei tule välja veatu ja üdini professionaalne. Samuti on oluline, et lapsed saaksid suhelda eakaaslastega teistest riikidest või ka Eestist, kui mitte näost näkku, siis näiteks Skype'i kaudu. See annab väga palju juurde, kui projekt on midagi muud kui pelgalt õpetajale info kogumine, kes selle siis edastab partneritele; kui projekt on elus inimeste nägemine, kellega saab tutvusi sobitada ja eluolust kasvõi rääkida. Lõpuks ei saa jätta märkimata, et iga projekti aluseks on usaldusväärsed partnerid ning nende leidmine pole sugugi alati lihtne.

Kristel Kook-Aljas, Kose Gümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis võimaldab igal õpilasel, olenemata tema keeleoskuse tasemest, osaleda ja anda oma panus projekti. See on projekt, mis annab võimaluse õppida ja õpetada läbi praktiliste tegevuste erinevaid õppeaineid, ning lisaks ei mõtle õpilased sellest kui õppimisest, vaid kui suhtlemisest teistest kultuuridest pärit inimestega.

Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool: Maailma parim eTwinningu projekt on selline, mis pakub tegutsemislusti nii õpilastele kui ka juhendajatele. Selline, kus osalejad kõik on rahul, peetakse kinni tähtaegadest, ollakse valmis edaspidigi koos tegutsema. Meie viimane projekt just selline ongi, suhtleme mitme partneriga ikka edasi ka peale selle projekti lõppu.

Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool, Mammaste Lasteaed ja Kool: Minu jaoks on maailma parim eTwinningu projekt just see projekt, mis parajasti teoksil! Projekt, mille idee, sisu ja pealkirja olen ise välja mõelnud!
Minu maailma parimas projektis on kaaslaseks kreeklannast kolleeg Johanna, kes on nii loominguline, töökas, usaldusväärne ja samuti suurte kogemustega, et meie koostöö kulgeb lihtsalt, sujuvalt aga ääretult innovatiivselt. Kogu projekti vältel on hinges selline vaikne õnnevurin - oh, me projekt läheb aina põnevamaks ja toimib nii hästi. Maailma parima projekti puhul on mu õpilaste teretamine muutunud lauseks "Kas me täna kreeklastega räägime?". Maailma parimad eTwinningu projektid elavad edasi loodud veebilehekülgedel, tundides ja õpilastes ja kolleegides! Iga maailma parim eTwinningu projekt on andnud mulle erilised ja unustamatud eduelamused.

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool: eTwinningu projekti teeb parimaks see, kui projektis osalevad koolid panustavad projektitöösse võrdväärselt projekti ideest kuni projekti kokkuvõtteni välja. Projekt on parim, kui selles osalevad õpilased tunnevad ennast projektitöö tulemuste eest vastutavatena, osalevad projekti plaanimises, leiavad ise ülesannete täitmiseks loovaid lahendusi. Põhiline on see, et kõik (nii õpilased kui õpetajad) tunneksid projektitööd tehes rõõmu, et hiljem tehtud tööle mõeldes meenuksid toredad hetked.

Tatjana Guzh, Lasnamäe Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see projekt, mis arendab 21. sajandi õpilastel 21. sajandi oskusi - loovust, suhtlemis- ja koostööoskust läbi IKT-rakenduste.

Kvaliteedimärgiga projektidest

Kõik 2015. aastal  Euroopa kvaliteedimärgi saanud Eesti eTwinningu projektid koos sisukirjelduse, tulemuste ja osalejatega leiab siit. Siinkohal mõne projekti tutvustused.

CC (Culture & Civilization) relay race (Kultuuride ja tsivilisatsioonide teatevõistlus). Audentese Erakool, õpetajad-juhendajad Kertu Laanesoo ja Maris Niine.

Õpilastele tutvustati eri riikide (Hispaania, Kreeka, Horvaatia, Poola) kultuure ja kasutati selleks kunsti, muusika, kirjanduse ja kehalise kasvatuse tunde. Filmimiseks, pildistamiseks ja heli salvestamiseks kasutati nutitelefone, suhtlemiseks projektipartneritega arvuteid ja Skype'i veebikaamerat. Rühmades selgiti välja oma riiki iseloomustavaid kultuurilisi elemente. Seejärel otsustati, millised ideed praktikas ellu viia. Paaristööna valmistati ette tekst filmimiseks, tutvuti filmimise põhitõdedega. Õpiti, kuidas ühises veebiruumis viisakalt käituda ja avalikus foorumis arvamust avaldada nii, et see teisi innustaks. Loomulikult vaadati projektipartnerite töid.

Look at book (Vaata raamatut). Juuru Eduard Vilde Kool, juhendaja õpetaja Sirje Kautsaar.

Projekti keskmes on raamatud. Õpilased Tšehhist, Kreekast, Poolast, Itaaliast ja Eestist jagasid lugemiselamusi, kasutades sobivaid IKT-vahendeid. Oluline oligi lugemisrõõm ja selle jagamine.

MAVEN - MAth Via ENglish (Matemaatikast inglise keeles). Juhendaja Tatjana Amerhanova, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium.

Projekt ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat E-raamat “The legend of MAvEN adventures”.

My house is your house (Minu kodu on sinu kodu). Juhendaja Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke.

Euroopa riikide lapsed näitasid selles projektis, kuidas nad elavad ja missugune on nende kodu. Ehk siis avatud uksed, tulge meile külla! Ühtlasi õppisid lapsed projekti käigus kodu ja majaga seotud sõnavara.

Europe on a string (Euroopa nööridel). Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed ja Kool.

Projekt ühendas Eesti, Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Türgi, Tšehhi ja Soome lapsed nukuetenduste kaudu. Projekti tuumaks on kohalikud nukud ning nukuteater, üldine eesmärk: kohalike nukkude abil arendada laste kujutlusvõimet ja loovust, IKT kasutamist ja võõrkeeleõpet, tutvustada teiste riikide kultuure. Lapsed meisterdasid ise nukud ja dekoratsioonid, mõtlesid välja etendused, tegid pildid ja videod. Tehnoloogiat kasutati suhtluseks, näidendi salvestamiseks, heli salvestamiseks, piltide töötlemiseks ja jagamiseks.

Across the Baltic Sea (Üle Balti mere). Juhendaja Kairi Mustjatse, Martna Põhikool.

Projektis osalesid Eesti, Rootsi ja Poola õpilased. Partnerkoolid valmistasid ette viktoriiniküsimused oma maa kohta ja otsisid vastuseid teiste küsimustele. Saadud info põhjal koostati ühiselt mäng Scratchi keskkonnas.

Christmas Truce (Jõuluaegne vaherahu). Juhendaja Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium.

Projektis osalenud 10 riigi õpilased jagasid jõululaule ja jõulurahu, minnes ajas tagasi I maailmasõja päevadesse, detsembrisse 1914, mil rindelgi oli jõulurahu ning sõdurid vahetasid "eikellegimaal" kingitusi. Projekti lõpptulemusena valmis videokontsert jõululauludest, sh esitas iga riik „Püha öö“ oma emakeeles. Ja muidugi süüviti ajalukku, tutvuti I maailmasõja käiguga, selle mõjuga oma riigile.

Things you should know about my country (Seda sa pead teadma minu kodumaast). Juhendaja Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool. Ka teine Aimi Jõesalu juhendatud projekt sai Euroopa kvaliteedimärgi: DaF-Digistunden.

Esimeses projektis tutvustasid partnerkoolide õpilased ühisel veebilehel fakte oma kodumaa kohta. Projekt toetas kaasava hariduse ideed – iga õpilane panustas, nagu tema oskused-võimed lubasid. Projekti DaF-Digistunden kohta saab rohkem lugeda ka siit. "Olime õhinas ja vaimustuses just saksa keele õppimise äppide katsetamisest, kasutamisest ja kogemuste vahetamisest, mis sai kajastatud ka nii kenas e-keskkonnas," ütles Aimi Jõesalu.

Water chemistry (Vee keemia). Juhendaja Anneli Lukason, Tartu Karlova Kool.

Projekti põhieesmärk oli analüüsida looduslike vete (jõed, järved) vee kvaliteeti keemiliste ja füüsikaliste näitajate alusel erinevates paikkondades Euroopas ning näitajaid võrrelda. Eksperimentaalsed andmed kogusid õpilased. Kasutati nii kaasaegset mõõtetehnikat (sensorid) kui ka testiribasid. Dokumentidele lisati illustratiivset materjali fotode, videote ja esitluste näol. Probleemide arutelu projektipartneritega Belgiast toimus foorumites, uudisvoost sai ülevaate projektipäevikust. Lisaks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele arendas projekt õpilaste võõrkeele-, arvuti- ja suhtlemisoskusi.

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Fotol on eTwinningu traditsiooniline suvekool Pärnus 2014.

Samal teemal:

• Seitse erilist eTwinningu tööd
• Kuidas küpsetada kooki, meisterdada järjehoidjat ja kasutada taastuvenergiat
• Laste tehtud - hästi tehtud
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Võistkonnas võib olla kuni kolm õpilast. Palume võistkondadel registreeruda hiljemalt 23. veebruariks e-posti aadressil tiina.lilleleht(at)teec.ee (tel 736 1693).

Viktoriiniks valmistumisel soovitame tutvuda järgmiste artiklitega:

Ajakiri „Eesti Loodus“ 2015

Nr.1 - L. Plumer, U. Saarma:  Linnarebased
         K. A. Adami: Meie tihased

Nr. 2 - R. Nellis jt: Rähnid metsamajnduse tõmbetuules
          Tiitsaar, I. Talgre: Päevaliblikad vajavad mõõdukust ja majandatud loopealseid

Nr. 3 - Ü. Väli: Hiireviu – viiuldaja taevavõlvil.
          T. Jürgenson: Kas maaparandus on vee-elustiku suurim oht?

Nr. 4 – V. Sõber jt: Kuidas hoida kimalasi?
           M. Linnamägi: Sissetoodud loodus: kus see on ja mida sellega teha?

Nr. 5 – Ü. Jõgar: Kärbesõis peibutab putukaid tolmeldama

Nr. 8  - A. Kirk: Hiirepoja hind

Nr. 9 - L. Pajusalu  jt.: Hapestuv maailmamerevesi on suur oht kogu mereökosüsteemile
          L. Plumer, U. Saarma: Linnarebased 2

Nr. 12 - B. Holm: Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd

Ajakiri „Loodusesõber“ 2015

Nr. 1 – E. Tuule: ootamatu kohtumine – hiireviu talimaastikul

Nr. 2 – L. Lõugas: Metssiga – Eesti põlisasukas või tulnukliik?
           G. Koba: Jaanilõkkesse vii üksnes puid

Nr. 3 – P. Männil: Söödaplats – seapidamine keset metsa

Nr. 4 – G. Koba, M. Kangur: Kompostiljonid tulevad appi
           U. Käärt: Eesti lendoravapealinn asub Iisakus

Nr. 6 – V. Sepp: Talvepuhkus karukoopas

Viktoriini toimumist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.