Idandamise hoogtegevuse raames on projektis osalejatel võimalus teha kaks katset – esimeses katses tuli idandada seemneid, teises katses tuli õpilastel leida internetikeskkonnast katse, mida saab teha idandatud seemnetega ning viia see läbi kodus või koolis. Katsete läbiviijad võisid ise valida, kas tehakse kaks katset või üks. Kummagi katse kokkuvõtted tuleb esitada eraldi. 

Loe lisa idandamise projekti kohta: 
Ainekuul oodatakse õpilasi seemnete idandamise projektis osalema

Ootame vahvaid kirjeldusi!

Koolielu ainemoderaatorid 
Katrin Soika, Evi Tarro, Urmas Tokko, Katri Mirski ja Tanel Liira 

Foto pärit Pixabay galeriist.

Kuni 8000-eurost toetust saab taotleda ettevõtmisele, mis suunab koole rahvusliku mitmekesisuse väärtustamise ja eesti keele oskuse arendamise eesmärgil omavahel koostööd tegema. Selle aasta aprillist kuni detsembrini toimuvate ettevõtmiste sihtgrupiks on nii eesti keelest erineva kui  eesti kodukeelega õpilased.

Toetuse saamiseks peavad projektist osa võtma vähemalt kaks kooli ja tegevuste planeerimisse tuleb kaasata ka õpilasi, 1.–3. klassis ka lapsevanemaid. Samuti tuleb tagada osalusvõimalus ka neile õpilastele, kes majanduslike või tervislike erisuste tõttu muidu ühistegevustest kõrvale jääma kipuvad.

Lõimumisprojektidele võivad toetust taotleda koolid, avalik-õiguslikud asutused, omavalitsus- ja riigiasutused ning noorsootöö valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud.

Konkursi kogueelarve on 250 000 eurot.

Konkursil osalemise tingimused:

Projektitaotlused tuleb saata 1. märtsiks e-mailile kersti.kiviruut@hm.ee

Samal teemal:

• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt

Peep Pajumäe, meistrivõistluste korraldaja: “Stokker otsib käsitööriista innovatsiooni ja me palume õpilastel individuaal- ja meeskonnatööna valmistada uudse käsitööriista prototüüpe. Selleks võib olla saag, haamer, peitel, kruvikeeraja, höövel, näpitsad või mõni muu uus ja huvitav tööriist. Näiteks haamer või kruvikeeraja kasuliku lisafunktsiooniga, mis muudab selle tööriista kasutajale mitmekülgsemaks. Samuti tahame teada, milline on seninägematu multifunktsionaalne metalli ja puidu töötlemiseks mõeldud universaaltööpink. Meistrimeeste meeskonda võib kuuluda kaks kuni neli õpilast, osalejad võivad olla erinevates vanustes.

Käesolevad meistrivõistlused on järjekorras kümnendad. Meie peaeesmärk meistrivõistlusi korraldades on olnud hoida õpilastel piltlikult öeldes tööriistu käes. Alates 2006. aastast oleme õpilastele korraldanud tuulelohede, kiirendusautode, raadio teel juhitavate autode, paatide, veotraktorite, amfiibautode, tulevikuautode, monster truck´ide meisterdamise võistlusi. Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlused on osa tuleval aastal peetavast Stokkeri omanikettevõtte Mecro 25. sünnipäevast."

Tööõpetuse meistrivõistluste eelvõistlus ja finaal peetakse ühel päeval 2016. aasta mai alguses. Võistlustele tuleb eelregistreerida kuni 7. veebruarini veebil http://uustooriist.stokker.ee/

Tööde ülespanek on kuni 15. aprillini 2016. Veebile tuleb üles laadida kuni viis fotot ja joonis pluss kuni 500 tähemärgi pikkune kirjeldus.

Parimatele võistlejatele ja õpetajatele paneb Stokker välja praktilised auhinnad – tööriistad. Neile lisanduvad eriauhinnad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid finaali pääseb, saavad valida arvestatava summa eest töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi sisustust.

Stokkeri meistrivõistlused 2015 “Tuleviku Eesti liiklusvahend” finaalis tegid ilma Viljandimaa koolid. Võitis Mehis Suigusaar sõidukiga Vesilik, teine oli Kunnar Aun sõidukiga Retroauto ja kolmas Jaak Kahila sõidukiga Gebard. Parim õpetaja oli õp Tasa Tõrva Gümnaasiumist ja parim kool oli Tõrva Gümnaasium.

Allikas ja foto: Stokkeri pressiteade.

Samal teemal:

• Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õppematerjalid Koolielu õppevaramus
• Nädala äpp: 3D Creationist - 3D modeling on piiratud võimalustega, aga väga lihtne

„Inimeseõpetuse õpetaja 2016“ konkursi eesmärgiks on esile tõsta ja tunnustada inimeseõpetuse õpetajaid, kes paistavad silma aineõpetajana, on oma isiksuse ja tegevusega õpilastele eeskujuks, teevad tulemuslikult koostööd õpilaste arengu toetamiseks, kaasajastanud õpetamismeetodeid ja/või on aidanud kaasa aine õppevara koostamisele.

Konkursi juhend http://www.inimeseopetus.eu/upload/editor/files/inimeseopetuse_opetaja_2016.pdf

REEGLID
• Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 6.-12. klassi õpilased
• Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast
• Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga
• Referaadid ei kuulu hindamisele

ESITAMINE
• Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2016. a aadressil www.etag.ee/konkursid/

KONKURSS
• I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti
• II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit
• Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad

MIKS OSALEDA?
• Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Türgis toimuval rahvusvaheliste keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INEPO
• Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@teec.ee
Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

Samal teemal:

• Professor Margus Pedaste veebiloengud õpetajatele ja juhendajatele uurimismeetodite valikutest

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid esitlema, ja auhindade väljakuulutamine toimuvad Õpilaste teadusfestivalil 27.-28. aprillil 2016. a Tallinnas Kultuurikatlas.

Konkursitöid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele 11 400 euro suurune preemiafond. Rahalised preemiad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna, saada juurde uusi teadmisi ja oskusi ning kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning ülemaailmsele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Preemiaks on ka osalemine noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.  Lisaks annavad paljud asutused ja ettevõtted välja eriauhindu.

Olulised kuupäevad:

• 1. märts – konkursitööde esitamise tähtaeg
• 27.-28. aprill – konkursi lõppvoor Õpilaste teadusfestivalil Tallinnas Kultuurikatlas
• 28. aprill – auhinnatseremoonia Tallinnas

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta Eesti Teadusagentuuri veebilehelt: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

Õpilastööde konkursi "Maailmariik Eesti" auhinnafond on 9000 eurot

Konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös,rahastajaks Haridus- ja teadusministeerium.

Esitatavate tööde kategooriad* on võrreldes varasemaga veidi muutunudj a sel aastal antakse preemiad järgmiselt:
 1. Eesti keeles publitseeritud teadustöö
 I preemia 1000 eurot
 II preemia 750 eurot
 2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot
 3. Magistritöö
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot
 4. Populaarteaduslik töö
 I preemia – 800 eurot
 II preemia – 550 eurot

Mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta. Sel aastal ei saa esitada publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning Didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat). Neid oodatakse konkureerima järgmisel aastal.

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiab aadressilt
http://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Konkursi tulemused avalikustatakse Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas 21. aprillil 2016 toimuval konverentsil.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid
• Kasvatusteaduste konverents "Kasvatusteadus - nähtav või nähtamatu"

Teadus on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, mille edasiandmiseks sageli sõnadest ei piisa, seepärast on oluline oskus näidata teadust läbi pildikeele. Kõige oskuslikumalt tegi seda Eesti aasta teadusfotograafiks valitud Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann, kelle võidukas teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.

Võidufoto autor on Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann. Teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.

„Täna, kui pildiline suhtlus on levinud massidesse, on teaduslik tegevus ilma fotograafiat ühel või teisel moel kasutamata võimatu. On valdkondi, kus fotograafiline kujutis on uurimismetoodika osa. Aga ka oma tegevuse ja tulemuste tutvustamise kolleegidele ning teaduse populariseerimise teeb teadlasi tööhoos või oma uurimisobjekti olemust näitav foto palju lihtsamaks,“ ütles žürii liige, loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkursile laekus 207 fotot 33 autorilt. Žürii esimees, Tartu Ülikooli füüsika instituudi direkor Jaak Kikas rõõmustas, et Eesti teadusfoto tase on läbi konkursiaastate tõusnud. „Valisime parimaid fotograafe viies kategoorias. Oluline on märkida, et Eesti aasta teadusfotograafiks saanud Tavo Romanni pildid leidsid äramärkimist tervelt kolmes kategoorias,“ tõstis Kikas esile, lisades, et kui teaduslik sisu kõrvale jätta, on Romanni võidutöö mikroskoopia kategoorias ka eraldiseisvalt visuaalselt väga efektne.

Tutvu kõigi 2015. aasta Eesti parimate teadusfotodega.

Euroopa ja Eesti teadusfoto võistlus toimub Vikipeedias kui keskkonnas, mis levitab hariduslikku sisu, millel on vaba ligipääs, aktiivne kogukond ja üldine usaldusväärsus. „Vikipeedia hindab teadusfotosid kõrgelt nende inforikkuse tõttu ja nende sobivuse pärast entsüklopeediasse. Nii loodame, et teadusfoto võistlus aitab teineteisele lähendada teadlasi ja veebientsüklopeediat, et võimaldada seeläbi paremat ligipääsu teadusmaterjalidele,“ rääkis vikipedist ja Eesti teadusfoto võistluse žürii liige Ivo Kruusamägi.

Võistluse finaali pääsenud töö, millel on näha pallideks külmunud jääd - looduse veidrused. Foto autor on Aleksandr Abrosimov.

Eesti parimaid teadusfotosid valis žürii, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli füüsika instituudi direktor fotograaf Jaak Kikas, vikipedist Ivo Kruusamägi, fotograaf Lauri Kulpsoo, teadusajakirjanik Arko Olesk ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkurss 2015 toimus 1. novembrist 15. detsembrini ning parimad teadusfotod ning aasta teadusfotograafi tiitel kuulutati välja 22. jaanuaril Tartu tähetornis. Konkursi eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. Eesti võistlus on osa üleeuroopalisest teadusfotode võistlusest. Konkurssi korraldas Wikimedia Eesti.

Euroopa tasandi võistlusele laekus ligi 10 000 pilti 40 riigist ja ligi 2200 autorilt. Üldvõitjad selguvad lähema kuu aja jooksul ja need valitakse osavõtvate riikide parimateks arvatud piltide seast.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Näitus "VÄLJAvaade" tutvustab disainiõppe võimalusi Eestis ja maailmas
• Prantsuse ajakirjas GEO ilmub fotoseeria kontrastsest Eestist
• Fotokonkurss koolinoortele "Ilus ta ei ole..."

Vaike Rootsmaa valmistab enamasti oma tundides kasutatavad õppematerjalid ise, kuid vahel kasutab ka teiste tehtut. „Olen palju koostööd teinud Ülle Liiberiga Tartu Ülikoolist, temal on alati huvitavaid mõtteid. Koolielus on päris palju häid valmis materjale, aga ka erinevate keskkondade tutvustusi. Geograafias on oluline näidata, kuidas protsessid toimuvad, seepärast otsin animatsioone ja simulatsioone. Kasutan enda tehtud fotosid. Püüan tutvustada, kust ja millist informatsiooni otsida ja mida selle informatsiooniga peale hakata. Oluline on informatsiooni visualiseerimine.“

Erinevaid aineid õpetades on Rootsmaal IKT-vahendid üsna tihedas kasutuses. „Gümnaasiumis on materjalid õpilastele kättesaadavad Moodle’i keskkonnas. Põhikoolis olen kokku pannud geoinformaatika kursuse, mille jooksul püüan õpilastele geograafias olulised keskkonnad tuttavaks teha. Arvutikaardid on valdkond, mida võib geograafide leivanumbriks pidada. Loodusainete praktikumides kasutan Vernieri seadmeid. Geograafiat vist ilma IKT-vahenditeta ei oskakski enam õpetada. Käsitöös on internet inspiratsiooniallikaks, kust leiab põnevaid lahendusi.“ Rannu Koolil on Husqvarna Designer I õmblus- ja tikkimismasin.

Mõlemas koolis, kus Rootsmaa õpetab, on digivahendeid piisavalt. „Arvutiklassi peab broneerima, kuid kui täna ei saa, siis homme ikka saab. Ainus, millest puudust tunnen, on aeg – teeksin ise rohkem ja uuriksin rohkem uusi võimalusi ka.“

Küsimuse peale, miks ta on nõus oma loodut teiste õpetajatega jagama, vastab Rootsmaa nii: „Kui midagi on valmis tehtud ja kellelgi sellest kasu võiks olla, siis miks mitte jagada. See on nagu mõttevahetus, mina tegin nii ja keegi teine tegi teistmoodi ning lõppkokkuvõttes läheb asi ainult paremaks.“

Vaike Rootsmaa. Foto: Erakogu

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Samal teemal:

• Koolielu talgutel uuendati 400 digitaalset õppematerjali
• National Geographic Education hariduslikud materjalid

Osalejad on tihedas konkurentsis välja valitud oma silmapaistva tausta ning võimete poolest ning programmi ajal ja järel oodatakse neist olulist lisajõudu Eesti hariduselu edendamisele.

„Väljavalitud osalejatele, kes on valmis vähemalt kaheks aastaks minema tööle Ida-Virumaa koolidesse, oleme sel aastal esmakordselt pakkunud välja ka lisastipendiumi 1000 eurot aastas. Loodame, et see aitab noortel teha koolivalikut piirkonna kasuks, kus neil on võimalus suur panus anda,“ rääkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Programmi otsitakse kõrgharidusega aktiivseid inimesi, kes on valmis oma karjääris suure muutuse tegema ja alustama järgmisest sügisest vähemalt kaheks aastaks uut tähenduslikku elu õpetajana. Programmi sobivad vaid osalejad, kellel pole eelnevalt õpetajaharidust.  Valituks osutumisel on kõige määravamad osaleja motivatsioon, tema haridus ja varasem ühiskondlik aktiivsus ning loomulikult esinemis- ja juhtimisoskused, mida testitakse mitmetes kanideerimisvoorudes.

„Aastatagune vaimustus Noored Koolist ja õpetajaametist pole kuhugi kadunud. Jah, vahepeal on väsimus, stress, väikesed tagasilöögid ning pettumused. Aga siis on need päevad kui õpilased vaimustuvad põnevatest ülesannetest või kui õpilane, kes varem absoluutselt kaasa ei töötanud, on nüüd tunnis motiveeritud ja aktiivne. Koolis on iga päev väljakutse ja see panebki üha enam pingutama,“ rääkis oma esimesest poolaastast õpetajana Gerda Rohi Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist.

Noored Kooli nõukogu esimees Priit Perens, kes igapäevaselt on Swedbanki Balti panganduse juht, elab väga kaasa Eesti hariduse arengutele ning panga poolt on programmi asutamisest peale olnud Noored Koolile suur tugi. „See, mida need noored õpetajatena koolis ning vilistlastena pärast programmi lõppu õpilaste jaoks teevad, on võimas. Olgu see siis igapäevane motiveeriv meeleolu klassis või mõni õppevahend või kogukonnaprojekt, millele noored õpetajad on aluse pannud, meie rõõm pangas on olla nendele õpetajatele toeks selles tulevikku suunatud missioonis,“ lisas Priit Perens.

Programmi kandideerimine on avatud kuni 13.märtsini. Väljavalitud osalejad alustavad ettevalmistuskoolitust aprilli lõpus.

Täpsem info kandideerimise eelduste ja etappide kohta leiate www.nooredkool.ee/kandideerimine.

Allikas: Noored Kooli programmi pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Eesti Tööandjate Keskliidu konkurss "Parim praktikakoht"
• Noore esimesed sammud tööelus
• Noored Kooli programm otsib osalejaid Ida-Virumaa koolihariduse edenemisele kaasa aitama