Parimatele projekti- ja äriideedele panid auhinnad välja Ajujaht, Tartu linnavalitsus ja Tartu maavalitsus, majandusteaduskonna vilistlaste MTÜ Heade Mõtete Klubi, Viljandimaa omavalitsuste liit  ja Leoski koolitus. Konkurssi peaauhinna pani välja TÜ ideelabor ja selleks oli osalemine rahvusvahelises Founder Institute Eesti programmis, mis pakub koolitusi idufirmade loojatele.

TÜ ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul innustab Kaleidoskoop noori olema jätkuvalt ettevõtlik ja panema proovile oma võimeid ja oskusi ning looma endale ise unistuste töökoha. “On rõõmustav, et võistelda soovivate tiimide arv kasvab ja et lisaks veebi- ja mobiilrakendustele on ka käega katsutavaid tooteid,” ütles Ahonen sel aastal konkureerinud ideede kohta. “Ligi kolmandik võistlevatest tiimidest oli juba asutanud oma ettevõtte, sh üks välistudengitest koosnev tiim tegi seda vahetult enne Kaleidskoopi.”

Konkurssi peaauhinna, osalemise Founder Institute programmis, võitis rollimängul põhinev lahendus Bizplay, mis aitab arendada ettevõtlusteadmisi ja finantsoskusi, kasutades selleks õppekavasid ja online vahendeid. Võitnud meeskonna ühe liikme, TÜ ettevõttemajanduse tudengi Uku Lillevälja sõnul tuli Kaleidoskoobi võit suure üllatusena, sest häid ideid ja ettevõtmisi oli palju. “Võidetud võimalus osaleda Founder Institute programmis aitab meid kindlasti Bizplay arendamisel, turule toomisel ja ettevõtlushariduse edendamisel,” ütles Lilleväli. 

Tartu linnavalitsuse preemia saanud 3D Creatonisti idee põhineb 3D modelleerimisel nutitelefonides. Auhinnaraha kavatseb meeskond kasutada oma idee patentimise rahastamiseks USA-s. Tartu maavalituselt auhinna saanud HireYoung meeskond kavatseb võidetud preemiaraha kasutada oma teenuse kohandamiseks Eesti, Ukraina, Poola ja Saksamaa turule. Nende projekti eesmärgiks on luua nutikas veebiplatvorm, mis aitab töökogemuseta noortel leida oma praktika ja tuleviku töökohad ning säästa ettevõtete aega, raha ja vaeva nende tööle võtmisel.

Ajujahi preemia võitis meeskond Laser, kes esitles ideed laseriga lõigatud tarbeesemetest. Heade Mõtete Klubi preemia võitis RuutjuurKolme projekt TÜ muuseumi Hullu Teadlase kabinetil põhinevast lauamängust. Ökoinnovatsiooni eriauhinna Liina Jolleri poolt võitis WASHD, kelle projekti tuumaks on paindlik jalgrattarent Tartus. Viljandimaa omavalitsuste liit tõstis esile Triin6 meeskonda, kelle projekti keskmes oli Triinu käsitöö- ja leivakoda. Leoski koolituse eripreemia läks õpilasfirmale Bison, kes esitlesid projekti teklikottide valmistamisest.

Žüriisse kuulusid  TÜ arendusprorektor Erik Puura, Tartu abilinnapea Kajar Lember, Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Margus Hendrikson, Playtechi endine tegevjuht, Contriberi, Garage48 HUB Tartu ning Contriber Labs asutaja Rein Lemberpuu, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni tegevjuht Heidi Kakko, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Ajujahi tiimijuht Harri Tallinn.

Kokku osales konkursil 19 meeskonda. Nende hulgas oli Tartu ülikooli majandus-, matemaatika- ja informaatika-, loodus- ja tehnoloogia-,  sotsiaal- ja haridusteaduskonna, Pärnu kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasi ning Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli õpilasi. Lisaks osales ka üks õpilasfirma, Tartu kutsehariduskeskuse meeskond ning mitmeid gümnaasiumiõpilased.

Kõigil osalenud meeskondadel on võimalus oma äriideed edasi arendada ettevõtlusmentorite toel ning liituda TÜ ideelabori ja teiste üritusel osalenud ettevõtlusinkubaatoritega.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Junior Achievement Eesti õpilasfirmade koduleht
• Ettevõtlusõpe saab koostöös teiste riikidega üha suurema hoo

«Vaatleme iga päev ilma, pilvi, sademeid, mõõdame ööpäeva maksimaalset  ja minimaalset temperatuuri. Talvel oleme lumevaatlusi teinud,» selgitas matemaatika- ja füüsikaõpetaja Arvet Silk.

Õpetaja sõnul osaleb Palupera kool programmis GLOBE alates 2009. aastast. «Algusaastatel võttis lisaks meile selle programmi tegevustest osa ka Ala põhikool, kes nüüdseks loobunud. Sellest õppeaastast liitus tegevusega Valga põhikool,» selgitas Silk. Eestist osaleb üldse 71 kooli.

Kooli direktor Svetlana Variku lisas, et Palupera koolil on kohe esimesest programmiga liitumise aastast läinud väga kenasti. «Esimesel aastal saime Ameerikast, kus asub peakontor, kaks kiituskirja täpsete vaatlusandmete esitamise eest. Tunnuskirju on saadud pea igal aastal,» kiitis direktor nii õpilasi kui juhendajat.

Loe edasi Valgamaalasest.

Allikas: Valgamaalane

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• Reaal- ja loodusteaduste konverentsil koostati teesid Haridus-ja Teadusministeeriumile ja Riigikogu kultuurikomisjonile

Konkursi preemiafond on  61 980 eurot ja see jaguneb proportsionaalselt kolme taseme (rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ning doktoriõpe) ning nelja valdkonna (ühiskonnateadused ja kultuur; loodusteadused ja tehnika; bio- ja keskkonnateadused ning terviseuuringud) vahel. Lisaks antakse välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Sel aastal laekus konkursile 566 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv, ületades esmakordselt 550 piiri. Konkursil on esindatud kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning 18 välisülikooli. Pooled esitatud uurimistöödest on Tartu Ülikooli tudengitelt, järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Möödunud aastaga võrreldes on tunnustatute hulgas kasvanud välisülikoolides õppivate üliõpilaste osa.

Kõige rohkem, 258 tööd, esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio-ja keskkonnateadused 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Konkursi töid hindas eri valdkondade tunnustatud teadlasi ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid ühendav komisjon.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse järjepidevalt juba alates 1991. aastast. Konkursi peakorraldaja on Eesti Teadusagentuur, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Üliõpilaste ja noorteadlaste mobiilsust toetatakse 22,6 miljoni euroga
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

“Sel aastal tuleb võistlejatel laduda Wienerbergeri FAT – tellistest väligrill,“ ütles võistluse korraldaja Viljandi Kutseõppekeskuse ehitusõppeosakonna juht Rein Kalda. Võistlustöö peab valmima kahe päeva jooksul kokku üheksa tunniga. Võistlejaid hindab eriala asjatundjatest koosnev žürii, kes jälgib tegeliku võistlustöö, materjalide ja olukorra vastavust etteantule, kontrollib töökoha korrashoidu töö ajal ja selle korrektsust töökohalt lahkumise korral ning teostab ettenähtud kvaliteedikontrolli.

Kutsemeistrivõistlus „Jõulukellu” on mõeldud ehituserialade õpilastele, kes panevad omandatud teadmised ja oskused proovile müürsepatöös. Tänavu toimub võistlus juba üheteistkümnendat korda ning võistlustules on noored 11 Eesti erinevast kutseõppeasutusest.

Võistlust korraldab Viljandi Kutseõppekeskus koos Sihtasutuse Innove, Wienerberger AS-i ja Weber Saint-Gobain Ehitustooted AS-iga.

Võistlus toimub 16.-17. detsembril algusega mõlemal päeval kell 9.00 Viljandi Kutseõppekeskuse Vana-Võidu Tehnomajas. Täpsem ajakava ja võistlusinfo on leitav Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2015/joulukellu-2015.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Ametikool pälvis eriõppe eest auhinna
• Rajaleidja ja kutseharidus.ee aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“
• Sõnavõistlusest sündisid uudissõnad „nuhvel“ ja „kõnejuht"

Võistlusmängu eesmärk on innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks. Võistlusmäng „Nutikalt netis” sisaldab viktoriini, rollimänge, kodust ülesannet (piirkondlikus voorus nt temaatilise lühivideo tegemine), osavusmänge ja poolfinaalis ning finaalis ka väitlust. Finaalis on kõikidel osalejatel võimalus osaleda lisaks ka robootika töötoas.

Võistlusmängu ülesanded käsitlevad järgnevaid teemasid: suhtlemine võrgustikes ja privaatsus, kontod ja keskkonnad, mobiilsed vahendid, veebisisu kriitiline hindamine, positiivne legaalne veeb – muusika, filmid, mängud, kuidas ennast tehniliselt kaitsta (viirused ja pahavara).

Osalema on oodatud 40 kooli üle Eesti. Koolivõistkonnas on 4-6 liiget ning juhendaja. Ühest koolist saab osaleda üks võistkond, kuhu kuuluvad 6. ja 7. klasside õpilased (parimal juhul võrdselt poisse ja tüdrukuid).

Võistlusmäng viiakse läbi kolmes voorus: 10 piirkondlikku võistlust, 2 poolfinaali ja finaal. Piirkondlikud võistlused toimuvad viies nö tinglikus piirkonnas: Põhja-Eesti, Ida-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti 2016. aasta veebruari lõpus ja märtsis. Kaks poolfinaali ja finaal toimuvad aprillis ja mais. Võistlusmäng algab orienteeruvalt kell 12.00 ja kestab kokku 3 tundi. Korraldajad katavad osalejate transpordikulud ning kohapeal pakutakse suupisteid.

Võistlusmängu tulemused saadetakse osalenud koolidele ja avaldatakse Targalt internetis www.targaltinternetis.ee veebilehel ning sotsiaalvõrgustike kanalites. Parimatega tehakse artiklid, mis avaldatakse erinevates meediaväljaannetes. Kõikidele osalejatele on väärilised auhinnad.

Koolid peavad võistlusmängule Targalt internetis registreerima hiljemalt 25. jaanuariks. Võistlusmängule pääsevad osalema 40 esimesena registreerunud kooli.

Allikas: Targalt internetis koduleht

Samal teemal:

• Üleeuroopaline programmeerimisnädal paneb Eesti Muhust Haanjani programmeerima
• Internetiohutus on iga õpetaja ja kooli väljakutse

Autor: Monica Marfeldt, Bright Minds konkursi projektijuht

Konkursi eesmärgiks on julgustada noori oma ideid ellu viima, innustada neid ettevõtlusega tegelema ning anda läbi koolitusprogrammi põhiteadmisi ettevõtte loomisest. Samuti toetab konkursi formaat koolide ja kohalike ettevõtjate koostööd ning kogukondlikku arengut. Konkursil osalemiseks vanusepiirangut ei ole – vastupidi - parima tulemuse saavutamiseks võiksid olla noorte tiimid võimalikult mitmekesised, mistõttu lisaks erinevatele vanustele on vägagi soovituslik kaasata erinevaid kompetentse IT-asjatundjatest keelespetsialistideni.

Esimesel aastal toimub konkursi koolitusprogramm koostöös viie maakonnaga: Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Järvamaa ja Viljandimaa. Viljandimaa ja Järvamaa poolt on partneriteks arenduskeskused, Läänemaal Innovatsioonikeskus INNOKAS, Saaremaal Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskus Osilia ja Harjumaal Viimsi Kooli Teadmiskeskus. Konkursi koolitusprogrammi aitavad ellu viia TTÜ ärikorralduse instituut, TTÜ mehaanikateaduskond, ja Estonian Business School, lisaks mitmed ettevõtted ja start-up ettevõtted. Konkurssi toetab ka Tallinna Ettevõtlusamet.

Konkursi Bright Minds kick-off üritus leidis aset 26. novembril TTÜ innovatsiooni- ja etteõtluskeskuses Mektory. Huvi ürituse vastu oli väga suur ja nii tuligi kohale esialgselt planeeritud 200 noore asemel hoopis 300 koolinoort ja 50 õpetajat Harju-, Lääne-, Järva-, Viljandi-, Saare- ja Lääne- Virumaalt. Ettevõtlushuvilisi koolinoori tuli nii 4. klassist kuni gümnaasiumiealiste noorteni välja.

Ürituse alguses edastasid videolõigu teel oma tervituse noortele TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak ning Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik. Tea Varraku sõnul ei ole koolinoorte äriideede konkursi eesmärk konkreetselt õpilasfirmade või start-up ettevõtete loomine, vaid ettevõtliku ellusuhtumise kasvatamine noorte seas. Selle konkursi eesmärk on anda noortele ka vajalikud teadmised ja julgus ideid edasi arendada.

Heiki Raadik tõdes, et koostöös startiv programm on hea võimalus pakkuda noortele väljaspool kooli ettevõtlikkuse ja oma ideede arendamise võimalust. Startup-stiilis koolitusprogramm toob noortele hästi lähemale tänase ettevõtlusmaastiku võimalused. Lisaks on Mektory oma laborite ja juba tegutsevate idufirmadega kindlasti noortele inspireeriv ning ideede kasvatamiseks suurepärane keskkond.

Oma tervitused õpilastele andis edasi ka Eesti Teadusagentuuri esindaja Signe Ambre, kes kirjeldas värvikalt tuleviku töökohti, mille hulgas on ka sellised põnevad ametid nagu inimese DNA programmeerija, kosmeetiline bioprintija, vertikaalne farmer, kosmoselifti saatja või siis hoopis kliimainsener. Millised saavad olema tuleviku töökohad, ei oska keegi täpselt öelda, kuid kindel on see, et ühe õpitud ametiga terve elu hakkama ei saa. Kuna Eestis on kutse- ja kõrghariduseta üle 200 000 inimese ning paljud esimese aasta sisseastujad jätavad õpingud pooleli, siis on oluline, et noored teeksid õigeid valikuid ja neil jätkuks meelekindlust oma haridustee lõpuni käia ka siis, kui tee peal on raskusi ja takistusi.

Taxify looja Markus Villig ja Rikai Games asutaja Kaspar Roost rääkisid noortele enda start-up ettevõtteni jõudmise lood, kust selgus, et ka nende ettevõtlusteel on olnud mitmeid takistusi ja läbikukkumisi. Mõlemad noored kõnelejad rõhutasid aga, et kui sa väga usud oma ettevõtmisse, siis ei tohiks heituda, vaid peab jätkuma visadust oma ideega edasi liikuda. Sugugi mitte väheoluline on hea meeskond ja koostöö. Hiljuti TTÜ Mektory Startup konkursil esikoha võitnud Foxcademy esindaja Sebastian Pikand tutvustas õpilastele enda meeskonna algatust koolide digisõbralikumaks muutmisel. Nende loodud õppeplatvorm lubab erinevates gümnaasiumile suunatud  õppeainetes efektiivsemalt teadmisi omandada ning oma edusamme ja tehtud tööd ka lihtsalt mõõta.

Bright Minds üritust modereeris Anna-Greta Tsahkna, kes aastal 2014 võitis Ajujahi konkursil esimese koha start-upiga Timbeter. Anna-Greta jagas oma kogemusi elus kannapöörde tegemise osas ning endale täiesti võõras valdkonnas (antud juhul puidusektoris) ettevõtlusega alustamise osas.

Peale lõunapausi said kõik noored osaleda 6 paralleelses töötoas „Kuidas leida head ideed“, mille viisid läbi erinevate ettevõtete esindajad: Kaspar Roost (Rikai Games)/Erik Suit (Photofing); Rait Arro (Transferwise), Maido Parv (Skype), Taavi Kikas (3D Printer OS), Triin Mahlakõiv (Tehnopol) ja Johannes Kanter/Holger Mets (wink). Töötubades arutati aktiivselt meeskondades erinevaid võimalusi, kuidas ideid leida ning kuidas siduda neid disainiga; kuidas oma ideid esitleda; kuidas koostööd teha jms. Rühmatööde kokkuvõtted tõid noored kokku ka suurde saali, kus anti üksteisele ülevaade töötubades toimunust ning arutleti ka selle üle, mida sellest kogemusest õppida. Kogu ürituse mõtteid aitas visualiseerida ja talletada Joonmeedia.

Noppeid soovitustest ettevõtlikele noortele:

• Oluline on meeskond- saage tuttavaks paljude inimestega
• Vali kompetentse, mitte sõpru
• Start-upi tegemine on “cool”
• Rääkige oma ideest kõigile! Ainult nii võid saada uusi mõtteid, nüansse või kaaslasi.
• Ideed lahates olge kriitilised ja katsuge leida kõik võimalikud ohud ja kulud.
• Kui idee lahkamise juures selgub, et miinused ületavad plusse – ärge heitke meelt, visake see kõrvale ja võtke järgmine!
• Parimad ideed on sellised, mis tulevad teie omaenda ”valust” – teil endal on probleem, mida lahendada soovite – kui sama probleem on ka paljudel teistel ja sellel ei ole head lahendust –lahendage see ära!
• Kui kuulate raadiot, mõnda ettekannet, vaatate telekat vms – hoidke kõrvad lahti ja otsige lahendamist vajavaid probleeme – kui leiate, kontrollige, kas on päris probleem!
• Kasutage võimalust ja olge julged! – ainult nii harjuta oma mugavustsoonist välja tulema.

Detsembris saab hoo sisse konkurssi toetav koolitusprogramm maakondades, mis kestab kuni märtsini ja kus koolinoorteni viiakse kasulikke teadmisi ettevõtlusega alustamise põhitõdedest. Konkursil osalevaid meeskondi toetavad nõu ja jõuga mentorid erinevatest ettevõtetest ja maakondadest.

Äriideede konkursi Bright Minds finaalüritus toimub 25. mail 2016, kus selguvad kõige paremate äriideedega välja tulnud meeskonnad. Konkursi auhinnafondi suurus on 6000 eurot. Lisainfot konkursi kohta leiab aadressilt www.ttu.ee/brightminds.

Seniks soovime kõigile ettevõtlikele koolinoortele aga julget mõttelendu ja aktiivset osalemist konkursil!

Samal teemal:

• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste menukas
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Ainemoderaatoritele meeldis Koolielu õppematerjalide aita 1. novembrist kuni 30. novembrini 2015 lisatud õppematerjalidest kõige enam Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuhi ja õpetaja Birgy Lorenzi materjal „Programmeerimise kaardimäng algõpetuseks (jada, viga)“. HITSA edastab õpetajale nutika kingituse.   

Tegemist on juhendiga kaardimängu loomiseks, mille abiga saab õpilastele selgitada programmeerimise alustõdesid. Ainemoderaatoritele meeldis, et õppematerjali saab kasutada ideepangana algajast edasijõudnuteni.

Ülesannete ideekava pärineb Raspberry Pi Jam koolituselt, mis toimus Suurbritannias 2015. a. maikuus. Raspberry Pi koduleht. 

Loe ka:
Selgus muusika-, kunsti- ja liikumiskuu parim õppematerjal 
Selgus alguskuu parim õppematerjal

Kristi Semidor
HITSA projektijuht 

Tänavusele konkursile esitati 755 ideed 844 autorilt 82 koolist üle terve Eesti. Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahaliste preemiate saajatele kuulutatakse välja ka Eesti esindaja USAs toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkursile saadetud ideid ning lahedusi hinnati kolmes vanuserühmas: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse, 10.–12. klassi õpilaste poolt välja pakutud lahendused pidid olema ka reaalselt teostatavad.

Korraldajate sõnul on lapsed tundliku sotsiaalse närviga ja noorte poolt välja toodud lahendamist vajavad probleemid peegeldavad kõike, mis nende endi peredes, koolis ja ühiskonnas toimub, mis on aktuaalne ja vajab lahendamist.

Hindamiskomisjoni liige Terje Tuisk tõi seekordselt konkursilt välja kaks suundumust, mida varasematel aastatel ei ole tähele pannud. „Noored muretsevad targemate laste motivatsiooni pärast koolitunnis – välja toodi mitmeid ideid, mis motiveeriks targemaid lapsi koolis rohkem pingutama. Kuigi pakutud ideedest on osad koolides ka täna kasutusel, siis ilmselt kaugeltki mitte kõigis koolides. See, et  tark laps ise enda motivatsiooni pärast muretseb, on mõtlemapanev.  Teine tähelepanek puudutab digimaailmaga vastandumist  – ühed noored pakkusid välja idee meeldetuletuspaelast, mis ei ole mingi digividin, vaid tavaline pael, mis käib ümber käe, kuhu peale saab meeldetuletusi kirjutada ja mille aku ei saa tühjaks;  noormees pakkus oma idee lahendamiseks välja keerulise süsteemi arvutist, skännerist ja printerist kirjutades põhjenduseks – „seda kõike saaks lihtsalt lahendada tahvelarvuti abil, aga täiskasvanud arvavad, et lapsed tegelevad liiga palju arvutiga ja peaks pigem paberile kirjutama“.“

Välja pakuti lahendusi võõrkeelsete õpilastele eesti keele ning ka teiste keelete õppijate keeleõppe lihtsustamiseks, taastusravijärjekordade lühendamiseks Eestis, IT-vahendite kasutamiseks õppetöös, tavaelus ja liikluse ohutuks muutmisel jpm. Sel aastal esitasid õpilased konkursile ka mitmeid töötavaid prototüüpe, millest üks, „Ekstruuder V3 –plastikute taaskasutamine läbi 3D-printimise“ on juba koolis edukalt kasutamist leidnud.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimuval auhindamisel on võimalik tutvuda nii parimate ideede kui ka nende autoritega.

Konkursil on aastaid eriauhindu välja andnud mitmed koostööpartnerid: Ameerika Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Energia Avastuskeskus, Teaduskeskus AHHAA, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sel aastal on eriauhindade väljaandjate hulka lisandunud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Patendiamet, Reisibüroo Estravel ning Eesti lennufirma Nordic Aviation Group.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• 9. detsembril selguvad aasta säravamad haridusprojektid ja -edendajad
• Tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinnad kuulutatakse välja teaduskommunikatsiooni konverentsil