Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

13 kutsekooli üle Eesti kutsuvad osalema virtuaalsetes töötubades, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe võimalusi ja lasta kõigil avastada oma andeid.

„Kutseõppeasutustesse on kasulikke oskusi omandama oodatud nii noored kui ka juba töökogemusega inimesed. Esmatutvuse koolide pakutavaga võib teha juba täna toimuval Oskuste ÖÖl, kus soovijad saavad osaleda virtuaalsetes töötubades või kuulata näiteks veebiloenguid,“ nendib Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse büroo juht Teet Tiko. 

Tartu Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kaire Metsa sõnul toimub koolis 12 erinevat virtuaalset meistriklassi ning rõõmustab, et huvi on olnud üllatavalt suur. „Osalejaid on rohkem kui mullu! Arvatavasti aitab kaasa ka see, et veebikoolitustes saavad inimesed kaasa lüüa üle Eesti – Viimsist Värskani,“ tõdeb Mets ning toob välja, et enim on registreerunuid Exceli algõppesse, pritsküpsiste meistriklassi ning vanadest teksadest ehete valmistamise töötuppa. 

Ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse jaoks saabub Oskuste ÖÖ sel aastal teisiti. „Meil on suurepärane võimalus video vahendusel näidata õpetajate ja õpilaste loovust ning välja tuua lihtsaid, kuid põnevaid tegevusi. Loodame, et äratame nii inimestes huvi isetegemise vastu ning kirge uusi teadmisi ja oskusi omandada,“ räägib kooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Eda Amur. Amuri sõnul saavad sel ööl maiasmokad selgeks nii koduse jäätise tegemise kui ka õhulise besee valmistamise. Samuti jagatakse tarkusi õmbluskunstis, otsitakse üllatust kõrvitsast ning õpitakse ära tundma võltsitud rahatähte. „Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub kõiki tegusaid inimesi midagi uut õppima,“ julgustab Amur huvilisi kaasa lööma.

Ülevaate Oskuste ÖÖ programmist leiab kutsehariduse infoportaalist ning Euroopa kõikidest sündmustest Euroopa Komisjoni kodulehelt.

 Oskuste ÖÖ tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: HTMi pressiteade

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:
1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;
2) mine siia lehele ja alusta täitmist.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" kevadtulemused

16. oktoobri veebiseminaril räägime täpsemalt, mis asi on E-koolikott: mida sealt leida võib ning kuidas on õpetajal seda keskkonda mugav kasutada nii õppematerjalide kasutamise kui ka loomise seisukohast. 

E-koolikotist leiab õppematerjale erinevatele haridustasemetele -  nii lasteaiale, üldharidus- kui ka kutsekoolile. Seega on kõigi haridusastmete õpetajad ja muidu huvilised oodatud!

Täpsem info ja registreerumine

Foto: Photo by Tamara Bellis on Unsplash. Allikas: Haridus- ja Noorteameti info. 

Samal teemal:

• Koolide digiõppevara muutub mitmekesisemaks
• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal

Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on Eestis tavaline pesitseja ja läbirändaja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad tuttpütid oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Loodusõhtu "Aasta lind 2020 – tuttpütt" toimub 8. oktoobril kell 17.00 Iisaku looduskeskuses (Aia 10, Iisaku). Lugusid aasta linnust tuttpütist ja teistest Eesti püttidest jutustab ornitoloog Leho Luigujõe. Osalemine tasuta.

Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna ja Keskkonnaametiga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Miks rääkida kirjaoskusest?

8. septembri on UNESCO kuulutanud rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks, et rõhutada kirjaoskuse osa inimõiguste tagamisel ja tõsta globaalset teadlikkust kirjaoskuse osas. Ehkki eestlased ajavad sel teemal nina hästi püsti, on siiski tore märgata, et ka meie meedia siin vahel mõne mõtlemapaneva küsimuse küsib.

2020 jaanuaris korraldas Eesti Lugemisühing rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Selle tunnistajaks oli ka ajakirjanik, kes ühe koosviibimise lõpuks püsti tõusis ja küsis kõrvalolijailt: „Mis siis selle kirjaoskusega lahti on? Miks sellest rääkima peab?“

Tänases raadiointervjuus määratles ajakirjanik kirjaoskust kui laialivalguvat mõistet. Täpsem oleks öelda, et selle mõiste sisu muutub. Alati on inimesed kirjutanud ja lugenud mingi ülesandega ehk funktsiooniga – talletada, esitada, mõista jne – aga ajapikku tuleb neid ülesandeid juurde ja lugemise-kirjutamise olukord muutub keerulisemaks, kuna keskkond, vahendid kui ka ülesanded mitmekesistuvad.

Eelmise kooliaasta kolmas trimester kujunes rohkem kui senised kirjaoskuse ja -oskamatuse draamaks. Suuresti kirjaliku juhendamise ja väljendamise aineteks osutusid ka need õppeained, mis loomuldasa on õppekavasse võetud tasakaalustamaks nö akadeemilise õppetöö koormust – kehaline, muusika, kunst, tehnoloogia/käsitöö.

Kui eriolukorra algul püüdsid haridusjuhid koolirahvast ergutada hüüatustega, et ollakse hästi kohanemas ja kõik läheb järjest paremaks, siis nüüd on hakanud üha rohkem kostma hääli, et distantsilt õppimine suurendab hariduslõhet, ja kes hätta jäävad, need jäävad rohkem kui nad seda koolitundides olles olnuksid.

Kurb oli vaadata, et tegemata tööde koorma all ägavad õpilased olidki pahatihti need, kellel on lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskusi, mõtlemise ja kõne arengu oluline eripära ning keskendumisprobleemid.

Mis mõtted tekkisid eriolukorra õppetöös?

Eesti Lugemisühing kutsus küsitlusele vastama nii tugitöötajaid, aine-, klassi- kui ka lasteaia õpetajaid.

Toome mõne olulisema järelduse. Kui klassiõpetajatele olid kõige tähtsamad tegevused õppematerjali vahendamine lastele, individuaalse suulise tagasisidestuse andmine ja täiendav individuaalne juhendamine kui ka õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamine, siis aineõpetajate jaoks olid rõhud veidi teised. Nendel oli suurema kaaluga õpilaste uurimistegevuse suunamine, kuid oluliselt väiksemal määral tegelesid nad õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamisega. Ega nad seda ei jõuakski, kuna tegelevad paljude klassidega.

Kodus laps, koolis õpilane

Mis olukorda on sattunud õpilane, kellele õpetaja suunab oma kirjaliku sõnumi – mis meeleolu on peres, mis võimalused igapäevase elukorra kindlustamiseks, kust saab laps turvatunnet – see alati sugugi õpetajateni ei jõudnud. Võiksime rääkida kirjaoskusest ses mõttes, et eduka suhtluse tagatiseks on olukorra osaliste adekvaatne tajumine. Kui õpetaja korraldab suhtlust, peaks ta aru saama, kellega suhtleb.

Laps, kes jõuab kooli ja istub pinki, on astunud õpilase rolli. Ta näeb, kuidas sõbrad kõrval võtavad vahendi ja avavad vihiku ja töö läheb lahti. Sama laps kodus pidžaamas ja hommikusöögilauas või voodiski seadet avades ja näperdades on õpilase rollist veel üsna kaugel, ja kui samasugune olek kestab nädalaid, võib algajal kooliskäijal rollijoonis ikka vägagi ära kaduda.

Kirjaoskus ei ole püsiva omaduste kogumiga suutlikkus, et kui see mingil tasemel omandatud on, siis läheb lugemine-kirjutamine mistahes olukorras ühesama ladususega. Kui enesehinnang on uppi läinud ja ebakindlus võtab maad, võib tekkida selline segadus, et hakatakse kartmagi mingi teema ja aine alaseid sõnumeid. Kes paneb rõhu suusõnalisele juhendamisele ekraani vahendusel, ei tarvitse siiski soovitud tulemuseni jõuda ega toetada last – kui on tekkinud tõrge, hirm ja ebakindlus, siis võivad seletused veel rohkem segadusse ajada.

Õpetaja ka ei oska mõnda asja

Meeldib see meile või mitte, aga kaugõppe ajal tuli esile ka õpetajate kirjaoskuse teema – kuivõrd on oskust napilt ja  üheselt väljendada, mida õpilane tegema peaks. Äkki on mõtet kolleegi antud koduülesannet lugeda ja sellega liituda, selle asemel et lapsel pead ristuvate ja põimuvate ülesannete paljususega segi ajada. 

Meie küsitlusele vastanud õpetajad on tähelepanu juhtinud sellele, et pole saanud ja pole veel olemaski videotunni didaktikat – jutt pole mitte üksnes veebikeskkonnast, kus tundi teha, vaid kogu protseduuri ülesehitus – kõne, kirja, pildi vahekord ja koosmäng, suhtluse juhtimine… Paraku näeme videokoosolekutki tihtilugu kui uuskirjaoskamatuse ilmingut: kus teksti esitada, kuidas arutelu juhtida, paralleelselt siit ja sealt sõnumitega suhelda…

Loodame, et see keeruline aeg tekitas olukordi, kus mõeldi: kuidas oma kirjaoskust parandada. Jõudu selleks!

Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini sõnul võime olla uhked, et igal tasemel haridus on kõikidele Eesti inimestele ligipääsetav. „Nii kutse- kui kõrgharidust on võimalik omandada õppija jaoks tasuta. See on kahtlemata elukestva õppe edu üks alustala, et ka näiteks kõrgharidusega vanemaealised inimesed võivad minna kutsekooli. Elukestvat õpet on tänapäeva ühiskonnas raske üle tähtsustada. See on iga inimese ja kogu majanduse edu võti.“

Lippin toonitas, et hea kättesaadavuse kõrval on oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu ning vähendada õpingute katkestajate arvu. Kutsekeskhariduse omandavad nominaalajaga veidi rohkem kui pool õppijatest (54%), üldkeskhariduses on sama näitaja 85%.

Kõigist keskhariduse tasemel õppijatest, st gümnaasiumi-, kutsekeskhariduse ja 4. taseme kutseõppe õpilastest õppis  2018. aastal kutseõppes 40%, mis on võrreldav OECD riikide keskmisega (42%). Keskmine kutseõppes õppijate vanus Eestis on 24 eluaastat ja keskhariduses 18.

Kutseõppes on ülekaalukalt kõige populaarsemad tehnika, tootmise ja ehituse erialad, kus õpib 50% kõigist kutseõppuritest, järgnevad teenindusvaldkondade õppekavad, kus osaleb 28% kutseõppuritest. IKT õppekavad on Eestis võrreldes OECD keskmisega populaarsemad. Eestis on õppijate osakaal 12% ja OECD riikides keskmisel 4%.

Töökohapõhine õpe on Eestis üha populaarsem, ulatudes 6 protsendini kõigist kutseõppes keskhariduse tasemel osalejatest. Riikide võrdlus aga osutab, et arenguruumi on veel palju – OECD riikide keskmine näitaja on 34%.

2019. aastal olid 25–34-aastaste kutseõppe lõpetajate tööle saamise võimalused võrdväärsed üldkeskharidusega noortega, mis on OECD riikides erandlik.

Kui OECD riikides on õpilaste ja õpetajate suhe kutse- ja üldkeskhariduses sarnane, siis Eestis on üldkeskhariduse tasemel iga õpetaja kohta 14 ja kutseõppes 18 õppijat. Naissoost õpetajate osakaal on küll suurem nii kutse- kui üldkeskhariduses, kuid mehi on rohkem kutsehariduses. Vastavalt on meeste osakaal kutsehariduses 40% ja üldkeskhariduses 23%.

Võrreldes OECD keskmisega on Eestis üldhariduses klassikomplektid väiksemad. Seda peetakse haridussüsteemi tugevuseks, mis tuli selgelt esile ka kevadisel COVID-19 perioodil.

OECD toob muuhulgas välja, et sarnaselt teistele OECD riikidele on Eestis investeeringud õpilase kohta kutsehariduses suuremad kui üldkeskhariduses. Samas jääb koguinvesteering haridussüsteemi ühe õpilase kohta alla OECD keskmise. Küll aga on Eesti liikumas positiivses suunas, sest aastatel 2012 kuni 2017 suurenes haridusrahastus alusharidusest kõrghariduseni õppija kohta keskmiselt 2,5%.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. Education at a Glance 2020 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseõppeasutusi toetatakse 1,7 miljoni euroga

„Kutsevaliku õpet on meie kutseõppeasutused juba mõned aastad pakkunud, kuid tänu rahvusvahelisele toetusele on võimalik õppekavasid arendada ja individuaalsetele vajadustele vastavaks kohandada,“ kiitis taotlusvooru haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Loodan, et kutseõppeasutused haaravad sellest võimalusest kinni, et saaksime noori eriala valimisel veelgi tõhusamalt toetada,“ lisas minister.

Kutsevaliku õppe peamiseks sihtrühmaks on noored, kellel puuduvad oskused või valmidus valida eriala. Näiteks õpingud katkestanud noored, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, põhikooli lõpetanud, kuid edasise elutee osas segaduses noored, tõhustatud tuge vajavad õppijad ning sisserännanud ja/või puuduliku eesti keele oskusega noored.

 Norra suursaadik Else Berit Eikelandil on hea meel, et Norra saab anda oma panuse kutsehariduse arendamisse Eestis. „Kutseharidus on igal ajal ja kõikides Euroopa riikides suure väärtusega, kuna aitab tagada noortele tulevikus töökohti, kuid eriti väärtuslik on see aegadel, mil tööturg on lisasurve all. Üheskoos tuleme me ka praegusest kriisist välja ja ma loodan, et need projektid teevad selle väljumise lihtsamaks.“

Toetatavad tegevused on kutsevaliku õppe rakendamisega seonduv arendustöö koolis ja õppe läbiviimine kutsevaliku õppekaval, sh kutsevaliku õppekava sisu kohandamine vastavalt sihtrühmale, muutmine ja täiendamine vastavalt rakendamiskogemusele ning partnerite ettepanekutele. Toetuse vähim summa projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 200 000 eurot.

Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra 2014-2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ ja seda viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus. Taotlusvooru infopäev toimub 17.09.2020 algusega kell 10:00 Zoom e-keskkonna vahendusel. Taotlusi saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuste keskkonna 01.09.2020 – 01.11.2020 kell 17.00.

Allikas: HTMi info

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash

Kaupmehed ja käsitöölised Eestist, Lätist ja Leedust pakuvad laada külastajatele istikuid, suveaia kingitusi, maiustusi, lihatooteid, suveniire ja tööstustooteid. Ainult laadalt võib leida ainulaadseid käsitööesemeid ning suhelda meistritega. 

Laada haripunktiks on pedaalautode võidusõit "Street Pedal Race". Sellel osalevad eelnevalt registreerunud võistkonnad. 

Hea tuju kogu päevaks loovad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased, kes korraldavad mitmesuguseid  meelelahutuspaiku. MTÜ "Ayuda" korraldab ratsutamist ja kontakt-loomaaeda. Narva Laste Loomemaja viib läbi patside punumise meistriklassi ja personaalnäituse loomemaja õpilaste fotodest. Samuti näitavad lapsed särtsakaid tantse. Püsimatud lapsed saavad oma energiat kulutada batuutidel ja karussellidel. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse toitlustusjuht Urmas Murumäe korraldab koos õpilastega meistriklassi „Chill Grill and Fire“. Tulge ja veenduge ise, et parimad grillmeistrid õppivad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

Kohapeal on võimalik tutvuda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppimisvõimalusteste ja suvise vastuvõtuga ning vestelda keskuse õpetajate ja õpilastega. Kuna üleminek eestikeelsele õppele on juba käes, tutvustab oma keeleõppe programme eesti keele maja.

Allikas ja foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikool hakkab õpetama kultuurigiide