Programmi kandideerimiseks peavad koolid esitama veebipõhise taotluse, kirjeldama oma projekti ideed ja oma meeskonna varasemat kogemust digitehnoloogia rakendamisel õppetöös.

Programmi kandideerimiseks tuleb koolil esitada kaks dokumenti hiljemalt 10. aprillil kell 17.00:

1) Pilootkooli juhi digiallkirjaga taotlus koos motivatsioonikirjaga (1 lk), mis tuleb saata e-posti aadressil lili.kesa@tlu.ee

2) Veebi taotlusvorm lehel: http://goo.gl/uCw2k1

Kandideerimisjuhend asub SIIN.​

Samal teemal:

• Kooliuuendusprogrammis Samsung Digipööre osaleb tänavu 12 Eesti kooli
• Valga Vene Gümnaasium rõõmustab digiklassi võimaluste üle

Windows XP ei ole enam ID-tarkvara uuemates versioonides toetatud, versioon 3.8.2 (avalikustatud 07.03.2014) on toetatud kuni 31.05.2015. Nimetatud ID-tarkvara versiooni soovitab Sertifitseerimisekeskus hoida või vajadusel installeerida, sest uuemaid versioone Windows XP tarkvaraga arvutitesse installeerida ei saa.

Kõikide probleemidega saab pöörduda ID-kaardi abiliinil 1777  või meiliaadressil abi@id.ee, ID-tarkvara paigaldamise kohta leiab infot siit: https://installer.id.ee/?lang=est

Animatsioon
02.03-12.04.2015, veebipõhine
Veebikursusel õpetame, kuidas lihtsamaid animatsioone koos oma õpilaste või grupiga luua. Räägime animatsiooni eri liikidest ja stsenaariumi koostamisest. Tutvust teeme animatsiooni loomise veebipõhise tarkvaraga ja ka programmidega Windows Movie Maker, Stykz.

LEGO Mindstorms EV3 algajatele
05.03-06.03.2015, auditoorne Tallinnas
Tutvustame robotiehitust ja teadustegevuse tarkvara. Ootame koolitusele aineõpetajad, kes soovivad robootikat oma ainekavaga (füüsika, matemaatika, keemia, informaatika jt) integreerida. Koolitus sobib väga hästi ka robootikaringi või robootika kui õppeaine tundide tegevuste planeerimiseks.

Digialgus: Loovuse toetamine tehnoloogia abil
9.03-30.03.2015 (pilootkoolitus Tallinnas)
Anname ülevaate võimalustest, kuidas pilte ja heli kasutada õppematerjalide loomisel (fotoseeria, esitlus, rääkivad pildid, pusle jne). Osalejad saavad ülevaate erinevatest pilditöötlus-, joonistamis- ja audioprogrammidest, vabavaralistest esitlusprogrammidest, esitluste ja fotoesitluste helindamisest. 

Innovaatilised õpilood
09.03 - 20.04.2015, veebipõhine
Tutvustame erinevaid õpilugusid, mis aitavad tunni teemat õpetada hoopis uuel moel. Mõiste „õpilugu“ kirjeldab teema õpetamisega seotud õpetaja ja õpilaste tegevusi, selleks kasutatud vahendeid ja keskkondi. Koolitusel näitame olemasolevaid õpilugusid ning töötame välja ka ise ühe õpiloo, mida saab koos õpilastega tunnis rakendada.

Juhendite loomine
09.03-26.04.2015, veebipõhine
Tutvustame eri liiki juhendeid (tekstipõhine, esitlus, slidecast ehk slaidide vaatamine sünkroonselt heliga, screencast ehk videojuhend), kuidas neid luua ja avaldada. Kursus on mõeldud algajatele.

Õpiprogrammi T-Algebra kasutamine matemaatika õpetamisel
09.03-12.04.2015, veebipõhine
Tutvustame T-Algebra erinevaid kasutusvõimalusi ning programmi abil õppematerjalide koostamist. Õpiprogramm sobib põhikooli tundidesse, selle abil saab harjutada arvutamist, võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamist, avaldiste lihtsustamist jms.

LEGO Mindstorms EV3 Kosmose väljakutse
12.03-13.03.2015,  auditoorne Tallinnas
Mänguline algõppekoolitus robootikatunde läbi viivale aineõpetajale. Oodatud on ka robootikaringide juhendajad, kes huvituvad robootikavõistlustest ning kes soovivad tutvuda missioonimatil toimuva robotimängu kontseptsiooniga.

Arvuti kasutamine uurimistöö koostamisel
16.03-27.04.2015, veebipõhine
Koolitus toetab õpetajat uurimistöö juhendamisel üldharidus- ja kutsekoolis. Anname ülevaate efektiivsest infootsingust, korrektsest viitamisest, elektroonilise küsimustiku koostamisest, andmete töötlemisest ning uurimistöö vormistamisest.

E-ohutus I ja II kooliastmes
Koolituse eesmärk on juhtida tähelepanu õpilaste internetikasutusele ning kaasnevatele võimalikele ohtudele. Kursusel anname juhised probleemolukordades toime tulemiseks, räägime arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest.

• e-Ohutus I kooliastme klassijuhatajatele ja lasteaiaõpetajatele
  23.03-03.05.2015, kombineeritud
• e-Ohutuse kursus II kooliastme klassijuhatajatele ja aineõpetajatele
  16.03-16.04.2015, kombineeritud

Tuleviku Õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul
18.03-22.04.2015, kontaktpäevadega Sillamäel
Koolituse teemad keskenduvad õpistiilidele ja õppijate individuaalsetele iseärasustele digitaalsetes keskkondades õppides ning tehnoloogilistele vahenditele, mis sobivad õppijate toetamiseks ja hindamiseks.

Helifailid õppetöös
23.03-03.05.2015, veebipõhine
Käesolev veebipõhine kursus on loodud selleks, et aidata õpetajatel helifaile luua ja neid õppetöösse integreerida. Õpitakse kasutama veebipõhiseid keskkondi ja käsitletakse ka autoriõigusega seonduvat.

Vaata ka teisi algavaid koolitusi HITSA Koolitusveebist: koolitus.hitsa.ee

Järjejutu on loonud HITSA "Targalt internetis" e-ohtuse veebikursuse osalejad 2014. aastal. Loo kesksed tegelased on Arno (14) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

….

Kell heliseb. Und silmist pühkides mõtleb Arno: “Mis see oli, mis ma nägin ja tegin?“.

Tasapisi üles ärgates saab ta aru, et kõik eelnev oli vaid uni. Mõtetest jookseb läbi, et ei maksaks ikka telekast õhtul filmi "Live Free or Die Hard" vaadata. „Vanust ka juba 40 ja olen ju peaaegu e-ohutuse kursuse läbinud, ise veel õpetaja…“ mõtiskleb ta, end lõplikult voodis välja ajades. Töö ootab ning oma uusi teadmisi tuleb tunnis rakendama hakata.

….

Aeg möödus, palju vett oli merre voolanud ning isegi aastanumber kalendris mitu korda vahetunud. Ühel hommikul sai Imelik SMS-i sisuga, et teda ootab pakiautomaadis pakk. „See on nüüd küll minu kannel!“ rõõmustas ta ning tõttas kohe pakile järele.

Koju jõudes avastas ta, et kandle asemel oli pakis hoopis ukulele…

Aitäh järjejutu loojatele: Veronika Zhurina, Natalja Portunova, Saima Tõigast, Harry Sepp, Marju Nool, Viive Karusion, Sirje Jakobson, Liina Kungla, Eve Liis, Kairi Jaaksaar, Meelis Oja, Piret Markson, Anneli Rumm ja Birgy Lorenz!

Soovime teile kena turvalise interneti päeva tähistamist veebruaris!

10. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päev. Ka koolid on oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise ning ohutuse temaatikat käsitlema. Selle lihtsustamiseks leiate abimaterjale siit. Ülevaate on koostanud Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, aitamaks õpetajaid teemade käsitlemisel.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa III
• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa II
• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa I

Järjejutu on loonud HITSA "Targalt internetis" e-ohtuse veebikursuse osalejad 2014. aastal. Loo kesksed tegelased on Arno (14) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

...

Aga siis kippus Paunvere poiste elu kibedaks minema, sest Köstri kõrvu oli jõudnud kuuldus, et Toots ja Tõnisson olla loonud Facebookis kommuuni "Anname naaberküla poistele peksa", mispeale Tõnisson enesevabanduseks porises: "Mis nad siis tulevad meie tiigi peale kaklema…“.

Kuid sellega asi ei piirdunud. Naaberküla poisid olid oma vanemad asjaga kurssi viinud ja varsti seisiski delegatsioon vanematest ja naaberküla poistest Paunvere kooli saalis, nõudes viivitamatult Facebooki kogukonna kinni panemist, vabandamist ja kiusamisvastase seminari korraldamist. Kuna asjast oli kuulnud ka ülejäänud Paunvere rahvas, siis jagunes saal pooleks: ühes nurgas Paunvere rahvas ja teises otsas naaberküla rahvas.

Vihaseid märkusi ja sajatusi kostis mõlemalt poolt. Kuna ka kohal olevad vanemad ei suutnud rahulikuks jääda, tiriti üles vanad teemad – kes kelle autot mõlkinud, kes kellele raha võlgu ja kelle laps on kõige targem, tugevam ja kiirem. Juttu tuli ka sellest, et tiik tuleks üldsegi kinni ajada, sest Paunvere omad olla 30 aastat tagasi seal naaberkülale kuulunud parve põhja lasknud.

Lible, kes oli küla kellalöömise pärast lahti lastud, aga oli siis tööd saanud kohaliku veebipolitseinikuna, kuulas loo rahulikult ära ja ütles, et igaüks peaks nüüd natuke enda sisse vaatama, et kas tema enda tegevus on olnud nii jumalakartlik, kui olema peaks. Samuti tegi ta ettepaneku, et kui kogukond on juba loodud, siis tuleks selle nimi ära muuta ja kõikidel saalis olijatel luua sinna endale kasutaja. 

Kuna kogukond, mis Facebookis loodud oli, vajas hädasti modereerimist, otsustati ühiselt valida mõlemast külast kaks lapsevanemat ja kaks õpilast, kes asusid usinalt postitamise reegleid kokku leppima. Need said üsna lihtsad, ära ei unustatud ka Lible soovitusi: „Ole lugupidav enda ja teiste vastu!“ ning „Postita vaid siis, kui sul on midagi sellist öelda, mis teisi ka tegelikult puudutab!“.

…järjejutu viimane osa ilmub juba homme!

10. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päev. Ka koolid on oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise ning ohutuse temaatikat käsitlema. Selle lihtsustamiseks leiate abimaterjale siit. Ülevaate on koostanud Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, aitamaks õpetajaid teemade käsitlemisel.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa I
• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa II

Tallinnas Solarise keskuses tähistati eile turvalise interneti päeva. Pea viieks tunniks oli Lastekaitse Liit koostöös projektiga „Targalt internetis“ organiseerinud tegevusi lastele, noortele ja täiskasvanutele. Nutipäeva keskmes olid nutiseadmed, nende kasutamine on nüüd juba sama loomulik kui hambapesu, aga turvareegleid tuleb ikka meelde tuletada.

Värskest Emori uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6-8-aastastest lastest omab isiklikku nutitelefoni 38%, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvutit ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni. Turvalise interneti päeva üritused keskendusidki sellele, mida tuleb nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teada ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni.

Veebikonstaabel Andero Sepp rääkis, milliste küsimuste, probleemide ja muredega nende poole pöördutakse ja kuidas halbu juhtumeid ära hoida. Noortepaneelis arutleti nutiseadmete kasutamise harjumuste üle ja küsiti, kas elu ilma nutiseadmeteta on võimalik. Vastus kõlas kokkuvõtvalt nii: saaks ju nuppudega telefoniga hakkama ka, aga nutikaga pääseb igal hetkel internetti, ei pea ootama, kuni koju arvutisse jõuan. Turvalisuse puhul leidsid panelistid, et üldiseid reeglid lapsed ja noored teavad, selle e-kirja õnge, et oled võitnud miljoni ja saada kohe oma pangakonto paroolid, ikka ei lähe.

Täiskasvanute paneelis arutleti, mida täiskasvanud peaksid arvestama, kui lapsed hakkavad nutiseadmeid ja sotsiaalmeediat kasutama ning kuidas nutielu turvaliseks muuta.

Lisaks sai kohapeal oma nutiseadmeid kasutada, näiteks võistelda internetiturvalisuse mängus või muukida lahti QR-koode või küsida nõu pangaäpi kasutamise kohta.

Lõpetuseks võite proovida, kuidas on lood teie interneti turvalise kasutamise teadmistega. Üks näide, mida noortelt küsiti:

Minu konto/e-posti parool on…
a) 12345
b) Password
c) MinuNimi
d) keeruline ja ma ei avalda seda

Kuidas vastaksite teie?

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Äpid, mis aitavad tagada nutiseadme turvalisuse
• E-ohutusest vajab teadmisi õpilane ja õpetaja
• Projekt "Targalt internetis" oli edukas
• Uuendada tarkvara või osta uus arvuti?
• Kas internet on ohtlik?

Autor: Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht.

Turvalisuse teema viirustest ja pahalastest puudutab eelkõige Androide, seega vaatleme vastava valdkonna programme, mis aitaksid teil seadme üle paremini kontrolli hoida. Alternatiivsed lahendused Apple’ile ja Windows Phone’ile on samade tootjate programmid.

Enamus vajalikke programme leiab „tööriistade“ alt, seal on rakendusi tulemüürist taskulambini. Valiku, mis on sobilik just teile, saate teha teie ise. Selleks peaks tekkima teis harjumus oma tegevuses turvaline olla ja ette mõelda. Ei saa soovitada, et pannes peale rakenduse X, olete igaveseks vabastanud oma seadme võimalikest tehnilistest probleemidest. Pahalaste loojad leiavad ikka ja jälle uusi võimalusi, kuidas teie valitud kaitseprogrammist oma loomingut läbi sokutada. Kindlasti ei saa tänapäeva maailmas läbi viirusetõrjeta, vajadusel ka tulemüüri, puhastajate ja kõikide muude haldusvidinateta, mis annavad teile ülevaate oma seadme seisukorrast.  

Süsteemsed valikud:

• pange oma seadmele peale parool või näpulukk. Luku pealepanek käib seadete alt ning aitab vältida  seda, et lauale unustatud seadmesse saab igaüks sisse piiluda.
• looge erinevatele kasutajatele alamkonto. Erinevad kontod erinevatele kasutajatele aitavad ära hoida probleeme (nt üks kasutaja logib sisse kellegi teise kontole kuna see on sinna salvestatud) ning reguleerivad seda, millised äpid millisel kasutajal kasutuses on.

VIIRUSETÕRJE

Viirusetõrje (inglise k. antivirus) on vajalik selleks, et tuvastada kahtlaseid programme ja faile teie nutiseadmes. Oluline on see eelkõige selleks, et teie seade töötaks parimas konditsioonis, aga ka selleks, et teie seade ei teeks teile näiteks ootamatuid telefoniarveid ega jagaks laiali privaatset infot või viirust. See, kas ostate tasuta või tasulise viirusetõrje, jääb teie otsustada, kuid enamasti on tasuta tõrjed või tõrje kergversioonid tavalise nutikasutaja jaoks piisavad.  

• Viirusetõrjed võivad sisaldada ka lisafunktsioone, seega tutvuge, millega teie valitud programm hakkama saab (või ei saa).
• Soovituslik on jälgida turu trende ja uudiseid, samuti ärge kartke viirusetõrjet välja vahetada, kui ta ei ei täida oma funktsiooni. Kindlasti ärge pange paralleelselt tööle mitu tõrjet, sest nad hakkavad üksteist segama ja teie seade muutub aeglaseks või töökõlbmatuks.

Mõningaid valikuid:

• AntiVirus Security FREE (AVG mobile) 
• Avira Antivirus Security (Avira)
• Mobile Security & Antivirus (AVAST Software)
• Norton Security and Antivirus (Norton Mobile)
• Antivirus Free (Creative Apps) 
• Mobile Security & Antivirus (ESET)

PUHASTAJAD JA MÄLU VÄRSKENDAJAD

Puhastajad ja kiiruse või mälu kiirendajad (inglise k. cleaner või „speed or memory boost“) on vajalikud töös olevate programmide puhastamiseks, mida te tegelikult ei vaja. Tihti juhtub, et panete aja jooksul tööle ühe ja teise äpi ega taaskäivita oma seadet. Ükski programm, mille olete avanud, ei oska ise kinni minna (näiteks kui valite tegutsemiseks teise äpi) või õigemini arvab iga programmilooja, et tema programm võiks teid rõõmustada nii kaua, kui te ta ise sulgete.

• Programme saab seadistada "seadete" alt, kust näeb, kus programmid asuvad (kas seadmemälus või välismälus) ja millal sooritatakse värskendamine (kui kõikide äppide värskendused on sisse lülitatud, siis teie seade tegelebki internetist ainult värskenduste otsimise ja installeerimisega), samuti on võimalik näha, palju teie seade on kulutanud erinevaid mälu liike (kiirmälu, seadme mälu ja välismälu ruum).
• Osa programme pakub abi ka nutiseadmest failide kustutamisel, sh sms-ide kustutamisel. Seega olge ettevaatlik, mida täpselt puhastama asute! Enda praktika põhjal soovitan, kui panete endale töölauale vajaliku äpi „vidgetina“, siis on seda mugav klikkida ja mälu vabaneb koheselt.

Mõningaid valikuid:

• Clean Master Phone Boost (Cheetah Mobile)  
• CCleaner (Piriform)
• The Cleaner - Speed up & Clean (Liquidum Limited)      
• Cleaner (Mobile Manager)
• Memory Cleaner (Gannicus)    
• AVG Cleaner – Memory & Storage (AVG Mobile)

PROGRAMMIDE LUKUSTAMINE

Programmide luku alla panemine (parooli alla panemine) on lahendus, mis aitab lapsevanematel ja koolidel pisutki piirata, milliseid äppe saavad peale panna õpilased, kui neile on kasutamiseks vastav seade usaldatud. Samuti aitab see kontrollida, millistele tegevustele teie seade ilma lisaparooli panemata koostööaldis on. Näiteks ei saa kasutaja sellisel juhul ligi seadetele ega Google Play’le, ei saa käivitada teatud programme ning piirab suhtlust otsesuhtlusvõrgustikes või sotsiaalvõrgustikes jne. Üldiselt leiab sellised programmid märksõnaga „lock“ või „app lock“ ehk „lukustamine“ või „rakenduste lukustamine“.  

Apple seadmetes on võimalik peale panna ka lapselukk, mis on süsteemne lahendus, kus saate ära määrata milliseid programme saab avada niisama ja milliseid parooliga. Saab isegi paika panna selle, et avatud programmi laps iseseisvalt sulgeda ei saa. Windows’i seadmetes saab luua limiteeritud konto, mis piirab äppide allalaadimist ja käivitamist (nagu päris arvutiga saab teha).

Lapsevanematele meeldib ka äpp nimega Gnore No More (http://ignorenomoreapp.com/), mis laseb lapsevanemal panna seadme distantsilt kinni, kuni kõnedele mittevastav laps tagasi helistab.

Mõningaid valikuid:

• AppLock (DoMobile Lab)            
• Smart App Lock (App Protector) (SpSoft)
• Messenger and Chat Lock (Bunny Labs)              
• KidMode: Free Games + Lock (Zoodles)

VAATA LISAKS:

Kui teil on teema vastu veel suurem huvi, siis soovitan järele vaadata 2014. aasta kevadel toimunud konverentsi „Nutikalt netis“ esinemisi. Kõige tänuväärsem on aga see, kui jagate oma uusi teadmisi ka kolleegidele ja õpilastele ning lapsevanematele.

Vaata konverentsi siit: http://www.targaltinternetis.ee/artiklid/2014-konverentsi-ettekanded/

Samal teemal:

• Rahvusvaheline turvalise interneti päev keskendub nutiseadmetele
• Kui targad me tegelikult internetis oleme?

Nutipäevale oodatakse lapsi, noori ja täiskasvanuid. Vaata päevakava SIIT.

Projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel kutsutakse kõiki koole tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele temaatilisi teavitusüritusi. Soovitusi ja teavet selleks leiab http://www.targaltinternetis.ee. Õpilasi ja õpetajaid oodatakse osalema konkursil loomaks hariduslikke äppe, disainimaks temaatilise sõnumiga t-särki ja saatmaks naljalugusid interneti kasutamisest.

Nutiseadmete, interneti ja äppide kasutamine on muutunud nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaseks tegevuseks. Värskest Emori uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6-8-aastastest lastest omab isiklikku nutitelefoni 38%, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvutit ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni. Turvalise interneti päeva üritused keskenduvadki sellele, mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni.

„Lisaks teabele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada,“ sõnas projekti Targalt internetis teavitustöö koordinaator Kerli Kuusk.

Lisainfo Kerli Kuusk kerli@lastekaitseliit.ee 

Allikas: Lastekaitse Liit.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa II
• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa I

Järjejutu on loonud HITSA "Targalt internetis" e-ohtuse veebikursuse osalejad 2014. aastal. Loo kesksed tegelased on Arno (14) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

....

Teele läks oma tahvelarvutiga, poiss järgi sibades, järgmisesse eesti keele tundi.

"Teeme selfi!?" hüüdis Toots. "Seda teevad ju kõik!" ja viskas oma koti prantsti vastu klassipõrandat.

Arnol läks silme eest uimaseks, sest ta kujutas juba ette, kuidas Tootsi kotis enamus nutivahendideid juppideks purunes. Kui pilt selgines, võttis ta julguse kokku ja päris: "Kas sa, Toots, päriselt ka iga kord viskad oma koti niimoodi põrandale?"

Toots ühmas: "Jah, mis mul siis karta? Kas sa arvad, et õppealajuhatajaproua tahab minu puutahvlit ka endale saada? Ma määrisin selle kenasti juba tärpentiniga kokku. Kui ta seda ka kiskuma tuleb, küll siis kahetseb! Ah sa kurivaim..“

 „Mis puutahvlist sa räägid, puupea?“ küsis Teele.

"No näed, vaat on selline imeline asi.. millega noori tütarlapsi taga aetakse…" vastas Toots kavalalt.

Järgnes tants ja tagaajamine…ning Tootsi kotist libises välja vanaaegne krihvel-tahvel aastast 1890.

Möll lõppes, sest Teele ja Arno jäid suu ammuli Tootsi tahvlit vaatama.

"See on Ameerika oma," sõnas Toots. "Tänapäeval on seal kõigil juba sellised, Steev-Dzoobs Kirsifirmast soovitab seda oma lastelegi. Te olete ajast kahjuks väga maha jäänud, kui te seda ka ei tea – see on turvaline ja purunemiskindel."

...

Peale keeletundi hüppas Toots laua peale ja röögatas: „Äss teema! Teil jäävad suud lahti ja kõrvad lukku, kui kuulete, kui hea pakkumise ma veel eile öösel sain! Superhea Ameerika värk saadaval - saada aga natuke raha ja oota, millal kätte saad!" 

"Ei tea, kas ikka on õige asi," venitas Arno kõhklevalt, sest igasugused e-kaubandust puudutavad ostud olid tema jaoks tundmatu maa. Tal ei olnud veel isiklikku pangakontotki, krediitkaardist rääkimata.

"Narr, miks tas' pole! Kiri puha isiklikult mulle ja lausa eesti keeles. Veidi vigaselt küll kirjutatud, aga ega nad seal suure lombi taga meie keelt ju õieti oskagi," seletas Toots saladuslikult.

"Imelik tellis kuus kuud tagasi endale kandle ja ootab seda tänaseni," vastas Arno asjalikult.

Toots kostis selle peale, et küll see kannel kohale tuleb, võtab ju nii suure asja kohale toimetamine aega. Hiinast tuleb kaks nädalat, Ameerikast aga hoopis kolm, sest see tuuakse lennukiga. Probleem on selles, et eestisiseselt tuleb asi kätte toimetada rattaga, kui odavalt tahad saada, ja see võtab veel paar päeva aega.

"Lähme küsime Imeliku käest, kas ta on oma Hiina-kandle juba kätte saanud?" pakkus Teele.

Imelikuga juteldes selgus, et too pole ühtegi pakki saanud. Kiir arvas, et Imelikul on nahk üle kõrvade tõmmatud ja et ta võib oma kandlest ja rahast unistama jäädagi. Kuna Imelik jäi selle peale väga kurvaks,  soovitas Teele tal müüjaga ühendust võtta, et uurida, milles probleem on. Seda nõu võttis Imelik hea meelega kuulda ja asus Google Translate'i kasutades kirja kirjutama. „To Chineland from Imelik to Estonia…“.

Kui kiri valmis ja postitatud, läksid kõik koos rahulikult tiigile uisutama. Jää oli küll nõrk, kuid sel korral õnneks kannatas ja katki ei läinud.

Paraku ootas Imelikku peale uisutamist pettumust valmistav kiri. Nimelt sai sealt lugeda, et suure külma tõttu on postipakkide saatmine kallimaks läinud. Kui Imelik soovib siiski oma kannelt näha, peaks ta tegema veel ühe ülekande. Võrreldes kandle hinnaga oli tegu küll üsna tühise summaga - vaid 5 eurot - kuid ometigi oli Imelikul imelik tunne. Kuna poiss tahtis kannelt kangesti kätte saada ja sõbrad ka juba ootasid, siis tegi ta selle ülekande mureliku südamega ära, lootes siiski parimat.

Kelgutama minnes mõtles veel, et huvitav, miks see tasu tuli kandle tasust erinevale kontole maksta... aga mure hajutas kunagi televiisorist nähtud film, kus näidati, kui palju on Hiinas inimesi ja kraami, järelikult ka kontoarveid.

…jätkub juba homme!

10. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päev. Ka koolid on oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise ning ohutuse temaatikat käsitlema. Selle lihtsustamiseks leiate abimaterjale siit. Ülevaate on koostanud Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, aitamaks õpetajaid teemade käsitlemisel.

Samal teemal:

• Koolielu järjejutt: Kaasaja "Kevade" osa I
• Nutipäeval saab nutikaks

Järjejutu autorid: Veronika Zhurina, Natalja Portunova, Saima Tõigast, Harry Sepp, Marju Nool, Viive Karusion, Sirje Jakobson, Liina Kungla, Eve Liis, Kairi Jaaksaar, Meelis Oja, Piret Markson, Anneli Rumm ja Birgy Lorenz. Loo kesksed tegelased on Arno (14) ja tema koolikaaslased. Tegevus toimub keskmise suurusega keskmises Eesti koolis ja metoodikaks loo kirjutamisel oli "jutulõnga punumine".

Koolipoiss Arno tõusis hommikul üles ja avastas, et ta mobiiltelefoni aku oli öösel tühjaks saanud. Ta pesi kiiresti hambad, haaras koti ja eilse pooliku võileiva ning jooksis kooli poole.

Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Kuna Arno ei mäletanud oma tunniplaani, istus ta koolis raamatukogu arvuti taha ja sisenes e-kooli, et tunniplaani üle kontrollida. Selgus, et esimene tund oli kehaline kasvatus, kust Arno kindlasti puududa ei soovinud. Rutakalt hüppas ta püsti ja tormas minema, unustades end arvutist välja logida, sisse jäi ka tema e-kooli konto. Seda märkas paralleelklassi Karmo, kes püüdis Arnot telefoni teel kätte saada. Kui Arno telefoni vastu võttis, kõne katkes, sest poisi telefoni aku oli lootusetult tühjaks saanud.

Peale kehalise kasvatuse tundi hakkas Arno meeleheitlikult võimalust otsima, et oma nutikat laadida. Vahetund oli vett vedama läinud, sest mängida ju ei saanudki... Keegi ei soovinud aga oma laadimissaba Arnoga jagada. Juhe oli kas kodus, see ei ühildunud Arno mudeliga või ootas õpilane ise võimalust, et laadida.

Õnneks lubas matemaatikaõpetaja Arnol telefoni oma laua juurde laadima tuua. Matemaatikatund oli tihe ja töökas ning kõht oli ka tühi, sest söögivahetund oli tulemas. Arno tormas peale tundi kohe sööma ja unustas telefoni klassi. Kui kõht sai täis, siis tahtis ta telefoniga rallit mängima hakata, kuid ei leidnud viimast enam kusagilt. Mälus tagasi kerides meenus Arnole, et telefon jäi ju mata klassi. Kui ta seda otsima läks, siis telefoni enam klassis polnud. Kuna õpetajat ka kooli pealt üles ei leidnud, otsustas Arno asjaga tegeleda uuel vahetunnil.  

Järgmise tunni algul tuli klassi kuri õppealajuhataja, kes Arno välja kutsus ja tõreles, et viimane nii hajameelne on. Andes telefoni tagasi, soovitas ta Arnol veeta rohkem aega koos Teelega, kes kunagi oma asju kuhugi vedelema ei unustanud. Kuna õppealajuhatajal endal oli väga vana Nokia telefon, siis otsustas ta karistuseks võtta Arno telefoni kuni nädala lõpuni enda kätte hoiule. Arno sai aru küll, et õppealajuhataja soovib nädalavahetusel tema telefoniga mängida, kuid ei julgenud otseselt vastu ka hakata. Niisiis oli Arno mõneks ajaks oma nutikast ilma, kuid selle eest oli tal nüüd Teele.

...Jätkub juba homme!

10. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päev. Ka koolid on oodatud seda päeva tähistama ning veebruarikuu teisel nädalal oma koolis interneti ja nutiseadmete kasutamise ning ohutuse temaatikat käsitlema. Selle lihtsustamiseks leiate abimaterjale siit. Ülevaate on koostanud Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, aitamaks õpetajaid teemade käsitlemisel.

Samal teemal:

• Nutipäeval saab nutikaks
• Kui targad me tegelikult internetis oleme?
• Projekt „Targalt internetis“ oli edukas