Vahepeal heliseb lavastaja Margo Tederi telefon ning Jarek Kasar teatab, et lavastuse muusikaline pool on kohe valmis.

„Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Ka internetis. See võiks olla selle lavastuse sõnum,“ ütleb näitleja Ago Soots Koolielule. Kristiina Jalasto uus näidend sai ainest noorte endi Interneti-kogemustest, mis koguti kokku foorumteatris. Lavastus sündis VAT Teatri ja BCS Koolituse  koostöös projekti „Teater Internetist“ raames ja jutustab noortest, kes avastavad, kui seotud ja samas erinevad on virtuaal-  ja reaalmaailma põimunud probleemid.

„Praegusel hetkel on igal pool näha, et Interneti teema on hästi õhus. Vahetult pärast meid tuleb Linnateatris välja samal teemal näidend. Internet on nii läbi põimunud meie eludest ja seal toimimist on vaja õpetada samamoodi nagu ka liikluses tegutsemist on vaja õpetada,“ selgitas lavastuse projektijuht Auri Jürna.

Lavastaja Margo Teder täiendab, et etenduses püütakse virtuaalmaailma reaalselt näidata. „Olge teadlikud, et Internetis olles te ei ole kuskil eemal, see ongi päriselu ja siin öeldud asjad on öeldud samamoodi nagu päriselt.“

Etenduses mängivad  Katariina Ratasepp, Kristiina-Hortensia Port, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Pildil Ago Soots ja Martin Kõiv proovis.

Noorte lugudest inspireeritud
„Netis sündinud“ on inspireeritud noorte endi lugudest ja mõtetest, millele Kristiina Jalasto kirjutas oma vaatenurga juurde ning näitetrupp kohendas seda veel enda rakursi alt. Noortelt kuuldi nii mõndagi. „Võin tuua ühe noortelt kuuldud näite, mille kohaselt oli mõte panna veebikaamera õpetajate WCsse. See oli minu jaoks ootamatu mõte. Ma ei ole kindel, kas see on kuulujutt või päriselt juhtunud, aga selline idee oli õhus. Muidugi on palju lugusid sellest, kuidas keegi on endast koledaid ja rõvedaid fotosid üles riputanud, mõni on isegi uhke enda üle,“ rääkis Margo Teder. Samuti kuuldi lugu, kus tööõpetuse tunnis tegi kaasõpilane ühest tüdrukust foto, kuid valgus langes pildil nina peale nii, nagu oleks seal tatimoodustis. Keegi lisas foto Facebooki ja pildile jäänud tüdruk oli mõistagi endast väljas. Noored klaarisid omavahel asjad ära ja rahunesid, aga kui lapsevanemad juhtunust kuulsid, läksid nad omavahel korralikult tülli.  „Noorte jaoks oli see juba unustatud, noortel tulevad ju uued pildid peale koguaeg,“ tähendas Teder.

Etenduse sisust meile palju ette ei räägita. „Meil on viis noort tegelast, kellega selle jooksul üht-teist juhtub,“ alustab lavastaja. „Loost tuleb välja see, et noored saavad palju paremini hakkama Interneti võimalike ohtudega, vanematel inimestel on raskem neist jamadest välja tulla,“ lisab näitleja Katariina Ratasepp.

Kui küsida, millist rolli Internet lavastuses osalevate noorte näitlejate elus mängib, siis tuleb rõõmustada, et ühtegi paadunud arvutisõltlast nende seas ei ole. „Mul on harjumus, et kui koju satun, siis löön ikka arvuti lahti ja vaatan asjad üle, aga Internet ei ole minuga 24/7 kaasas,“ räägib Meelis Põdersoo. „Mina püüan meilikasti võimalikult vähe vaadata, vaatan Postimeest, Facebooki ma väga ei kasuta. Kunagi tahtsin ühte mängu mängida ja siis tegin Facebooki konto, aga ma eelistan inimestega näost näkku rääkida,“ lisab Martin Kõiv.

Ago Soots tunnistab, et Interneti roll tema elus on küllaltki suur selles osas, et võimalusel viibib ta arvutis üsna palju: otsib infot, vaatab dokumentaalfilme, uurib Facebookist, kuidas sõpradel läheb jne. „Kui olen aga suvel maal, siis olengi suvel maal: näppupidi mullas ja jalgupidi võsas. Sõltuvust pole, Internet olgu sel ajal kus see ja teine.“

Privaatsuse mõiste muutumine
Küsimusele, kuidas on selle etenduse tegemine pannud teisiti vaatama internetiturvalisuse teemale, vastas Katariina Ratasepp: „See materjal on pannud mõtlema lapsevanemana tulevikku vaadates küll. Kõige enam peaks tähelepanu pöörama koolikiusamise kandumisele Internetti – siis see muutub varjatud kiusamiseks, mida õpetajatel ja lapsevanematel on keerulisem tabada ja sellega tegeleda. Kui mõelda kõikidele piltidele, mida noored Facebooki panevad ja mida täiskasvanud ehk ohuna ei oska näha…“ Martin Kõiv lisas, et ega noored kipu mõtlema selle peale, et täna üles pandud pildid teda viie aasta pärast enam ei iseloomusta. Samas ta ise leiab, et enda keskkoolis kirjutatud kirjandit oleks tänasel päeval kummaline Internetist lugeda – toona kirja pandud mõtted ei iseloomusta teda tänasel päeval ehk üldse.

Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo ja Margo Teder etenduse edasise käigu üle arutlemas.

Netis sündinud põlvkonna jaoks on privaatsuse mõiste muutunud, leiab Auri Jürna. „See ei ole enam päris see, mida meie mõtleme. Kui googeldame oma nime ja näeme midagi, mis meile seal ei meeldi, siis tahaksime kohe need asjad maha võtta. Noortel ei ole see nii terav probleem,“ lausus ta. Margo Tederi sõnul elavad noored selles hetkes. „Noorte puhul on probleemid samasugused nagu need koguaeg on olnud. Üks põhiasju on kuuluvustunne, keegi olemine. Asjad ei ole eriti muutunud võrreldes minu enda noorusega. Mingis vaatenurgas tundub täiskasvanute jaoks Internetis kõik hirmus ohtlik, noorte jaoks on see tavakeskkond. Tahame selle etendusega ka õpetajatele öelda, et Internetti ei ole vaja karta. Õpetajad on noorte pärast rohkem mures kui peaks. Me peaksime õppima selle olukorraga toime tulema, mis nüüd on.“

"Netis sündinud" esietendub 3. oktoobril teatri NO99 laval ja külastab järgneva talve ja kevade jooksul paljusid teatreid ning kultuurikeskusi üle Eesti. Kokku antakse 30 etendust – 10 Tallinnas ja 20 maakondades. Etendustele on registreerimine alanud ning huvi on olnud väga suur. Etendused on eelregistreerimisega ning tasuta kõigile, oodatud on koolinoored oma õpetajate ja vanematega.

Projekti toetavad Vaata Maailma SA, Euroopa Regionaalarengu Fond, Swedbank, Baltic Computer Systems ja F-Secure. Projektis osalevad veel Lastekaitse Liit ning Politsei ja Piirivalveamet, lavastuse loomist toetab New Yorker.

Tekst ja fotod: Merje Pors.

Oma kogemusi ja teadmisi e-ohutuse tunnusmärgist jagas Koolieluga Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz. Pelgulinna gümnaasiumile omistati European Schoolneti poolt e-ohutuse pronksmärk.

Märk annab võrdlusvõimaluse

Märki võib taotleda iga kool, selleks tuleb minna tunnusmärgi kodulehele ja täita kooli kohta käiv enesehindamise andmestik. “Tunnusmärgi erinevad astmed pronks, hõbe ja kuld märgivad ära koolide erineva olukorra maailmaga võrreldes. Pärast ankeedi täitmist annab süsteem automaatselt tagasiside ja soovitused edasiseks,“ selgitas Birgy Lorenz.

„Targalt internetis“ teavitustöö projektijuht Triin Kangur täiendas, et nii pronks- kui hõbemärki saab taotleda vastavalt statuudile, hõbemärgi jaoks peaks üles laadima ka kooli reeglistikud ja n-ö tõendavad dokumendid. Kulla valimisel kõrvutatakse eri maade koolid, kes on ankeedi põhjal saanud väga kõrge tulemuse, lisaks materjale üles laadinud  ja aktiivselt kogukonnas oma kogemusi jaganud.

Lähemalt küsimustikust

E-ohutuse küsimustik jaguneb mitmeks osaks. Näiteks tehnikat puudutav küsimustik uurib, kas koolis on olemas viirusetõrje ja kas kooli arvutitesse on lubatud sisestada USB mälupulk, kes installeerib koolis tarkvara ja kuidas on takistatud illegaalse tarkvara sattumine kooli arvutitesse. Uuritakse, kuidas toimib IT-haldus, kas see on süstemaatiline või juhuslik.

Inimesi puudutav valdkond pöörab tähelepanu WIFI-lahenduse kasutamisele ja mobiilsetele tehnoloogiatele koolis, näiteks kuidas on reguleeritud isiklike seadmete kasutamine BYOD (bring your own device – võta oma vahend kaasa). „Maailmas on palju koole, kes on edumeelsed, kuid samas ei luba mobiilseid tehnoloogiaid klassiruumi. Eesti on liberaalne maa, seega meil on see pigem lubatud. Teisalt ilma kokkulepitud reegliteta võib olukord klassiruumis muutuda „laadaks“, mitte huvitavaks õppetunniks. Loomulikult peaks kooli juhtkond arvestama ka õpetaja soovide ja õppekava vajadustega, mitte kõik ei ole ka Eestis valmis sukelduma e-maailma ja see on arusaadav. Asju tuleb kasutada siis, kui neid on vaja ning kui need tulevad kasuks, mitte ei ole vidina kasutamine eesmärk omaette,“ selgitas Birgy Lorenz.

Kooli enesehindamise küsimustiku andmete kaitse sektsioon uurib, kas koolides on olemas süsteemid e-õppeks ja õpihalduseks ja kuidas need on hallatud. „Üks Eesti edulugu on e-kool, selles vallas on teistel maadel meilt palju õppida. Samamoodi uuritakse paroolide loomist koolis ja ligipääsuõiguseid ehk inimesed peaksid ikkagi saama ligi ainult neid puudutavatele asjadele, mitte kõikide inimeste isikuandmetele,“ kommenteeris Birgy Lorenz. 

Kooli poliitikaid puudutavad küsimused kaardistavad koolis olukorra reeglite osas, kes ja kui palju on vastutav turvalisuse eest või näiteks milline on kooli digimina (õpilaste piltide postitamine kooliveebis, kooli kohalolek sotsiaalmeedias).

Parimate e-ohutuse praktikate osa kaardistab e-ohutust puudutavad toetussüsteemid nagu koolitused või e-ohutus kooli õppekavas.  

Pelgulinna gümnaasiumi kogemus

Birgy Lorenz meenutas, et Pelgulinna gümnaasium alustas e-ohutuse teadlikkuse propageerimist 2008. aastal, ennekõike oli see teavitustöö õpilaste ja õpetajate seas. 2009. aastal toimus Pelgulinna gümnaasiumi eestvedamisel esimene 12 kooli puudutav üritus TurvaLan  (http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee ), kus esinesid eksperdid politseist ja IT-alalt. See sari tõi koolile tunnustust Tallinna Haridusametilt ja Microsoftilt (2009), European Schoolnetilt aasta e-projekti ja Birgyle e-õpetaja tiitli Euroopas (2010) ning aasta õpetaja tiitli kodumail (2011).

 „eSafety Labeli konkursil osalemine oli meie jaoks huvi uurida enesehindamise vahendit ning teada saada, kas Euroopal on meile asjalikke näpunäiteid anda,“ selgitas Birgy. „Eesti olukord on veidi teine kui see on maailmas üldiselt. Eestis on paljud asjad lubatud, mis näiteks Inglismaa või Ameerika koolides on keelatud. Kui suure lombi taga korjatakse tihti õpilastelt tunni alguses tehnika ära või mobiiltelefoni näppimine kasvõi vahetunni ajal lõpeb lapse kojusaatmisega, siis Eestis oleks see mõeldamatu. Seega meil kehtivad veidi teised toimivad lahendused ja praktikad. Koostasime oma koolis e-ohutuse reeglid koos õpilaste ja õpetajatega. Meie suureks rõõmuks valiti kaheks kõige olulisemaks mõtteks, et meie väärtuseks on sõbralik ja lugupidav suhtumine kõikidesse inimestesse ja kool on koht kus on võimalus õppida-eksida ja ennast parandada. Tehnilises osas toodi aga välja kohustus küsida luba kui tehakse pilte, filme või jagatakse neid teistega. Seega tehnoloogia on suurepärane võimalus, kuid eelkõige oleme inimesed!“

Tartu Erakool teekonna alguses

Tartu Erakoolil e-ohutuse tunnusmärki veel ei ole, aga selle nimel tegutsetakse. „Turvaline käitumine internetis on oluline nii õpilase, õpetaja kui lapsevanema jaoks ning sellest rääkimiseks tuleb leida pidevalt uusi teid. Iga aasta veebruaris tähistatakse  turvalise interneti päeva, selle päeva sisustamiseks leidsime viimati huvitavaid mänge ja videoid veebilehelt www.saferinternetday.org  ning lisaks otsustasime ka taotleda tunnusmärki eSafety Label. Kool ei saa tagada, et kõikide käitumisharjumused internetis oleksid korrektsed, kuid kool saab erinevaid tegevusi pakkudes mõtteviisi suunata. Püüame Tartu Erakoolis seda teemat käsitleda palju läbi sallivuse aspekti ning kaasata lisaks õpilastele ka lapsevanemaid,“ andis Koolielule kommentaari Tartu Erakooli arvutiõpetuse õpetaja Eva-Mari Luts.

Fotodel hetked Tiigrihüppe Ideelaadalt kevadel 2013. Fotode autor Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Targalt internetis koduleht
• Uuring: Eesti laste netikasutus sarnaneb Ida- ja Kagu-Euroopale
• Kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat?
• Uus käsiraamat 13-16-aastasele internetikasutajale

Jagamise õpetamine ei ole raske, kuid sotsiaalmeedias jagamise õpetamine on oluline noorte üldise arusaama mõistmiseks sotsiaalmeediast. Õpetades lastele häid jagamispraktikaid, on nad digitaalseks maailmaks paremini ette valmistatud.

Mida jagada?

Päevast päeva näeb sotsiaalmeediavõrgustikes palju teiste poolt esitatud info edasijagamist. Kommenteeritud edasijagamised ei ole enam algupärased vaated, mis kuulusid sõnumi loojale. Kui sisu ei vasta jagaja vaadetele, siis miks seda üldse edastada? Õpilaste tähelepanu tuleb suunata oma sotsiaalmeediakanalites jagatavale infole - just nii näeb neid välismaailm.

Ära kiirusta

Õpilased, kes tahavad tulevaste tööandjate silmis head välja näha, jagavad lakkamatult erinevaid artikleid. Samas pole lugejate infoga pommitamine sotsilaalmeediavõrgustikus sugugi hea tava. Jagades vaid sisu, tekib küsimus, kuhu jagaja ise jäänud on. Sotsiaalset meediat tuleb modereerida. Igale jagatud loole või artiklile tuleks lisada oma isikupärane kommentaar selle jagamise põhjusest. Alles siis saavad lugejad selle jagamise põhjusest aimu.

Usaldusväärsus

Veebis leiduv materjal ei ole alati usaldusväärne. Noori tuleb õpetada mõistma faktide tundmise olulisust ja seda oma sotsiaalmeedia kontole postitades arvestada. Tihti ei mõelda enne ägeda pildi või loo postitamist üldse midagi. Kui kümned inimesed juhtuvad jagama libapilte mõnest kriisikoldest, nagu juhtus näiteks orkaan Sandy’ga, võib reaalsus saada moonutatud. Libapildiga naljatamine võib küll olla ka ohutu, aga kui nende sisu on oluline, võib neist sündida tõelist kahju. Rõhutage õpilastele faktide kontrollimise olulisust, enne kui nad midagi oma seinale postitavad.

Isiklikud asjad

Sotsiaalsetes võrgustikes on isikliku info jagamine väga tundlik ja oma andmete ning piltide avaldamisega tuleb ettevaatlik olla. Noored peavad ka mõistma, et sama pildi Twitterisse või Facebooki postitamine on oma sisult erinev. Ametialasele leheküljele lõunasöögi piltide postitamine kahandab kasutaja tõsiseltvõetavust. Õpilased võiksid teada, et kui nad ei taha seda miskit jagada kogu maailmaga, siis ärgu jagagu üldse.

Algata arutelusid

Jagamine peaks tulenema vajadusest algatada arutelusid. Õpetaja ametialasel lehel algatatud arutelud annavad õpilastele hea võimaluse oma arvamustega silma paista. Vastata saab nii teiste poolt jagatule kui ka unikaalsete vaadetega. Julgustage õpetajana noorte loomingut ja erinevates võrgustikes toimetamist. Sõbralik vestlus on midagi muud kui argumenteeritud arutelu ja õpilased peaksid seda teadma.

Refereeritud: Edudemici, foto: Flickr (kasutaja: Emilio Quintana)

Samal teemal:

• Õpilased ei taju sõna võimu 

Rohkem kui 100 Euroopa õpetajat võttis osa SMILE (Social Media in Learning and Education) algatusest, pistes rinda sotsiaalmeedia õppetöösse rakendamise väljakutsetetega. Projekti tulemused on koondatud käsiraamatusse. 

Inglisekeelne digitaalne käsiraamat sisaldab pedagoogilisi materjale ning allikaid koos nõuannetega soitsaalse meedia kasutuseks koolireeglite, pedagoogiliste põhimõtete ja väljakutsete kontekstis. Käsiraamat sobib sotsiaalmeedia teemade käsitlemiseks klassiruumis, annab näpunäiteid selle vastutustundlikuks kasutuseks ja tutvustab selle võimalusi ametiaalse arengu osas.

Rohkem infot ja kasulikke viiteid leiate siit. Vaata ka allolevat videot. 

Refereeritud: European Schoolnet

Samal teemal: 

• SMILE – sotsiaalne meedia õppimises ja hariduses

Samuti võimaldab mobiiliseade juurdepääsu interneti võrgulehtedele, sotsiaalvõrgustikele, aga ka rakenduste poodidele ning filmi-ning muusikakanalitele. Mobiiliseadme turvaline kasutamine ja selles oleva info kaitsmine on sama oluline kui oma rahakoti hoidmine, rõhutab Andmekaitse inspektsioon, kes järgnevalt annab soovitused nutitelefoni/tahvelarvuti turvalisemaks kasutamiseks.

- Kasutage alati koodiga ekraanilukku. Mobiiliseadme ekraanilukuga kaitsmine võib tunduda ebamugav, kuid ainult nii saate olla kindlad, et võõral puudub võimalus juurdepääsuks seadmes olevatele andmetele ning nende kuritarvitamisele.

Näiteks võidakse sisestada suhtluskeskkondadesse Teie nimel postitusi, saata eritasulisi sõnumeid või näha ning kuritarvitada mobiiliseadmesse salvestatud paroole.

- Paigaldage viirusetõrje. On ju kinnitamata reegel, et laua- või sülearvutisse paigaldame alati viirusetõrje. Kuna mobiiliseade on nagu arvuti, peaksime viirustõrjega varustama ka oma mobiiliseadme. Viirusetõrje rakendusi on nii tasulisi kui ka tasuta.

Näited: AVG, Kaspersky, F-Secure, McAfee jt.

- Loobuge mittevajalikust. Juhul, kui kasutamiseks puudub hetkel praktiline vajadus, lülitage oma mobiiliseadmes välja sinihammas (bluetooth), wifi, GPS.

Selliselt toimides kaitsete oma mobiiliseadet võimalike rünnete eest ning ei lase kolmandatel osapooltel koguda Teie asukoha – ja profiiliandmeid. Lisaks turvalisusele säästate nii ka mobiiliseadme akut.

- Hoiduge tundmatutest rakenduste poodidest. Uuringute kohaselt levib 2/3 viirustest alternatiivsetest rakenduspoodidest, mis on reeglina vaikimisi Teie mobiiliseadmes keelatud. Kuigi ka telefonitootja ametlikes poodides (Google Play, Apple App Store) võib olla probleemset tarkvara, on sealt selle eemaldamine lihtsam ja koordineeritum ning riskid seetõttu väiksemad.

- Uurige rakenduse tausta. Enne allalaadimist uurige iga uue rakenduse tausta. Kes on selle rakenduse teinud, kas tegu on tuntud ja usaldusväärse tegijaga? Kas, vaatamata tuttavale nimele – on see üldse õige rakendus? Näiteks mitte väga ammu levis Angry Birdsi nime kandev libarakendus, mis allalaetuna hakkas eritasulisi sõnumeid saatma. Internetipõhiseid kõnesid võimaldav rakendus Viber laeb taustal nutitelefonis oleva telefoniraamatu üles oma serverisse. Kui usaldusväärne see aga on?

- Kontrollige rakenduste paigaldamisel üle nende soovitavad ligipääsud. Kas rakendus soovib saada õigust lugeda Teie kontakte, saata sõnumeid või küsida asukohta? Juhul, kui Teie arvates pole rakendusel selliseid kasutajaandmeid vaja, siis loobuge rakenduse paigaldamisest.

Foto: Flickr, kasutaja Niels BD.

- Kasutage uuendusi. Kui rakendusest ilmub uus versioon, laadige alati uuendus (Update). Nii saate eemaldada võimalikke rakenduse algses versioonis parandamata olnud vigu.

- Vältige avaliku turvamata WiFi võrgu kasutamist. Kaitsmata WiFi võrku kasutades (kohvikud, kaubanduskeskused jt) saavad teised sama võrgu kasutajad ilma suurt vaeva nägemata näha, milliseid võrgulehti Te külastate, millised pildid, videod või filmid Teie arvutis on või isegi seda, mis on Teie e-kirjade sisu.

NB! WiFi võrku sisselogimise kasutajanimi ja parool on mõeldud kasutaja tuvastamiseks, need ei turva WiFi võrgus olevat liiklust.

- Kasutage kaughaldust. Juhul kui mobiiliseadme tootja pakub veebipõhist kaughaldust, kasutage seda võimalust kindlasti. See võimaldab kaotatud või varastatud mobiiliseadme eemalt lukustada, sellest andmed kustutada või telefoni asukohta määrata.

Eesti Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablitele tuleb ask.fm-iga seotud kaebusi neli-viis korda kuus. Pikemalt kirjutab teemast Eesti Päevaleht.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: küberkiusamine
• Uuring: tavakiusamine on küberkiusamisest kordades sagedasem
• Politsei: küberkiusamise teateid tuleb üle päeva, aga süüdlasi karistada ei saa

Tartu ülikooli teadlaste osalusel valminud värske raporti kohaselt paigutuvad Eesti lapsed oma netikasutuselt samasse rühma koos Poola, Tšehhi, Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose eakaaslastega, erinedes märgatavalt Põhjamaade lastest.  

Osaliselt juhendatud riskialtid mängurid  

Eesti ning mitme Ida- ja Kagu-Euroopa riigi lapsi iseloomustab online-meelelahutuse, eriti online-mängude suur tähtsus, suhteliselt kõrge riskide ja kahju kogemise ulatus ning suured erinevused lapsevanemate juhendamispraktikates.  

Tartu ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus selgitab: „Võrreldes varasemate analüüsidega rõhutab seekordne raport seosemustreid internetikasutuse eri tahkude vahel. Torkab silma, et suur osa Eesti lapsi saab netis seigeldes loota vanemate mitmekülgsele või aktiivsele juhendamisele, samas on pea kolmandik lapsevanemaid võrdlemisi passiivsed.“  

Kalmuse sõnul võib see peegeldada sotsiaalseid erinevusi, vähest dialoogi lapsevanemate ja kooli vahel ning seda, et teavitustöö pole jõudnud kõikide sihtrühmadeni.  

Jagunenud Euroopa  

Ülejäänud riigid paigutuvad kolme rühma. Nelja Skandinaaviamaa ja Hollandi lapsi iseloomustab keskmisest kõrgem sotsiaalvõrgustike kasutus, sagedasem seksuaalse tooniga internetiriskide kogemine ja lapsevanemate aktiivsem juhendamistegevus.  

Ka Leedu, Austria, Ungari ja Sloveenia lapsed paistavad silma sotsiaalmeedia kasutamise ja sellega seotud riskide kogemisega, kuid nende vanemad on laste juhendamisel keskmisest oluliselt passiivsemad.   Suures osas Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidest (Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Kreekas ja Türgis) tavatsevad vanemad piirata ja kontrollida laste netitegevusi. Ehkki see aitab vältida riske, jäävad piiratuks ka laste võimalused saada osa internetis pakutavast.  

Konteksti olulisus  

Võrgustik EU Kids Online rõhutab, et erinevused riikide vahel on siiski väiksemad kui riikide sees. Ehkki vastne aruanne annab ülevaate 25 Euroopa riigi asendist rahvusvahelises võrdluses ja võimaldab õppida parimatest praktikatest, tuleb poliitikate kujundamisel lähtuda iga maa eriomasest kultuurikontekstist.   Vaata lisa EU Kids Online ja Eesti uurimisrühma kodulehelt ning tutvu raporti täistekstiga.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Paljude IT-asjatundjate poolt peetakse SlimCleanerit maailma parimate sekka kuuluvaks kõik-ühes (all-in-one) arvuti häälestusprogrammiks, kirjutab Priit Aasmäe Arvutikaitse portaalis.

SlimCleaner on maailma esimene tarkvara, mis võimaldab optimeerida Windows süsteemi pilvepõhiselt, saades rakenduste ja programmide kohta reaalajas infot kasutajatelt saadud tagaside põhjal. Nii saab näiteks kasutajate hinnangute ehk reitingute põhjal aimu, kas koos Windows avanemisega tööle hakkavad rakendused (Startup) või mõned teenused (Services) on vajalikud või mittevajalikud, head või halvad rakendused. Kuna iga programmi kasutaja saab teatud programmile või rakendusele ise oma hinnangu anda, siis ettevaatusabinõuna jälgitakse pilvepõhisesse andmebaasi jõudvaid reitinguid ning tuvastatakse ja keelatakse automaatselt sellised valehinnangud, mida mõni kasutaja iseenese lollusest võib mõnele rakendusele anda. Pikemalt loe Arvutikaitse portaalist.
Foto: arvutikaitse.ee

Samal teemal:

• Kadunud või kustutatud failide taastamine Recuva abil
• Failide turvaline kustutamine
• Arvutikaitse ABC

„Konkursi eesmärk on innustada looma uut ning esile tooma juba olemasolevaid interaktiivseid materjale, mis pakuvad lastele ja noortele võimalusi veebis õppida, mängida, avastada ja leiutada,“ sõnas Triin Kangur, projekti „Targalt internetis“ teavitustöö juht.

Esitada võib erinevad materjale alates veebilehtedest, blogidest ja videotest kuni mobiilirakenduste ja tahvelarvutimängudeni, mis pakuvad lastele loovaid, interaktiivseid, meelelahutuslikke ja hariduslikke tegevusi. Tööd võivad olla nii eesti kui inglise keeles.

Osalema oodatakse nii täiskasvanuid kui kuni 18-aastaseid noori. Täiskasvanud võistlevad kahes kategoorias: professionaalid, kes oma igapäevatöös tegelevad veebisisu loomisega või ostavad selleks teenust sisse (nt ettevõtted), ja täiskasvanud, kes teevad seda oma igapäevatöö kõrvalt (nt õpetajad, noorsootöötajad jne). Lapsed ja noored saavad osaleda kahes kategoorias: individuaalselt või kuni 3-liikmelise grupina, ning klassi- ja koolikollektiivina. Konkursitööde hindamisel arvestatakse sisu eakohasust, kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust.

Töid saab esitada kuni 30. septembrini 2013 konkursi veebilehel oleva vastava kategooria vormi kaudu.

Parimate väljaselgitamine toimub kahes voorus. Esmalt selgitatakse žürii ja avalikkuse poolt parimad neljas kategoorias Eestis ning iga kategooria võitja läheb edasi võistlema üle-euroopalisse vooru. Eesti parimad tehakse teatavaks novembris 2013 toimuval auhinnatseremoonial ning Euroopa auhinna võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta Turvalise interneti päeval 11. veebruaril.

Rohkem infot konkursi kohta leiate konkursi veebilehelt www.bestcontentaward.eu, kus vastav info on toodud iga osaleva riigi keeles.

Eestis koordineeritakse võistluse läbiviimist projekti „Targalt internetis“ raames, mille elluviijateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe, Politsei- ja Piirivalveamet ning MTÜ Eesti Abikeskused.

Niikaua kui kustutatud salajasi andmed pole üle kirjutatud, saab neid spetsiaalsete taastamisprogrammidega näiteks Glari Undelete,  AnyFound Photo Recovery, SoftPerfect File Recovery jt taastada, kirjutab Priit Aasmäe Arvutikaitse portaalis. Kui aga müüte arvuti või välise kõvaketta võõrale edasi, kingite kasutatud USB-pulga sõbrale, siis ka nemad saavad soovi korral taastada ja seejärel uurida kõiki teie isilikke faile, mis teil olid selleks tarbeks tavapäraselt kustutatud.

Et faile turvaliselt hävitada, peab selleks kasutama programme, mis purustavad andmed mitmekordselt ülekirjutamise teel. Ükeks tasuta erakasutuseks mõeldud andmepurustajaks on Secure Eraser Standard Edition. Pikemalt loe sel teemal arvutikaitse.ee.

Foto: twicepix, Flickr