Turvalise interneti päeva (Safer Internet Day - SID) korraldab Insafe võrgustik. Igal aastal propageeritakse veebipõhise tehnoloogia vastutustundlikku kasutamist, eriti laste ja noorte hulgas. Tänavu tähistatakse päeva 5. veebruaril.

Kampaania koduleht pakub mitmeid huvitavaid tegevusi ja üritusi, mis on päeva ülemaailmseks tähistamiseks planeeritud. Interaktiivsel kaardil on võimalik näha korraldatavaid üritusi, sama info leiab ka nimekirja näol riikide ning organisatsioonidena, kes üritusest osa võtavad. SID ajaveebis on kõige värskemad uudised ning innustavamad lood varasematest kampaaniatest. SID galerii alt leiab suure hulga kampaania käigus koostatud õppematerjale (videod, pildid, dokumendid).

Projekti Targalt Internetis meeskond kutsub õpilasi osalema konkursil "Minu õigused ja kohustused internetis", mille tähtajaks on 1. veebruar. Turvalise interneti päeva tähistavad ka paljud koolid, pöörates sel päeval rohkem tähelepanu interneti vastutustundlikule kasutamisele. Kui olete oma koolis midagi korraldamas, võiksite registreerida osalemise ka kampaania lehel, siis saadetakse teile digitaalne komplekt Turvalise interneti päeva tähistamisega seotud materjalidest. Kõikvõimalikke kampaania logosid, musterkoode ja bännereid saab samuti SID lehelt. 

Eestis veab Turvalise interneti päeva projekti „Targalt internetis“ meeskond, kus osalevad Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“.

Refereeritud: Safer Internet Day

Samal teemal: 

• Kingitus õpetajatele
• Turvalise Interneti Päev, kampaania Tagasi kooli
• Turvalise Interneti Päeva komplekt koolidele
• "Targalt internetis" meeskond kutsub Turvalise interneti päeva tähistama

Eriti tähtis on see haridusasutuste töötajatele, sest tänapäeva noored peaaegu „elavadki“ ainult internetis ja arukas on nende huvidega arvestada ning seda õppeprotsessis ära kasutada, kirjutab Pärnu Postimees.

Tehnika areneb nii pöörase kiirusega, et tavaõpetaja ilmselt ei suudagi alati kõigega kursis olla ja tihti teavad paljud koolilapsed uutest võimalustest rohkem, aga Sertifitseerimiskeskus ASi juhataja, projekti "Targalt Internetis" koolitaja Kalev Pihli sõnul tulekski meil vabaneda vajadusest ise kõike teada. Õpetaja peab tänapäeva koolis olema juhendaja ja suunanäitaja, et lapses tekiks huvi ise midagi välja uurida ning selgeks õppida.

Koolis õpitud faktidest läheb suurem osa varsti meelest ära ja seetõttu peaks rohkem keskenduma sotsiaalsete oskuste andmisele, osutas Pihl. Pikemalt loe Pärnu Postimehest.

Samal teemal:

• Audru koolis räägitakse digiajastu väljakutsetest
• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama

„Teemavaliku põhjuseks on aina laienev interneti kasutamine ja sellest tulenev vajadus võimaluste ning ohtudega kursis olla,“ ütles Audru keskkooli direktor Peep Eenraid Pärnu Postimehele.

Konverentsil teeb Kalev Pihl ettekande tehnoloogia arengu mõjudest haridusele, Tarmo Rosenfeldt räägib interneti kasutamise turvalisusest, Varje Tipp õppimisest ja õpetamisest digiajastul. Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu korraldatud õppematerjalide konkursi "Täna samm, homme teine" võitnud Anne Kalmus räägib aga IT kasutamise võimalustest õpetaja igapäevatöös.

Hariduskonverentsi algatas Lindi lastead-algkool, kes korraldas konverentsi eelmisel õppeaastal.

Samal teemal:

• „Täna samm, homme teine“ konkursi võitis Anne Kalmus

Suure osa eduka häkkimise tagamaaks on osav sotsiaalne manipuleerimine. See on ammu tuntud trikk, mis ei nõua uue aja teadmisi, kõik taandub inimese iseloomuomadustele.

Ükskõiksus. Ei saa loota, et teised hoolitsevad meie turvalisuse eest. Häkkerite maailmas on see saatuslik. Turvakoodide süsteem on mõeldud meie kaitsmiseks, kuid üsna sageli ei vaevu kasutajad muutma tehase poolt seadistatud koode (näiteks 0000 või 1234). Võõral tarvitseb vaid proovida ja õnnetus ongi ukse ees.

Uudishimu. Inimesed on loomult uudishimulikud. Naiivsel uudishimul on tagajärjed. Kurjategijad oskavad seda ära kasutada. Kui näed omale tuttavas majas võõrast ust, siis tahad seda avada, et näha, kuhu see viib. Veebipõhises maailmas on alternatiivne olukord aga tihti lõksuks. Veebilehel, millel on nupp “Ära siia vajuta”, vajutab suurem osa külastajatest seda nuppu sellegipoolest. Ole uudishimulik, aga ära unusta kahelda.

Kergeusklikkus. Inimestele meeldib teha oletusi. Kui kellelgi on seljas vormirõivas, oletatakse, et tegu on autoriteediga. Kui e-kirjal on ametlik väljanägemine, õige logo ja e-posti aadress, arvame, et see on tõeline, hoolimata kummalisest juhtnööridest kirja sisus. Veebis peaks oletamisest hoiduma.

Viisakus. Lastele õpetatakse viisakust õigustatult. See ei tähenda, et viisakust peaks suunama valimatult kõigile. Kui tundub, et miski pole päris õige, tuleb küsida. See toimib veel rohkem kui tavaelus veebipõhises maailmas, kus tuleb tihti ette suhtlemist teadmatu ja tundmatuga.

Ahnus. Kuigi meile meeldiks arvata vastupidi, kaldume me kõik veidi ahnusele. Veebikultuuri põhimõte on algusaegadest peale olnud tasuta jagamine. Kui veeb 1990. keskel kommertslikuks muutus, jäi meile siiski mulje, et mitte millegi eest võiks midagi saada. Miski ei ole kunagi täiesti tasuta. Kui sa toote eest ei maksa, võid hoopis ise tooteks muutuda. Halvimal juhul on sinu arvutis miski, mis pole sinna oodatud. Suur osa pahavarast laetakse alla koos “tasuta” toodetega, mis näiliselt teevad seda, mida neilt oodatakse.

Ebakindlus. Inimesed ei jaga tavaelus oma isikuandmeid võhivõõrale. Veebimaailmas on see kordades olulisem. Kokkulangevused ei tohiks lasta oletada, et võime tundmatut usaldada. Tuntud rünnakumudeli järgi helistatakse IT-toest, küsitakse teie paroole, et aidata mure lahendamisel. Kui kellelgi tekib raskusi selgitamaks, kes ta on, peaks olema väga ettevaatlik.

Mõtlematus. Mõtlemine enne tegutsemist on ilmselt parim viis enda kaitsmiseks veebimaailmas. Nii lihtne on klõpsata tundmatule viitele. See pole hea mõte. Kui paljud meist vaevuvad uurima, kas e-kirjas olev viide on tõepoolest autentne? Väga lihtne on esitada viidet usaldusväärsena. Vaid mõni sekund näitab meile, kas tegu on ausa viitega - kui liigute hiirega viitele, ilmub mõne hetke jooksul reaalne aadress, kuhu see teid tegelikult viib.

Tundub küll veidi küüniline, aga veebiavarustes tuleb oletustest hoiduda, usaldada ei tohi mitte kedagi ja kontrollima peab kõike. Käesoleval aastal tehakse veebis oste rohkem kui kunagi varem, seetõttu tuleb olla eriti tähelepanelik nende suhtes, kes sinu “pattudest” kasu lõikavad.

Refereeritud: BBC News 

Samal teemal: 

• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama 
• Magistritöö: lapsed kohtuvad veebituttavaga uudishimust 
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada 

Tehnoloogia ja Internet on tänapäeva noorte elu lahutamatu osa. Sotsiaalmeedia kasutamine on noorte hulgas laialt levinud, pea kõigil on Facebookis konto, tihti ka taskus nutitelefon, mille abil saab kiiresti nii kodust kui ka koolitunnist Internetis suhelda. Kahjuks kõige kasuliku kõrval, mida tehnoloogia pakub, ei märgata sageli ohtlikke olukordi. Nii juhtubki, et esmapilgul süütuna näivad tegevused, nagu näiteks enda igapäevaelust kirjutamine, muretult fotode või videote üleslaadimine, võõrastega suhtlemine võib kaasa tuua soovimatuid riske ja ohtlikke olukordi. Kuid kas me täiskasvanutena teame, millega meie õpilased, hoolealused või noored kaaslased veebis kokku puutuvad? Kas oskame ära tunda ohtlikke olukordi ning vajadusel noori suunata ja aidata?

Selleks, et neile küsimustele vastus saada, tutvustavad Eesti IT-ettevõtted, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida tuleks internetiohutuse seisukohast silmas pidada. Samuti räägitakse, kuidas tõsta noorte teadlikkust Interneti turvalisest kasutamisest ning mida teha ja kuidas sekkuda, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine toob kaasa noore jaoks soovimatuid riske.

Konverentsil astuvad üles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president ja Elion Ettevõtted AS arendusjuht Enn Saar, Sertifitseerimiskeskuse juht ja internetiturvalisuse koolitaja Kalev Pihl, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port, Microsoft Eesti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, Kaspersky Lab ametlik partner Eestis Igor Zujev, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Anto Veldre, Pelgulinna gümnaasiumi  arendusjuht ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Birgy Lorenz, BCS Koolituse koolitaja Tarmo Rosenfeldt ning veebikonstaabel Maarja Punak politsei- ja piirivalveametist.

Avatud on Tiigrihüppe Sihtasutuse, Lastekaitse Liidu, politsei- ja piirivalveameti ning MTÜ Eesti Abikeskused koostöös läbiviidava projekti „Targalt Internetis“ infolaud. Osalejatele loosiauhinnad Eesti IT-ettevõtetelt. Konverents on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Päevakava leiate siit. Registreerumine avatud 30. detsembrini 2012, registreerumisvormi leiate siit .

Mängu peategelane, Nastix, on tuntud IT koomiksi BadBlock tegelane, kes alustas seiklemist Eesti Ekspressi veergudel 2000. aastal. Ta on karvane ja tahumatu IT-mees, kes tunneb arvuteid ja Internetti läbi ja lõhki, kuid võib päriselus hätta jääda.

Nüüd on Nastix jõudnud lapsi õpetama, et ka nemad saaksid arvuti ja Internetiga sõbraks ning oskaksid hoiduda seal varitsevatest ohtudest. Nastixiga koos saavad mängijad selgeks: mida ja kuidas oleks mõistlik end internetis teistele esitleda; mis üldse on privaatsus ja kuidas seda mõista interneti kontekstis; koos õpitakse looma ja ära tundma turvalist parooli ning uuritakse, millele peaks tähelepanu pöörama uue kasutajakonto loomisel.

Viirusteküüsi langenud Nastixi arvuti ravitakse koos terveks ning hättasattunud mobiilikasutaja saab samuti abi. Eraldi minimängud on loodud küberkiusamise ning sotsiaalvõrgustikes suhtlemise teemal.

Nastixiga saab seigelda siin www.targaltinternetis.ee/nastix/

Selle aasta Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursi teemaks oli kogukonnakeskne politseitöö alaealiste kuritegevuse, perevägivalla ja sissemurdmiste vähendamisel ja ennetamisel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile.

Eesti esitas auhinnale nominendiks PPA veebikonstaabli projekti, mis sai teisipäeval Küprosel toimunud galaüritusel auhinnatud 5000 euroga innovaatilise lähenemise ja noortele suunatud tegevuse eest.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab pälvitud tunnustus kindlust, et politsei poolt valitud sotsiaalmeedias avatud suhtlemise suund on vajalik ja õige. "Noortele on näo ja nimega veebipolitseinikuga suhtlemine lihtsam ja loomulikum, kui ametlikus laadis pöördumiste tegemine. Samas näen oma töös, et ka vabas vormis kirjeldatud mured on äärmiselt tõsised ning abivajajaid palju. Veel rohkemate inimesteni jõudmiseks plaanib PPA veebipolitseiniku tegevust ka venekeelsesse suhtluskeskkondadesse laiendada," rääkis Punak.

Foto: Flickr

Tunnustus e-riigile
Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas, et veebipolitseiniku idee selline väärtustamine on tunnustus Eestile kui e-riigile, samuti ka kogukonnapõhisele politseitööle. "On mõistlik, et politsei abistab lähtuvalt riskidest ja tegelikest vajadustest, suheldes inimestega vahetult just seal, kus inimesed ise viibivad. Kui suur osa suhtlusest toimub virtuaalruumis, siis peab ka see keskkond olema turvaline," ütles Vaher

Projekti puhul tõsteti esile uudset lähenemist kuriteoennetuses. Rõhutati, et politsei kohaolu on oluline mitte ainult tänavatel, vaid ka virtuaalkeskkondades, kus on suur osa kogukonnast, eriti nooremad elanikud ning nii antakse võimalus vahetuks dialoogiks internetikasutajatega. Välja toodi ka see, et internetipõhine kogukonnakeskse politseitöö vorm on ressursisäästlik.

Veebikonstaablid Andero Sepp ja Maarja Punak. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Teised auhinnalised kohad kogukonnakeskse politseitöö arendamise eest läksid Taanile ja Rootsile. Taani sai peaauhinna 10 000 eurot ja Rootsi 5000 eurot.

Sel aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikide poolt konkursile kokku 22 kandidaati, mis on läbi aegade kõige rohkearvulisem osavõtt.

Euroopa Liidus jagatakse kuriteoennetusalaste projektide auhindu alates 1997. aastast. Iga-aastasele konkursile saab liikmesriik esitada ühe temaatilise projekti. Projekti valdkonna ja teemade valiku teeb EL-i eesistujariik koostöös eelneva ja järgmise eesistujaga.

Auhinnafondi suuruseks on 20 000 eurot ja see jaguneb kolme autasustatud projekti vahel järgmiselt: võitja saab 10 000 eurot, kaks teist äranimetatud projekti, st kõige paljulubavam ja innovaatilisem, saavad mõlemad 5000 eurot.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Politsei: küberkiusamise teateid tuleb üle päeva, aga süüdlasi karistada ei saa
• Tööd alustab teine veebikonstaabel
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp
• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus, märgib lastekaitse liit oma pressiteates.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee .

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning politsei- ja piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Samal teemal:

• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab

Allpool on näide petukirjast. Täpsemalt loe siit.
Teema: Sa oled praegu 20.9GB uuendus jätkata
Kuupäev: Mon, 19 Nov 2012 08:24:37 -0500 (EST)
Saatja: Riiklik Eksami JA Kvalifikatsioonikeskus süsteemiadministraator

Sinu postkast on ületanud piiri 20 GB, selle määrab teie ülemus
Sa oled praegu 20.9GB, siis ei oleks võimalik luua uus e-posti saata või
saada uuesti, kuni sa uuesti kinnitada oma mailbox.To kinnitada oma
postkasti, saate klõpsata
*Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus/uuendatud

*Täname,

Riiklik Eksami JA Kvalifikatsioonikeskus süsteemiadministraator


From: Webmail Support Team
To: undisclosed-recipients
Sent: Wednesday, November 14, 2012 2:59 PM
Subject: Dear Email Account User

You have exceeded the storage limit on your mailbox; click the below link to increase your quota limit.
Click here
©2012 Webmail Support Team.

Muret tuleks tunda nendel puhkudel, kui noor inimene arendab oma võimet suhelda internetis, kuid ei saa hakkama otse, näost näkku suhtlust nõudvatest olukordades ja tekib uus reaalsus - vanem põlvkond saab siin õpetada otsesuhtluse erilisust. Ajaleht viitab uuringule, mille kohaselt on Eesti lapsed interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal. Edasi loe juba Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal
• Internetiseadused- ja probleemid ning nende üle arutlemine koolitunnis
• Vestlusring: Internetiturvalisus
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp

Foto: Flickr