Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon

Minister Mailis Reps ütles, et Tea Varraku vaieldamatu tugevus on pikaajaline suurte avaliku sektori asutuste juhtimise kogemus. „Tea Varrakul on juhtimiskogemusi nii avalikus sektoris kui ka haridusvaldkonnas, viimati Tallinna Tehnikaülikooli prorektorina, kuid varem ka Mainori majanduskooli ja Audentes asutajana. Tema kogemustepagas on väga asjakohane ministeeriumi kui organisatsiooni ja selle vastutusvaldkondade arendamisel,“ sõnas minister Reps.

Tea Varraku sõnul on haridus- ja teadusvaldkond talle väga südamelähedased. „Usun, et senistele kogemustele toetudes saan aidata kaasa valdkondade arendamisele. Erilist tähelepanu soovin pöörata varsti kätte jõudvale ajale, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad märkimisväärselt ja peame hakkama ise edukalt toime tulema – seda ka hariduses. Samuti tahan pöörata tähelepanu noortele, kes katkestavad varajases faasis oma kutse- ja kõrgharidusõpingud, mistõttu peame suutma teha õpetamise protsessi kaasaegseks ja huvitavaks. Meile kõigile on väljakutse ka täiskasvanuharidus elukestvas õppes,“ osutas Varrak. Ta lisas ka, et tänab TTÜ-d võimaluse eest ülikooli arengule kaasa aidata ning on veendunud, et ülikool liigub edasi õigel kursil.

Kantsleri ametiaeg kestab viis aastat.

Viimased kuus aastat töötas Tea Varrak Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory direktorina, millest neli aastat ka innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektorina. Aastatel 2006-2011 oli ta Rahandusministeeriumi kantsler ning 2005-2006 Rahandusministeeriumi abiminister. Aastatel 2002-2005 oli Varrak Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees ja AS Juura Õigusteabe nõukogu esimees. Ta on AS Audentese asutaja ja oli aastatel 1997-2002 juhatuse esimees. 1995-1997 oli Tea Varrak Fontese Koolituse AS juhatuse esimees ja 1992-1995 Mainori majanduskooli direktor, olles ka mõlema ettevõtte asutaja.

Tea Varrak on omandanud Tartu Ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. Teda on autasustatud Presidendi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium