Jalgsiretk algas 9. juunil kell 10 Riias Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõpeb 15. juunil kell 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.

Retke põhimeeskonnaks on Annelinna gümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu  gümnaasiumi ning Riia eesti kooli  õpilaste ja õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindused. Nende vahel on jagatud kogu teekond Riiast Tartusse. 

Keeleretke korraldab Emakeele Selts, mille abiesimehe Jüri Valge sõnul on retke eesmärk propageerida eesti keelt ning anda selle kohta teadmisi nii osalevatele õpilastele kui ka laiemale üldsusele. 

Keeleretke vahekonverentsidele ning rännaku algusesse ja lõppu on oodatud on kõik huvilised.

Vahekonverentside ajad, kohad, esinejad ja ettekanded on järgmised:

•10.06 Võnnu Jaani kirik, kell 17.30. 

Ilmar Tomusk, Poliitiline sõltumatus – riigikeeleks olemise eeldus.
 Ago Pajur, Võnnu lahing (1919) Eesti ja Läti ajaloos.
 Tiit Rosenberg, Johann Köler ja Läti.
 Tuuli Tuisk, Liivi keelest ja liivlastest.

•11.06 Rubene kirik, kell 15.00. 

Külli Habicht, Eesti vanast kirjakeelest.
 Heiki Valk, Henriku kroonikast ja selle tõlkimisest eesti keelde.
 Taavi Pae, Liivimaa—Lätimaa—Eestimaa: kujunemine ja piirid.
 Mariko Faster, Ümera nimest.

•12.06 Valga muuseum (Vabaduse 8), kell 16.00. 

Tiit Rosenberg, Cimze seminar eesti kultuuriloos.
 Aive Aru-Raidsalu, Valga põhikool – Hans Eineri traditsiooni jätkaja.
 Janika Kronberg, August Gailit, eesti ja läti kirjanik ja kultuuritegelane.
 Jüri Viikberg, Murdeuurija Hella Keem.
 Lembit Vaba, Eesti ja läti keele suhetest.

•13.06 Rõngu rahvamaja (Valga mnt 12), kell 16.00. 

Mari-Liis Vanaisak, Rahvamaja roll Rõngu kultuurielus.
 Külli Prillop, Rossihniuse eestikeelsetest kirikukäsiraamatutest.
 Mart Velsker, Ivar Ivask – mees Eesti ja Läti vahel.
 Jüri Valge, Eesti riigikeel 100 ja eesti keele aasta 2019.
 Kadri Koreinik, Eesti murdekeeled.

Keeleretke toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikool.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Täna täitub eesti keelel riigikeelena sada aastat
• Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele

Kontsertaktusele on kutsutud eesti keele hoidjad ja arendajad, õpetajad, õppejõud, teadlased ja paljud teised, kelle igapäevane töö aitab säilitada, õpetada ja arendada eesti keelt.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta,“ ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse.“

Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad,“ sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda.“

Kontsertaktus toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Aktusele järgneb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Toomas Tartes.

Samal teemal:

• Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele