Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele


Avaldaja:Madli Leikop11. Mai 2019

Noorte loomevõistlusel „Ood eesti keelele“ pälvis esikoha Tähte Paalaroos Keila Koolist, teise koha sai Keneli Pohlak Väike-Maarja Gümnaasiumist ning kolmanda koha saavutasid Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Pärni Kuuse, Karlo Grahv, Rainer Piil ja Hendrik Oja.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõppvoorus anti välja ka arvukalt eripreemiaid.

I koht – võistlustöö „Meenutusi unest“ 
II koht - laul „Keele hing“ 
III koht - animatsioon „Jaagu teekond Riiga“ 

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid, näiteks räppimise eest. Mõminaräpi preemia sai „Eesti keel on mu meelel“, mille esitasid Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased Aleksandr Gaitšenja, Jan Markus Rokka, Tauno Kingsepp. Lustaka ja stiilse räpi preemia võitsid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased Sander Kuzubov, Anhelina Herasymenko, Rimma-Riina Jevdokimova, Alina Mhajan, Denis Poluljahhov, Jevgenia Rak, Aleksander Simtšenko, Viktoria Sokolova. Kõige südamlikumaks räpiks tunnistas žürii Laura Koitsaare esitatud Põlva Gümnaasiumi õpilaste loo „Ood eesti keelele“.

Eriliste mõtetega video eest pälvisid eripreemia Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Annabel Pielberg, Kelly Nurk, Teele Kanarbik, Triin Lüll, Janis Salumaa, Johannes Markus Altmäe, Triin-Marleen Suve. Parima kõne oma õpetajale esitas Maarja-Liis Mölder Tallinna Ülikoolist. Parima videokõne kodumaale tegi Liisa Nurme Tartu Kunstikoolist. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Eripreemia pälvis ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Käty Olupi ja Anete Milleri lauamäng „Tunne maakeelt“.

Loomevõistluse kuulutasid välja Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris. Võistlusele olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“. Esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ja selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

galerii_4_0.jpg

Võistluse peakorraldajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ kiitsid korraldajad.

Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet