“Eestis räägitakse üha rohkem sellest, et kiusamine ei ole normaalne osa kooliteest ning see mõjutab ühtmoodi negatiivselt nii ohvreid, kiusajaid kui ka kõrvaltvaatajaid,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “Digiinnovatsiooni osas oleme teenäitajad, kuid samas peame küberkiusu ennetamisele rohkem tähelepanu pöörama. Küberkiusamise ennetamine peab olema osa turvalisest kooliteest. Mitme lapse emana toetan algatust "Suurim julgus" ja selle eesmärki muuta kõikide õpilaste koolitee turvalisemaks ja sõbralikumaks, ka siis kui lapsed kooliruumides parasjagu ei viibi,“ lisas Reps.

Kiusamisvaba haridustee eest seisvate organisatsioonide esindajate sõnul tuletab peagi algav koolivaheaeg meelde, et digitaalne innovatsioon ja tehnoloogilised lahendused ei tähenda ainult käegakatsutavat mugavust, vaid peegeldavad ka uut reaalsust – osa koolikiusamisest on kolinud kübermaailma ja korduvast kiusamisest ei pruugi pääseda ka väljaspool koolimaja. Ehkki küberkiusamisega puutuvad kokku ka täiskasvanud inimesed, on kõnekas fakt, et Eestis on iga neljas kooliõpilane kogenud küberkiusamist ja kuuendik õpilastest tunnistab, et on ise internetis kedagi kiusanud. “Kiusamise ennetus peab olema süsteemne, järjepidev ja sihikindel ning toetuma end tõestanud programmidele ja tegevustele juba lasteaiast alates,” kinnitas Lastekaitse Liidu projekti "Targalt internetis" koordinaator Malle Hallimäe. “Kui tahame midagi paremuse poole muuta, siis on avatud arutelu küberkiusamisest ja selle kasvavast trendist Eestis möödapääsmatu ning see saab suurepäraselt toimida avaliku- ja erasektori koostöös,” lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub oktoobrikuus üles kõiki koole küberkiusamise ennetusele senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörama.

Eesti elukestva õppe strateegiat ja ühes sellega ka kiusamise ennetust koolides aitavad ellu viia kiusamisvaba haridustee liikumisega liitunud kiusamisvastased organisatsioonid nagu Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Lastekaitse Liit, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Noorteühing TORE, Vaikuseminutid, Tervise Arengu Instituut, Eesti Õpilasesinduste Liidu projekt “Salliv kool“ ja Lastekaitse Liidu projekt „Targalt internetis“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberpähklit testima!
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile
• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias

Autor: Mari-Liis Mänd, Lasteabitelefoni 116111 projektijuht

Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde. Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressiooni. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda, vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefoni 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel.

Samal teemal:

• Nädala äpp: lasteabirakendus
• Uus veebileht "Kool kiusamisest vabaks!"
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab