Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit.

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Art Lasovsky on Unsplash

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja,“ sõnas Reps.

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides jm ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara.

Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2008. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.

Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate
• Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Ain Kaalep

Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuurialane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2018).

Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1989-2017

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Marja Kallasmaa
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur

Keelepäev algab Väike-Maarja rahvamajas kell 11 konverentsiga, mille peateemaks on nimed. Auhinnalaureaat Marja Kallasmaa ja Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll räägivad kohanimedest ja „Eesti kohanimeraamatu“ koostamisest. Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Tiina Laansalu tutvustab tänavuse laureaadi elutööd. Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang annab ülevaate konkursist „Eesti asutusele eesti nimi“ ja Tallinna Ülikooli lektor Annika Hussar kõneleb eestlaste eesnimekasutusest.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

• Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Marja Kallasmaa pälvis Wiedemanni keeleauhinna silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.
• Marja Kallasmaa panus meie kohanimede uurimisse sai krooni 2016. aastal ilmunud „Eesti kohanimeraamatuga“, mida võib pidada tema elutöö kokkuvõtteks. Praegu on Marja Kallasmaa kaasatud isikunimede uurimise projekti.
• Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Eesti Keele Instituut

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Marja Kallasmaa
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur
   

Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada hiljemalt 10. jaanuariks 2017 Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2017).

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal