Kursusele saab registreeruda siin: http://www.lennuakadeemia.ee/koolitused/mooc. 

E-kursus on pühendatud õhusõidukite tutvustamisele. Kursuse vältel saab ülevaate erinevatest lennumasinate kategooriatest ja nende ajaloost. Teemad varieeruvad kuumaõhupallidest rakettmootoriga õhusõidukiteni ning tsiviillennukitest militaarkasutusega lennumasinateni. 

Kursus on ingliskeelne ning kestab kuus nädalat (15.10.2018 kuni 25.11.2018). Kursus toimub lennuakadeemia Moodle'i keskkonnas ja koosneb 11 loengust. Lisaks videoloengutele on osalejale abiks lühikokkuvõtted. Iga loengu lõpus tuleb läbida ka 10 küsimusest koosnev test. Kõik kursuse edukalt läbinud saavad tunnistuse.

Kursust viib läbi Eesti Lennuakadeemia aerodünaamika lektor Jaan Susi.

E-kursus "Introduction to Aircraft" toimub juba teist korda. 2018. aasta kevadel registreerus samale kursusele 144 lennundushuvilist. 

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade. Foto: John McArthur, Unsplash.

Arendustöö keskmes on reisilennukitele uudsete tagatiibade (SBS - Swivel Beam System) väljatöötamine, mis on töökindlamad, vähendavad kütusekulu ning keskkonna saastamist. 

Uudse tagatiibade lahenduse on välja töötanud Eesti Lennuakadeemia teadus- ja arendusosakonna spetsialist Peep Lauk ning see on pälvinud lennukitootja Airbus tähelepanu eesotsas Airbusi teadus- ja arendusosakonna peakonstruktori Daniel Reckzehga. „Idee on uudne ja nutikas ning selle kinemaatilisel lahendusel on eelised võrreldes täna kasutusel olevate tagatiibade konstruktsioonidega,“ on märkinud Reckzeh. 

Aerospace Engineer üksuse insener Olivier Chabilan Airbusi Filtoni tehasest Inglismaal on toonud uue lahenduse põhilisteks eelisteks selle lihtsama ehituse, kergema kaalu ning väiksema õhutakistuse. Chabilani sõnul on uuenenud tagatiivas vähem (kardaan)ajamivõlle ja reduktoreid, tänu millele on seadme töökindlus kõrgem. Ka mootorite hoolduskulud vähenevad, sest nad töötavad väiksema koormusega ja kuluvad sellevõrra vähem.

Tagatiibade uus lahendus SBS võimaldab seetõttu vähendada reisilennukite kütusekulu ning samuti keskkonna saastamist. Peep Laugu sõnul on nutika lahenduse abil ka lennukite müratase väiksem, sest SBSi kasutamine võimaldab sama lennukaalu juures lennata 600-1000 m kõrgemal lennutasandil. Rahaliselt vähendab SBSi kasutamine nt Airbus A320 kulutusi kütusele kuni 437 000 eurot aastas lennuki kohta. Hiljuti edukalt testlennud läbi teinud Airbusi uue mudeli A321 neo LRi kasutamisel ulatub kütuse kokkuhoid lennuki kohta aga koguni 1 miljoni euroni aastas. 

Peep Lauk lisab: „SBS lahendus on rakendatav erinevatel õhusõidukitel alates piloodita õhusõidukitest ja purilennukitest kuni raskete transpordilennukiteni välja. Oleme andnud patenditaotluse Euroopa Patendiametisse, kuhu kuuluvad 38 riiki, et saada lennuakadeemiale patendikaitse. Projekti positiivse arengu korral on võimalus taotleda patenti ka Ameerika Ühendriikides, kus on hetkel projekteerimisfaasis uus Boeing 797, millel oleks samuti uudset tagatiibade lahendust võimalik kasutada."

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade.   

Lahtiste uste päeva raames on võimalus end simulaatoris proovile panna helikopteri ja lennuki piloodina või juhtida lennujuhina kõiki õhusõidukeid ning külastada lennukite hooldusangaari Tartu Lennujaamas.

Lahtiste uste päev algab hommikul kell 10 eeltestide tegemisega kõikidel Lennuakadeemia õppekavadel. Õppeosakonna juhataja Signe Vankeri sõnul pakub akadeemia esmakordselt nelja eri kuupäevaga võimalust eelkatsete tegemiseks, sest see võimaldab õppuritel suvist sisseastumisperioodi paindlikumaks muuta ning vajalikud eelkatsed juba kevadel ära teha. Eelteste on võimalus teha nii Lennuakadeemias kohapeal Tartumaal kui ka Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 10a.

Päev jätkub loengute ja töötubadega, kus õppurid saavad ise programmeerida, õppida lennuettevõtte majandamist või panna Tartu Lennujaama hooldusangaaris käed külge Ameerika äriklassi lennukile Learjet 25B. Lisaks on avatud kõik Lennuakadeemia populaarsed simulaatorid, kus saab end piloodi või lennujuhina proovile panna ning kogeda töötamist pilvedest kõrgemal.

Täpsem kava Lennuakadeemia lahtiste uste päeva kohta 1. märtsil 2018 asub aadressil http://lennuakadeemia.ee/sundmused/lahtiste-uste-paev-2018

Eesti Lennuakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud lennunduskõrgkool, mis ainukesena Eestis koolitab spetsialiste nii Eesti kui ka rahvusvahelistele lennundusettevõtetele. 2018. aastal tähistab Lennuakadeemia oma asutamise 25. aastapäeva.

Allikas: Lennuakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval saab registreeruda ülikooli märtsikuistele sisseastumiskatsetele
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas

Kinnituse saamise korral peaks õppetöö hakkama toimuma töökohapõhises vormis ning sellega soovitakse alustada 2018. aastal.

Praegu koolitatakse lennuakadeemias õhusõiduki ehituse ja hoolduse spetsialiste 4-aastase nominaalkestusega rakenduskõrghariduse õppekaval. Lõpetajad asuvad lennundusinseneri või insener-tehnikuna tööle enamasti õhusõidukite hooldusorganisatsioonidesse aga ka õhusõidukeid tootvatesse ettevõtetesse või jätkavad õpinguid magistritasemel. Kutseõppekava 2-aastane õppeperiood võimaldaks kiirema tööturule siirdumise ning pakuks ka erineva kvalifikatsiooni, kuna lõpetajad saaksid tehniku kutse.

"Lennundustehnikute kutseõpe on Euroopas laialt levinud ja ka Eesti lennundusettevõtete poolt kaua oodatud. Töökohapõhise tehnikute õppekava koostamisega loome uued ja paindlikumad võimalused nii õppuritele kui tööandjatele," kommenteeris Eesti Lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko kutseõppe loomise vajadust.

Lennundusettevõtted on andnud selge signaali, et lennundustehnilistest töötajatest on tööturul puudus. Samuti näitas Sihtasutuse Kutsekoda eestvedamisel 2016. a valminud OSKA raporti analüüs, et metalli- ja masinatööstuses on suurim kasvuvajadus just hooldustehnikute ja mehhatroonikute sektoris, sealhulgas õhusõidukite hoolduses.

Kutseõppetasemel õppijatena näevad lennuakadeemia ja tööandjad lisaks keskharidusega noortele ka varem kutsehariduse omandanud spetsialiste ning juba lennunduses töötavaid vastava erialase hariduseta  inimesi. Õpperühma suuruseks on planeeritud 20 inimest aastas ning õpe hakkaks toimuma Tallinnas ja enamasti ettevõtetes kohapeal.

Kutseõppekava rakendamist toetavad lisaks Eesti Lennuakadeemia nõunike kogule ka OÜ Aerohooldus, AS Magnetic MRO, OÜ Aeroskills, AS Panaviatic Maintenance, Nordic Aviation Group OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Õhuvägi, Lennuamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning mitmed omavalitsused.

Õhusõiduki hooldustehniku õppekava väljaarendamisel on lähtutud põhiliselt tööandjatelt tulnud sisendist ja Euroopa Komisjoni määrusest nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.

Praegu koolitab Eesti Lennuakadeemia lennundusspetsialiste viiel rakenduskõrghariduse õppekaval, mille nominaalne õppeperiood on neli aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrghariduse diplom, mis võimaldab õpinguid jätkata magistritasemel. 2013.-2015. a vilistlasuuring näitas, et kõik akadeemia lõpetajad töötavad, neist ligi 80% lennunduses.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia

Foto: Eesti Lennuakadeemia

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?