Euroopa üliõpilaskonnast töötab 51% ning töötamise põhjustena tuuakse majanduslike põhjuste kõrval varasemast rohkem esile vajadust omandada töökogemus. Eesti üliõpilastest töötab 66% ja töökogemuse omandamine on teine peamine töötamise põhjus lisaks elamiskulude katmise vajadusele. 

Eesti paistab Euroopas silma sellega, et üliõpilaste töötamine on meil kõige sagedamini seotud õpitava valdkonnaga. Sarnane muster iseloomustab ka Põhjamaid, eelkõige Soomet ja Norrat. Õpitav eriala on tihedalt seotud töökohaga 56 protsendil Eesti töötavatest tudengitest, Euroopa keskmine näitaja on 45%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk ütles, et uuringu tulemused viitavad töömaailma ja kõrgharidussüsteemi heale koostööle. „Eesti üliõpilastel on paremad võimalused omandada töökogemust ning töötajatel paindlikumad enesetäiendamise võimalused,“ ütles Pukk. „Liigume edasi selles suunas, et õppimist ja töötamist veelgi edukamalt lõimida.“

Rahvusvaheline võrdlus näitab, et kuigi Eesti üliõpilased osalevad aktiivselt tööturul, pühendavad nad õppimisele siiski rohkem aega kui töötamisele ning tulemuseks on Euroopa üliõpilastega võrreldes üks intensiivsemaid ajakasutuse mustreid. Eesti üliõpilased on Euroopa keskmisega võrreldes ka vanemad.

• Eurostudent VI rahvusvahelise uuringu raport 
• Eurostudent VI Eesti analüüs
• Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Garage48 arendusnädalavahetusel koguneb Tartusse pea 150 osalejat kogu Baltikumist
• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori

Aprilli keskel Pekingis toimuvasse finaali pääsemiseks tuli edukalt osaleda 2.-3. detsembril toimunud Põhja-Euraasia piirkonna poolfinaalis, kus saavutati 274 võistkonna seas kõrge 12. koht.

Eelmisel aastal osales ülemaailmsel ACM ICPC (Association for Computing Machinery International Collegiate Programming Contest) programmeerimisvõistlusel 46 381 võistlejat 2948 ülikoolist ja 103 riigist. Võistlusel on kolmeliikmelisel võistkonnal üks arvuti ja viis tundi aega, et lahendada võimalikult suur hulk korraldajate poolt ette valmistatud ülesannetest (tavaliselt 7-10 ülesannet). Paremusjärjestuse koostamisel võetakse arvesse lahendatud ülesannete arvu ja lahenduste esitamise kiirust. Võistlust jälgivad paljud maailma tippu kuuluvad IT-ettevõtted ning seetõttu võib edukas sooritus anda osalejatele suure karjääritõuke.

Edukalt poolfinaalis osalenud Oliver-Matis Lill kinnitas, et on tulemuse üle õnnelik, nentides ka arenguruumi: „Meil oli sel aastal mõningaid bürokraatialaseid ja asukohapõhiseid takistusi, mis tegid ettevalmistuse natuke keerulisemaks, aga siiski läks võistlus meil väga ladusalt. Meie tiimitöö oli korralik: kõik panustasid võitmisse ja ressursse kasutasime efektiivselt. Siiski me oleks vabalt võinud saada parema tulemuse. Meil oli üks väga tehtav ülesanne, kus me tulime idee peale, aga takerdusime natuke selle rakendamisse. Muidu olesime kergesti saanud 7. koha.“

„Pisiasjad nagu kiirus, väikesed tähelepanematusest tingitud vead ja ebaühilduvad lahendamisstiilid tõmbasid meie kohta natuke alla. Meil on veel arenguruumi ja potentsiaali. Ma loodan, et finaaliks saame selle realiseeritud ja olen väga optimistlik, sest poolfinaalist saadud tulemus annab meile head eeldused. Finaalini on veel aega ja anname endast parima, et seal esineks meie meeskonna parim võimalik versioon,“ on Oliver-Matis maailma finaali eel positiivselt meelestatud.

Põhja-Euraasia poolfinaali, kus osalevad Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Eesti, Kasahstani, Kõrgõzstani, Leedu, Läti, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa tudengid, peetakse piirkondlikest võistlustest kõige raskemaks, sest just siit on varasemalt kõige rohkem üleilmseid esikohti võtnud võistkonnad pärit olnud. Poolfinaalis osalenud teine TÜ võistkond (Tähvend Uustalu, Yurii Toma, Rao Zvorovski) jäi 110. kohale.
Maailma finaali pääsenud Lill, Unt ja Nisumaa tegid saavutusega ajalugu, kuna viimati pääses Tartu ülikooli võistkond finaali 2003. aastal. Seekordne saavutus on eriti märkimisväärne, sest 14 aasta taguse ajaga võrreldes on võistlus palju suuremaks kasvanud ning konkurents oluliselt tihedam. Ka 1996. aastal sai TÜ võistkond Põhja-Euraasia poolfinaalis 10. koha, kuid toona osales 274 asemel 71 tiimi.

Rohkem infot TÜ ICPC osaluse kohta võistluse Wiki lehel, ICPC kohta kodulehel ning Põhja-Euraasia poolfinaali e. NEERC-i kohta selle kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• Eesti noored tõid üle-baltiliselt digitehnoloogiate konkursilt esikoha

Konkursi korraldanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tõstsid esile neli tööd, millest kaks kuulus Tallinna Tehnikaülikooli, üks Tallinna Ülikooli ning üks Eesti Maaülikooli tudengile.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstutest töödest pälvisid tunnustuse Lea Teeääre "Kahaneva rahvastikuga tootmispiirkonna sotsiaalne resilentsus: Kunda linna stsenaariumplaneering" ja Mari-Liis Leinuse "Tööstusjäätmetest ehitusliku täitematerjali saamine koos CO2 sidumisega".

Eesti Maaülikooli töödest tõsteti esile Ave Konso „Rakvere linna lähiümbruses aastail 2005-2013 kehtestatud elamuarenduse detailplaneeringute kaardistamine ja analüüs“ ning

Tallinna Ülikoolist Külli Hallik-Vilu bakalaureusetöö "Draamaõpetuse kasutamine õppekasvatustöös ja teatrielamuste mitmekesisus Lääne-Virumaa lasteaedades".

„Igal aastal valmib Eestis sadu uurimistöid, teiste hulgas ka Lääne-Virumaa kohta. Tihti ei jõua nende tulemused aga ülikooli seinte vahelt välja,“ selgitas kolledži direktor Silver Pramann konkursi peamist mõtet. „Tudengite teadustööde tulemusi saaks aga kasutada ühiskonna, konkreetse konkursi puhul meie regiooni hüvanguks.“

Kahele seni peetud konkursile on kokku laekunud 16 üliõpilastööd.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Sel aasta sügisel lisandus TTÜ tudengite toetajate hulka AS Datel, mille kosmoseprogrammi tootearenduse magistriõppe stipendiumi pälvis Katre Metsvahi.

Kokku kandideeris 40-le erinevale stipendiumile ligi 300 tudengit.

Stipendiume anti välja koostöös ettevõtjatega rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, inseneri- ja doktoriõppe tudengitele, samuti noorteadlastele.

Kui I astme stipendiumid on enamasti suurusjärgus kuni 1300 eurot, inseneri- ja magistriõppes 2000 eurot, siis doktoriõppe stipendium on üle 3000 ning H. Laulu nimeline Nordeconi noore teadlase/õppejõu stipendium on 6000 eurot.

Stipendiume pakutakse  ennekõike IT, inseneeria ning matemaatika-loodusteaduste valdkondade tudengitele.

TTÜ Arengufondi juhataja Mare Pihel: „TTÜ Arengufond on väga tänulik ettevõtjatele ja eraisikutele, kes jätkuvalt toetavad ja tunnustavad meie tudengeid ning noori teadlasi. Stipendiumid võimaldavad üliõpilastel pühenduda üliõpilase põhitegevusele – õppetööle – jäägitult.“

Usalduslik ja professionaalne koostöö TTÜ Arengufondi ja ettevõtjate ning eraisikute vahel on  kestnud alates 1999. aastast, kokku on nende aastate jooksul ülikooli tudengeid toetatud rohkem kui 1,8 miljoni euroga. Lisaks senistele partneritele liitub igal aastal uusi ettevõtteid ja eraisikuid, kes tahavad toetada TTÜ üliõpilasi.

Sügisesi stipendiume annavad välja:  Silberauto, Viru Keemia Grupp, Eesti Mööblitootjate Liit, TTÜ üliõpilasesindus, Riigi Kinnisvara AS, Telia Eesti, Merko Ehitus Eesti, Nordecon, AS Harju Elekter, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, AS EVR Cargo, Cambrex Tallinn AS, ABB AS, AS Datel, Eesti Mäeselts.

Nimelised stipendiumid: Evald ja Valdo Kalm, Endel Palla, Mati Jostov, Mihkel Aitsam, Vladimir Heinrichsen, Helga ja Elmar Minnus.

Riigi Kinnisvara AS stipendiumide saajad selguvad jõululpühadeks.

Lisainfo kõikide TTÜ Arengufondi stipendiumide kohta
http://www.ttu.ee/organisatsioonid/arengufond/stipendiumid-12/20162017-oppeaasta-sugisene-stipendiumikonkurss/

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• TalveAkadeemia teaduslike lühiartiklite konkurss doktori-, magistri- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele
• Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?