Ülikooli vilistlasi, õppejõude ja töötajaid kutsutakse üles jagama meenutusi ülikooli pidu- ja argipäevadest, teadustegevusest ning loengusaalides ja tudengikorterites toimunust.

Tartu Ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul kogub muuseum vilistlaste ja õppejõudude mälestusi ning ka esemelist materjali, et talletada lood üliõpilaselust, ülikoolis õpetamisest ja teaduse arengust. „Muuseum saab neid lugusid säilitades hoida ja vahendada kõigile ülikooli lugu,“ selgitas Raisma. 

Muuseum ootab nii pikemaid meenutusi kui ka lühikesi mälestuskilde, samuti fotosid ülikoolielu eri tahkudest, teaduslukku jälje jätnud teadusriistu ja teaduskondade logodega mälestusesemeid. Saadetud mälestusi ja esemeid kasutatakse muuseumis novembris avataval ülikooli ajaloo püsinäitusel „Jäljed. Lood minu ülikoolist“. Juunis pannakse kogunenud esemetest üles ka ajutine näitus.

Pole tähtis, kuidas lood on kirja pandud ja kas fotod on paberil või negatiivil. Kui kellelgi on ülikoolielust materjali, mida ülikooliga jagada, siis palutakse ühendust võtta Tartu Ülikooli muuseumiga.

18. mail toimuval vilistlaspäeval korraldab muuseum spetsiaalse kogumisaktsiooni, mille keskmes on üliõpilaselu. Muuseumi töötajad lähevad kaamera ja mikrofoniga vilistlaste sekka küsima, mis on neil omaaegsest tudengielust kõige enam meeles ja südames. Samal päeval kella 10–18 võivad kõik tuua Tartu Ülikooli muuseumisse (Toomemäel Lossi 25) esemeid, mis seonduvad õpingute ja tudengi igapäevaeluga.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased peavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti heaks ja tunnevad ennast tööturul konkurentsivõimelisena. „Samas näevad vilistlased ka arenguruumi,“ tõdes Vaher. „Vähene rahulolu praktikavõimalustega ilmnes juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Ministeerium on algatanud mitmeid tegevusi selleks, et nii kõrg- kui ka kutseharidus vastaks paremini tööturu vajadustele. Õppeasutused saavad taotleda toetust koostöö arendamiseks tööandjatega, näiteks praktikavõrgustiku laiendamiseks ja tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamiseks. Rakendatud abinõude mõju ilmnemine võtab paraku aega.“

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased - 77%, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.

Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.

Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada majanduslik toimetulek, aga ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast kinnitab ka fakt, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.

Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel, kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.

Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest 90% viibis õpingutega seoses välisriigis. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.

Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, küsitlusele vastas 2358 vilistlast. Sarnaseid uuringuid on tehtud ka 2006., 2009. ja 2012. aasta vilistlaste kohta.

Uuringu aruanne

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest

Sünnipäeva tähistab akadeemia sel laupäeval, 20. mail vilistlaspäevaga Viljandis, kuhu on oodatud kõik kooli vilistlased ning endised ja praegused töötajad.

Päev algab piknikuga Jakobsoni tänava ühiselamu Tarekese hoovis, kust liigutakse ühise rongkäiguga läbi linna Ugala teatrisse. Peatuspunktiks sellel teel on endine kultuurikooli ja -kolledži maja Laidoneri platsil, kus meenutatakse kooli põnevaid algusaegu. Sellele järgneb juubeliaastale pühendatud esseekogumiku „Omakultuurist ja oma kultuurist“ esitlus Ugala fuajees. Kell 15 algab Ugala suures saalis teatrikunsti II kursuse tudengi Peep Maasiku lavastatud pidulik kontsert-lavastus „Südamerütm“, kus teevad kaasa kultuuriakadeemia tudengid.

Värvika programmiga peoõhtu toimub Viljandi kultuuriakadeemia peamajas, kus on avatud nostalgiatuba, astuvad üles erinevad vilistlaskollektiivid ja tantsu saab keerutada ansambli Nukker Kukeke muusika saatel.

Akadeemia ajalugu ulatub aastasse 1952, mil sai asutatud Tallinna Kultuurharidusala Kool. Hiljem on õppeasutus kandnud erinevaid märksõna "kultuur" sisaldanud nimetusi – Tallinna Kultuurharidustöö Kool, Viljandi Kultuurharidustöö Kool, Viljandi Kultuurikool, Viljandi Kultuurikolledž ja Viljandi Kultuuriakadeemia. 65 tegevusaasta jooksul on kooli lõpetanud rohkem kui 4500 inimest.

Aastate jooksul on Viljandis võrsunud palju erinevate elualade kultuuriinimesi. Nende hulgas on tuntud näitlejaid, näiteks Leila Säälik, Juhan Ulfsak, Marika Vaarik, Adeele Sepp, Saara Kadak, Tõnis Niinemets, teatrite Must Kast ja Cabaret Rhizome tegijad jpt. Samuti armastatud muusikuid: Eeva ja Villu Talsi, Jalmar ja Sandra Vabarna, Tanja Mihhailova, Sofia Rubina, Silver Sepp jt. Lisaks teisi erineva eluala inimesi, kelle seas EV Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, rahvatantsujuht Ülo Luht, ajakirjanik ja saatejuht Maire Aunaste, koreograaf, tantsija ja tantsupedagoog Jüri Nael, ajakirjanik humorist, ajakirjanik ja muusik Gaute Kivistik jpt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Viljandi kultuuriakadeemia juubelikonverents keskendub regionaalsele kõrgharidusele