Missuguseid järeldusi on tulemustest teinud eksamispetsialistid?

„Nii tänavuste tulemuste kui üldiselt viimaste aastate põhjal võib öelda, et koolid ja eksaminandid on harjunud riigieksamitega. Suuri nihkeid, kõikumisi eksamitulemustes pole. Keskmisest üles või allapoole liikumine 2% piires on täiesti normaalne.

Täheldatav on, et eksaminandide arv on vähenenud, sel aastal lausa 11%. Tendents vähenemisele ilmselt jätkub. Selge, et õpilaste arv mõjutas ka eksamivalikuid,“ ütles Aimi Püüa.

Tema sõnul olid valikeksamitest populaarsemad inglise keel ja ühiskonnaõpetus, natuke  langes geograafiaeksami valikute arv. Kuna geograafiat saab teha nii 10. kui 11. klassi lõpus, siis 10. klass ilmselt geograafiat enam ei valinud, kuna nemad lõpetavad 2014. aastal  uute tingimuste järgi. Vaatamata sellele oli geograafia ikkagi populaarne, üle  5000 tegija.

„Hea meel on nii eesti keele kui vene keele riigieksami puhul öelda seda, et keskmine tulemus on tõusnud. Ilmselt tänu sellele, et rakendus uus eksamivorm. Kaheosaline eksam annab võimaluse ka nendele noortele, kellel kirjutamisoskus pole vast nii tugev. Lugemise, tekstis arusaamise osa andis võimaluse tulemust tõsta,“ tõdes Aimi Püüa. 

Eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli tänavu 62,82 punkti, mullu – 59,2.  Üle 10 punkti on tõusnud vene keele riigieksami tulemus, see on eksam, mida vene õppekeelega koolide õpilased vaba valikuna teevad. „Seda eksamit valivad need, kes on kindlad, et nad selle eksami hästi sooritavad,“ kommenteeris Aimi Püüa head tulemust.

Kurdetakse, et 100 punkti töid on eesti keele riigieksami puhul väga vähe. 2011 – 77 tööd, 2012 – 13 tööd. Miks nii?

„Tõesti, võrreldes eelmise aastaga on 100 punkti tööde arv vähenenud. Eks see on küsimus pigem eksamit ette valmistanud komisjonile, aga oletan, et uus vorm annab küll võimaluse keeleoskusi laiemalt mõõta, aga sadat punkti on keerulisem saada. Samas läbikukkunuid oli märgatavalt vähem (2011 – 192, 2012 – 56). Uus eksamivorm annab nõrgematele suuremad võimalused, aga kus  tugevamad punkte kaotasid…see on nüüd analüüsi koht.
Võib-olla ei osatud koolides ka veel piisavalt tähelepanu juhtida, et mis see tähendab õpilasele, kui eksamil on kaks osa, kuidas oma aega ja jõuvarusid jagada,“ arvas eksamikeskuse osakonnajuhataja Aimi Püüa.

Veel tõi ta välja mõned erinevused poiste ja tüdrukute tulemuste vahel. Igal aastal on  noormehed veidi paremini sooritanud geograafia, inglise keele, keemia ja bioloogia riigieksamit.  Sellel aastal lisandus eesti keele riigieksam – tulemused olid tsipa poiste kasuks, ehkki ka tüdrukute tulemuste üle kurta ei saa.

Vene õppekeelega koolid on tugevamad olnud keemias, sel aastal ka füüsikas ja matemaatikas. Küll mitte mäekõrguselt paremad, aga siiski paremad. Ühiskonnaõpetuse ja geograafia riigieksami tulemused on kahjuks palju madalamad kui eesti õppekeelega koolidel. 

Ja veel lisas Aimi Püüa, et kõikide eksaminanadie kesmine tulemus kokku kasvab, iga aastaga on lisandunud 0,5-0,6 punkti.  "Tänavu on see keskmine juba 63,25 punkti. See näitab, et õpilased teevad väga teadlikke valikuid, nad teavad, et peavad tulevikule mõtlema. Hariduseta on tööd raske leida, õpinguid tuleb jätkata," tõdes Aimi Püüa.

Vaata lisaks: Spetsialist: eesti keele uus riigieksam kulges plaanipäraselt