<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Keemiat katseteta ei õpeta]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/208095/keemiat-katseteta-ei-opeta</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/208095/keemiat-katseteta-ei-opeta" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/208095/keemiat-katseteta-ei-opeta</guid>
    <pubDate>Fri, 01 Mar 2013 15:24:45 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/208095/keemiat-katseteta-ei-opeta</link>
    <title><![CDATA[Keemiat katseteta ei õpeta]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Kolm keemia aineõpetusega igapäevaselt kokku puutuvat inimest – Martin Saar GAGist,  Peeter Sipelgas Viimsi keskkoolist ja Anastassia Voronina SA Innovest  jagasid Koolieluga mõtteid keemiaõpetusest üldhariduskoolis.</p>
<p>Martin Saar &otilde;petab keemiat Gustav Adolfi g&uuml;mnaasiumis ja Tallinna reaalkoolis, Peeter Sipelgas on keemia&otilde;petaja ja &otilde;pilasteaduse koordinaator Viimsi keskkoolis ning Anastassia Voronina on keemia ja keskkonnahariduse peaspetsialist SA Innove &otilde;ppekava ja eksamite keskuses. Missugune on keemia&otilde;petuse hetkeseis, kuidas seda m&otilde;jutab uus &otilde;ppekava ja see, et keemia riigieksam kaob? Kuidas varustada kooli kallite katsevahenditega? Kuidas keemia &otilde;pilastele huvitavaks muuta? Kas vajalikud &otilde;pikud on olemas? Arvamused kokkuv&otilde;tlikult allpool.</p><p><strong>Martin Saar: laborikatsed, hea t&ouml;&ouml;raamat ja kursuste arv on m&auml;&auml;ravad</strong></p><p>&bdquo;Keemia on &otilde;ppeaine, kus on kolm olulist &otilde;ppevormi: loeng, seminar, praktikum. Koolitunnis ei ole m&otilde;istlik neid v&auml;ga lahku l&uuml;&uuml;a. Kaasaegsed katsevahendid ja reaktiivid on t&otilde;esti v&auml;ga kallid. &Uuml;ks v&otilde;imalik lahendus, mida mina olen viimasel ajal kasutanud, on see, et kui kuskil on kool, mis l&otilde;petab tegevuse, siis v&otilde;tan nendega &uuml;hendust ja palun asjad, mis muidu l&auml;heksid mahakandmisele, endale keemiatundi kasutamiseks. Loomulikult on ka GAG oma &otilde;la alla pannud katsevahendite muretsemisel. Nii &otilde;nnestub 12. klassis reaalsuunale teha juba mitmendat aastat praktilise keemia kursust: 35 tundi laboripraktikume t&auml;nu n&otilde;ukogudeaegsele varudele ja suletud koolidele. Aga kui mingil momendil kaoks kogu see varasem baas, siis praktilise keemia kursust lihtsalt ei saaks teha, kooli eelarve ei v&otilde;imaldaks selliselt j&auml;tkata. Praktiliste t&ouml;&ouml;deta ei ole v&otilde;imalik keemiat &otilde;petada. Kumb on olulisem, slaidiesitlus v&otilde;i laboratoorne t&ouml;&ouml;? Raudselt laboratoorne t&ouml;&ouml;! &nbsp;</p><p><a href="http://koolielu.ee/file/view/208114/stockvault-ph142259jpg"><img class="elgg-photo " src="http://koolielu.ee/mod/file/thumbnail.php?file_guid=208114&amp;size=original&amp;icontime=1362157728" border="0" alt="stockvault-ph142259.jpg"></a></p><p><em>Foto: <a href="http://www.stockvault.net/photo/142259/ph" target="_blank">Stockvault</a></em></p><p>Teine asi, mis peab olema teadmiste kinnistamiseks ja oskuste loomiseks, on v&auml;ga hea t&ouml;&ouml;raamat v&otilde;i t&ouml;&ouml;vihik, mille baasilt saab pidada seminari. Hea kolleeg J&otilde;gevalt haaras mind &uuml;hel hetkel eksamite koostamise karussellile. Koost&ouml;&ouml; sujus, oleme koostanud keemia t&ouml;&ouml;vihikud 8.-9. klassile. Nendesse olen koondanud &uuml;lesandeid, kus on vaja rohkem leida seoseid, kujutleda, m&otilde;tiskleda; lugeda ainealast teksti ja seda taasesitada. Sellest on &otilde;ppekirjanduses puudu! Meil on kasutusel mitu komplekti mitme autori &otilde;pikuid. See on hea, &otilde;petaja on saanud valida sobiva. Aga autorid on praeguseks k&otilde;ik vanuses 67-70. Meil on vaja j&auml;rgmist p&otilde;lvkonda autoreid. Kas neid tuleb?</p><p>Kirume riigieksameid. Tegelikult keemia riigieksami ja ka p&otilde;hikooli keemiaeksami puhul on n&auml;ha, kuidas eksam on suunanud &otilde;petamisprotsessi ja kaasajastanud l&auml;henemist. Eksami&uuml;lesanded on v&auml;gagi huvitavad, palju huvitavamad kui need trafaretsed &uuml;lesanded, mida on pakutud &otilde;ppekirjandusse. Eksami&uuml;lesanne ei ole masstoodang, see on k&auml;sit&ouml;&ouml;. K&auml;sit&ouml;&ouml; on l&auml;bim&otilde;eldum ja palju rohkem inimese n&auml;oga kui masstoodang.</p><p>Mure on kursuste arv. Kui alustasime taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga, oli kohustuslikke keemiakursuseid k&otilde;igile kuus, n&uuml;&uuml;d on neid kolm. M&otilde;ni kool &otilde;petab keemia &auml;ra k&uuml;mnendas klassis, kolm tundi n&auml;dalas ja ongi k&otilde;ik. Samas ei saa v&otilde;rrelda &otilde;pilase v&otilde;imekust 10. ja 12. klassis! Keemia peaks minema seda teed nagu matemaatika: kitsas ja lai kursus, mis m&otilde;lemad oleksid tervikud. Ei ole m&otilde;tet &otilde;petada g&uuml;mnaasiumiosas kolme-nelja-viite loodusainet killuke siit, killuke sealt, ja siis &uuml;tleme, et k&otilde;ik on l&otilde;imitud. V&otilde;ib-olla oleks &otilde;igem pakkuda v&otilde;imalust, et g&uuml;mnaasiumosas kaks viimast aastat &otilde;pib noor &uuml;hte loodusainet, aga p&otilde;hjalikult. Oleme v&auml;ike riik, peaksime igati soodustama seda, et &otilde;pilane leiab selle, mis talle on omane. Koormuse osas see palju ei muuda &ndash; kas &otilde;petada kaks korda n&auml;dalas k&otilde;ikidele midagi v&otilde;i viis korda n&auml;dalas neile, keda see ka k&otilde;netab? Rentaablim on s&uuml;veneda.&ldquo;</p><p><strong>Peeter Sipelgas: n&auml;ited elust on keemia&otilde;petuse plusspool</strong></p><p>&bdquo;&Otilde;ppekava &uuml;mber v&otilde;ib vaielda, see on l&otilde;putu teema. Iga kord, kui tehakse uus valmis, leitakse, et seal on see ja see halb; on vaja uus teha. Keemia &otilde;petamise puhul on oluline, et selles aines on asju, mis on, mis j&auml;&auml;vad ja mis peavad selgeks saama. &Otilde;pilastele meeldib, kui reeglid on paigas. Kui ta nende reeglite seas saab vabalt orienteeruda ja olla loov, siis on ka kergem tulemusi saavutada. Keemia puhul meeldib mulle, et k&otilde;igest sellest, mis meid &uuml;mbritseb, ei saa &uuml;le ega &uuml;mber &ndash; see ongi keemia. Nii hea on tuua elust n&auml;iteid, aine &otilde;petamise juures on see oluline pluss. Kuna erialalt olen loodusainete &otilde;petaja, siis on endal pilt ka f&uuml;&uuml;sikast ja bioloogiast ees ja suudan hoomata tervikut. See pakub ka lastele huvi. Et ei n&auml;e kitsalt keemia-keemia-keemia, vaid kogu &uuml;mbritsevat keskkonda.</p><p>Keemiakatsed on kallid, eriti arvestades j&auml;lle uut &otilde;ppekava. Ette on n&auml;htud kindel arv katseid, mis on vaja keemia ainekava l&auml;bimisel sooritada. Aga v&otilde;rreldes teiste koolidega on Viimsi kool siiski heas seisus. Meil on labor, saame oma vahenditega ainekava n&otilde;udmised praktiliste t&ouml;&ouml;de n&auml;ol t&auml;ita. Oleme aastate jooksul kirjutanud erinevaid projekte, et vajalikku saada, vahendid on t&otilde;esti kallid. Koolile on keemiakatsed &uuml;tlemata kulukas tegevus. Aga kui saad &otilde;pilase eksperimendi abil midagi uurima panna, siis tekib tal huvi ka selle aine vastu.&ldquo;</p><p><strong>Anastassia Voronina: aine &otilde;petamise kvaliteet hakkab s&otilde;ltuma &otilde;petajast ja tema huvist aine vastu</strong></p><p><strong>Mis saab teie kui ainespetsialisti arvates keemia &otilde;petamisest ja &otilde;ppimisest &uuml;ldhariduskoolis p&auml;rast seda, kui riigieksam kaob? Kas ja kuidas see m&otilde;jutab huvi keemia &otilde;ppimise vastu?</strong></p><p>&bdquo;Riigieksamite kaotamine t&auml;hendab k&otilde;igepealt seda, et riik ei saa enam tagasisidet sellest, mis toimub koolides teatud &otilde;ppeainete, sh keemia &otilde;ppimises. Vaatamata sellele, et keemia riigieksam ei olnud kohustuslik, andis see meile v&auml;hemalt &uuml;ldist &uuml;levaadet, kus on &otilde;pilastel probleemid ning millele peavad &otilde;petajad rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama. N&uuml;&uuml;d sellist tagasisidet ei ole. &Uuml;helt poolt see t&auml;hendab, et riik usaldab koole ning annab nendele rohkem vabadust ja iseseisvust, teiselt poolt ei tohi unustada, et suurem iseseisvus toob kaasa vastutuse kasvu. Kui kooli juhtkond oskab tagada keemia &otilde;petamise kvaliteedi, siis selle kooli l&otilde;petajatel ei tohiks olla probleeme k&otilde;rgkooli sisseastumisega. Samas aine &otilde;petamise kvaliteet hakkab veel rohkem s&otilde;ltuma &otilde;petajast ja tema huvist oma aine vastu. Keemia ainekavas on olemas &otilde;pitulemused, mis peavad olema saavutatud g&uuml;mnaasiumi l&otilde;puks. Kes aga garanteerib, et need on saavutatud?&ldquo;</p><p><strong>Mis on teie arvates keemia &otilde;petamise juures suuremad probleemid t&auml;na? &Otilde;petajad mainisid n&auml;iteks katsevahendite kallidust ja &otilde;pikute puudumist.</strong></p><p>&bdquo;Olen &otilde;petajatega t&auml;iesti n&otilde;us, et olulisemad probleemid on kallid katsevahendid ja &otilde;pikute puudumine. Aga see ei puuduta ainult keemiat, vaid k&otilde;ik teisi praktilisi aineid, nt kehaline kasvatus, f&uuml;&uuml;sika ja bioloogia. Aga see on loomulik, kuna &otilde;ppekava on uus ning n&otilde;uab natuke aega, enne kui j&otilde;utakse k&otilde;ik &otilde;pikud ja &otilde;ppematerjalid vastavusse viia.&ldquo;</p><p><strong>Novembris 2012 toimus kolmek&uuml;mnes Eesti koolis katset&ouml;&ouml; keemias, mille valmistas ette SA Innove. &Otilde;pilased tegid testi mitte ainult paberil vaid ka elektrooniliselt, nn e-eksami. Kas olete j&otilde;udnud juba j&auml;reldusi teha?</strong></p><p>"Tahan r&otilde;hutada, et see ei olnud e-eksam. Meie korraldasime keemia e-katset&ouml;&ouml;, mille eesm&auml;rk on v&auml;lja selgitada, kas &otilde;pilaste tulemused erinevad, kui nad lahendavad samu &uuml;lesandeid pabertestis ja arvutihinnatavas e-testis. Hetkel tegeleme tulemuste anal&uuml;&uuml;siga ning see kindlasti v&otilde;tab aega. Aga juba praegu v&otilde;in &ouml;elda, et tulemused on v&auml;ga huvitavad ning tekitavad veel rohkem k&uuml;simusi, kui oli meil enne uuringut. Kaks t&auml;helepanekut siinkohal: e-testide ja e-&uuml;lesannete sooritamisel teevad &otilde;pilased palju v&auml;hem juhuslikke vigu, kui lahendades samu &uuml;lesandeid paberil. Paberil testide hindamisel tekivad hindajatel hindamisvead (hindamispraak). Seda ei saa 100% v&auml;ltida, kuna hindaja on inimene ja teeb vigu, arvuti hindab vaid hindamismaatriksi j&auml;rgi. Ja teine: e-testi puhul ei m&otilde;juta tulemust vastaja arusaamatu k&auml;ekiri."</p><p>Rohkemat info keemia katset&ouml;&ouml; kohta saab <a href="http://opleht.ee/1839-toimus-eesti-esimene-keemia-e-test/" target="_blank" title="&Otilde;petajate Lehe artiklist">&Otilde;petajate Lehe artiklist</a>.</p><p><strong>Samal teemal:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/204123/martin-saar-koolide-konkurents-minu-maailmapilti-ei-mahu" target="_blank" title="Martin Saar: koolide konkurents minu maailmapilti ei mahu">Martin Saar: koolide konkurents minu maaailmapilti ei mahu</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/205439/annete-arendamise-keskus-viimsis" target="_blank" title="Annete arendamise keskus Viimsis">Annete arendamise keskus Viimsis</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/36893909" target="_blank" title="Keemia &otilde;ppevara Koolielus">Keemia &otilde;ppevara Koolielus</a></li>
</ul><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>