„Kool ei pea töötama nii, et õpetaja räägib ja lapsed ainult kuulavad. Samas ei tähenda huvitav kool ka seda, et kõik koolis peaks olema vaid lust ja mäng. Küll aga on tarvis õpetajatel aeg-ajalt raamidest välja astuda, ainekavadesse loovalt suhtuda ja õpilaste silmad särama panna. Sellised kogemused on kasulik kokku koguda, läbi analüüsida ja ka teiste õpetajateni viia, et neid innustada häid praktikaid katsetama,“ ütles Irene Käosaar. Selle vajalikkust kinnitasid algatusele Huvitav Kool laekunud 65 ideekirjeldust ja heade praktikate rikkusele meie koolides viitasid ka Lastekaitse Liidu konverentsil osalejad.

Käosaare sõnul käib kooli huvitavamaks muutmine suuresti läbi õpetaja ja õppeprotsessi, mistõttu on kindlasti tarvis arendada õpetajakoolitust. Õpetajad on üha rohkem muutuste juhtijad, mitte ei õpeta ainult ainet – pelgalt ainekeskne lähenemine võib takistada ainete omavaheliste seoste nägemist. Küsimus on laiem, sest lisaks sellele, et õpetaja peab usaldama ennast, peavad ka õppekava ning eksamite süsteem teda toetama. „Seetõttu ei tohiks Huvitavat Kooli käsitleda ühekordse algatusena, vaid protsessina, et kooliõpetus areneks vastavalt ühiskonna ootustele ja vajadustele,“ rääkis Käosaar.

Haridus- ja teadusministeerium kutsub Huvitava Kooli kirjutiste autorite hulgast kuus kaasamõtlejat 12-liikmelisse ühiskondlikku nõukotta, kellelt oodataksegi seisukohti ja ettepanekuid, millistes põhimõtetes tuleb ühiskondlikul tasandil kokku leppida, et kool oleks huvitav kõigile.
Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi pressiteade
Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetajatele tutvustati algatuse Huvitav Kool põhimõtteid
• Algatus Huvitav Kool ootab haridussõprade ideid