Aegviidu kool on väike põhikool 63 õpilase ja 13 õpetajaga. Just see, et kool on nii väike, pani Saksimaa liidumaalt tulnud noort õpetajat Fanny Müllerit kõige rohkem imestama: Saksamaal niisuguseid koole ei leia.

Koolijuht Tiina Steinberg oli koos kooliperega varemgi SA Archimedese projektides osalenud, aga kui ta nägi Comenius programmi kaudu võimalust kutsuda kooli õpetaja-praktikant välisriigist, otsustas seda kasutada.

„Ma usun, et õpetajatele mõjub värskendavalt, kui keegi teisest keelekeskkonnast, üldse teisest keskkonnast tuleb. Aga ma ei teadnud, kes tuleb. Ühel päeval sain siis teada, et see on Fanny Saksamaalt. Ei teadnud esialgu sedagi, kui vana ta on, aga et ta õpib õpetajaks, ju siis ikka noor inimene. Esimest korda kohtusime Aegviidus tänavu augustis,“ rääkis Tiina Steinberg. „Alguses suhtlesime kirja teel, leppisime kokku tunnid, kus Fanny osaleb. Ühel hetkel taipasin, et pean lisama, kui palju õpilasi meil klassis on. Muidu kui kirjutan, et kunstitunnis on 3. ja 4. klass, võib jääda mulje, et see on saalitäis lapsi!“

Fanny Müller on Aegviidu koolis õpetaja abi rollis, ta aitab kunsti-, muusika- ja tööõpetuse tundides. Praktika kestab detsembri keskpaigani. Lisaks annab ta huvilistele saksa keele kursuseid, nii nooremale kui vanemale vanuserühmale. Suhtlemine õpilaste ja kolleegidega toimub inglise keeles.

Tulevane õpetaja Fanny Müller tuli Aegviidu kooli praktikale Saksamaalt.

„Lapsed on uue õpetaja väga hästi vastu võtnud,“ ütles Tiina Steinberg. „Kõik proovivad õpetajaga kontakti saada, kõik kasutavad inglise keelt, et temaga suhelda. Inglise keele oskus väljub klassiruumist. Õpetajadki on rohkem inglise keelt rääkima hakanud.“

Fanny Müller rääkis enda kohta, et ta on õpetajaks (meie mõistes klassiõpetajaks, põhikooliõpetajaks) õppinud Dresdenis ja Lepipzigis, tänavu augustis lõppesid õpingud. Praktilise tegutsemiseni koolis jäi siis veel pool aastat. „Tahtsin selle poole aastaga midagi erilist teha, otsustasin minna välismaale. Comeniuse kaudu olengi siin. Ma ei valinud ise mingit maad, mul ei olnud eelistusi, sihtkoht selgus programmi käigus.“

Fanny sõnas, et enne siiatulekut et teadnud ta Eestist eriti midagi: et on üks Balti riikidest, et siin on talvel väga külm, ja pealinn on Tallinn.

„Kui saabusin Aegviitu, siis nägin, et tegu on väikese maakohaga. Seda oli mulle küll varem räägitud, aga oma silmaga näha, kui väike ikkagi, oli üllatav. Eriti kui väike on kool – üheksandas klassis on kolm õpilast, esimeses kaheksa. Väga erinev Saksamaast! Aga see ei ole halb, et on nii väikesed klassid. Mulle meeldib,“ rääkis Fanny Müller. Esimestest päevadest ongi meelde jäänud vaikus ja see, et sai kohe ujuma minna. „Kohtusin oma juhendaja-mentori Tiiaga, kõik oli väga sõbralik, ma tunnen end siin hästi,“ oli Fanny rahul. 

Mis oli uude keskkonda tulekul kõige raskem?

„Muidugi esimest korda võõrasse kohta tulles muretsed, missugune on igapäevaelu uues kohas, kus ma elama hakkan, kas ma leian sõpru. Aga kõik on hästi. Mul on mõned sõbrad ka Tallinnas, samuti Comenius programmi kaudu. Aegviidu koolis on sõbralikud õpetajad, kogu aeg muretsevad, ega ma end üksikuna ei tunne. Ei tunne, kõik on väga hästi! Vabal ajal käin kultuurimajas täiskasvanutele mõeldud keraamika- ja kunstikursustel.“

Projektides osalemine on Aegviidus populaarne. 

Õpetada Saksamaal koolis ja siin, kas õpilased on väga erinevad?

„Suurim erinevus on ikkagi, et Aegviidu kool on nii väike. Kui sul on klassis ainult kaheksa õpilast, siis on distsipliiniga kerge, sa ei pea muretsema, kas nad ikka teevad tunnis kaasa. See aitab keskenduda õpetamisele, mitte lapse käitumise jälgimisele. Muidu - lapsed on lapsed igal pool.“

Veel üllatas Fannyt, kuidas siin tähistatakse õpetajate päeva. Et vanemad õpilased hakkavad õpetajateks noorematele, oli tore. Ja nii kooli kui kogukonda iseloomustav väga kodune, lähedane õhkkond. Fanny oli kindel, et siin tunnevad kõik kõiki: vanemad õpilased teavad nooremaid, õpetajad tunnevad lapsevanemaid ja vastupidi ka.

Eesti lapsed kasutavad palju infotehnoloogiat, arvutit. Kas olete seda siingi märganud?

„Ka minuvanustele tudengitele on interneti olemasolu või Wifi eeliste kasutamine väga tähtis. Siin olen märganud, et juba esimesest klassist on pea igaühel nutitelefon (smartphone), see on küll Saksamaast erinev, seal nutiseadmetega nii vara ei alustata. Siin on koolis iPadid, kasutame neid õppetöös.“

Mis on Saksamaal suurimad haridusmured?

„Eriti idaosas on suur probleem, et ei ole piisavalt õpetajaid. Õpetajaks soovijatest ei ole puudust, aga ei jätku raha rohkemate palkamiseks, sellest ka suured klassid. Teine asi, et soovitakse tunnid avatumaks, loomingulisemaks muuta (silmas on peetud õppe- ja õpetamismeetodeid – toimetaja märkus). Et oleks iseseisvat tööd, rühmatööd jne. Samuti HEV-õpilaste integreerimine tavakooli, see vajab palju aega.“

Lõpetuseks küsisin Aegviidu kooli direktorilt Tiina Steinbergilt, kas Eesti koolid oskavad tema arvates kasutada neid võimalusi, mida välisõpetaja kaasa tooks? Siin-seal on mujalt riigist tulnud õpetajast kuulda olnud, kuid see on siiski erand, mitte reegel.

„Võib olla ei teata sellistest võimalustest piisavalt, võib olla pole tahtmist projekte kirjutada. Vahetusõpetajaid teistest riikidest on küll, neist on kuulda, aga et siia tullakse õpetajapraktikat sooritama, ma väga ei tea. Julgen seda soovitada,“ oli Tiina Steinberg noore praktikandi tööga rahul.

Aegviidu kooli direktor Tiina Steinberg.

Pilt on tehtud kooli muuseumi-nurgakeses. Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Eesti erasmuslased hindavad välismaal õppimise kogemust kõrgelt
• Vändra gümnaasiumi tahetakse tulla Hispaaniast
• Taani, Eesti ja Läti õpetajad õppisid rahvusvahelist koostööd
• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel