27. veebruaril peeti Kadrinas üle-eestilist hariduskonverentsi "HEV 30 Kadrina keskkoolis", mille eesmärk oli sõnapaari „võrdsed võimalused“ lahtimõtestamine hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamiseks.

Lasteaias töötav Ülle Kuusik märkis oma ettekandes, et varajaseks sekkumiseks peetakse kuni 3-aastaste laste probleemide varajast märkamist, nende arengu toetamist ning pere toetamist. „See, mida me lapsega esimesel kolmel eluaastal teeme või tegemata jätame, mõjutab selle inimese saatust terve elu jooksul. Suur osa koolis avalduvatest probleemidest on tegelikult alguse saanud väikelapseeas,“ rõhutas Kuusik.

Ta avaldas kahetsust, et Eestis puudub varajase sekkumise keskus. „Eestis puudub arenguliste erivajadustega laste varajase märkamise süsteem, kus kõik osapooled teaksid, mida neilt oodatakse. Sellised pered saavad abi väga juhuslikult, süsteem on välja kujunemata,“ lisas Kuusik. Võimalikud arenguliste erivajaduste märkajad on sünnitusmaja arst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, rühmaõpetaja või lapsehoidja, logopeed/eripedagoog ja lapsevanem. Samuti avaldas ta muret selle üle, et kui lapsevanem eitab probleemi oma lapsega, on tal õigus jätta laps abita. „Samas aeg lapse jaoks tiksub korvamatu kiirusega. Millised on tagajärjed, kui laps jäetakse abita?“ küsis Kuusik.

Kuusik toonitas erinevate osapoolte koostöö tähtsust. Ta tegi ettepaneku korrastada erivajadustega laste statistika, laiendada erirühmade võrgustikku ning teha omavalitsustel koostööd.

Justkui Kuusiku teema jätkuks alustas Vaeküla kooli direktriss Kersti Aasmets oma ettekannet sellega, et paljude laste õpiraskusi ei ole õigel ajal märgatud. Nii on lastel lõpuks kadunud õpihuvi, tekkinud käitumisraskused jne. Hilise sekkumise korral on lapsed tihti juba alaväärsuskompleksiga ja ei julge enam abigi küsida. Lääne-Virumaal asuva Vaeküla kooli eesmärk on õpiraskustega laste õpetamine ja kasvatamine ning nende ettevalmistamine iseseisva eluga paremaks toimetulekuks. Koolis õpetatakse lihtsustatud õppekava alusel. Aasmets rääkis, et lihtsustatud õppekava alusel õppimist tuleks alustada võimalikult vara: alates 1. klassist või hiljemalt 2. klassist.

Aasmets toonitas, et lihtsustatud õppekava puhul ei õpetata mitte vähem, vaid TEISITI - teiste õppematerjalide ja metoodiliste võtete abil ning teised on ka oodatavad õpitulemused. Lihtsustatud õppekaval õppiv õpilane vajab tema sõnul rohkem näitlikustamist ning korraga tuleb selgitada ühte pilti või reeglit. Õpilasele on väga oluline eduelamus ja rõhk ei ole niivõrd tulemusel, vaid tegevusel.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani tunnustas neid õpetajaid, kes aastate jooksul Kadrina koolis õpiraskustega õpilasi edukalt on õpetanud. Paremal praeguseks pensionile läinud kehalise kasvatuse õpetaja Asta Sander.

Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa märkis, et võrdsed võimalused ja kaasav haridus peavad kindlustama kõigi õpilaste kaasatuse koolielus nii, et oleks tagatud kõigi areng ning püsiks õpiõhin ja koolirõõmu jaguks kõigile, ka õpetajale. "Igaüks peaks end tundma kõige kirkama värvina selles värvipaletis, sõltumata sellest, mis värvi ta on," lisas Vaikmaa. Ka tema rõhutas, et mida varem märgatakse lapse erivajadust, seda parem tulemus. Sealjuures on tulemuse saavutamisel oluline koostöö - kodu, kolleegide, spetsialistidega.

Kõikide esinejate ettekannetest jäi kõlama mõte, et kõige olulisem on hariduslike erivajadustega õpilaste toimetulek - et nad saaksid võimetekohase hariduse, leiaksid omale sobiva ameti, jõuaksid tööturule ja saaksid elus hästi hakkama.

Konverentsiga tähistas Kadrina keskkool 30 aasta täitumist õpiraskustega õpilaste õpetamise korraldamisel kaasava haridusena tavakooli tingimustes. Ettekannetega saab tutvuda siin.

Konverentsil esinesid Kadrina keskkooli õpiraskustega klasside õpilased.

Tekst ja fotod: Merje Pors

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: erivajaduslik
• Mida õppida Kopenhaageni kogemusest HEV-laste kaasamisel tavakoolidesse?
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides
• Erikoolid võiksid tavakoolidega rohkem koostööd teha