Täna, 30. aprillil teevad gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajad eesti keele riigieksamit. Eksamile on registreerunud üle 7000 eksaminandi.

Minister rõhutas Vikerraadios edastatud tervituses, et kooli lõppedes ei lõpe õppimine. "Olulisem on see, et kool on teid õpetanud õppima. Osata õppida tähendab oskust leida infoga üleküllastunud maailmast üles kõige olulisem," märkis minister ja lisas, et õppimine alles algab.
"Võtke iga kogemust, uue inimesega kohtumist või loetud raamatut kui õppimist," soovitas ta.

Ossinovski viitas, et kindlasti tasub edasi õppida ja lisaks ülikoolidele kaaluda ka kutsekooli astumist.

Alates 2012. aastast on eesti keele riigieksam kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust, teatab Sihtasutus Innove. Kõik eksamiülesanded põhinevad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust esindavatel alustekstidel.

Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 2–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Kirjutamisosas tuleb kirjutada alustekstil ja selles esitatud probleemil põhinev lühikirjand. Õpilased võivad eksamil kasutada abivahendina õigekeelsussõnaraamatut. Eesti keele riigieksamit hinnatakse skaalal 0–100 punkti. Lugemisosa ülesannete eest on võimalik saada 40% punktidest, lühikirjandi eest 60%.

Riigieksamite periood algas 23. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga. Täna toimuvale eesti keele eksamile järgneb 5. mail inglise keele ja 23. mail matemaatika eksam. Riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.

Riigieksamite tulemused teatatakse õpilastele 20. juuniks. Sellest aastast alates loetakse riigieksam sooritatuks, kui õpilane on eksamil saanud 1 punkti.

Samal teemal:

• Abiturientidel algas riigieksamite periood
• Ain Tõnisson: PISA ja riigieksamid - mida need näitavad?
• Muutused mõjutasid riigieksameid juba tänavu
• Tutvu riigieksamite statistikaga