Gümnaasiumi tasemel on rahvusvahelise võrdluse saamine keerulisem, kuid riigisiseselt on siin aastaid kütnud emotsioone üles riigieksamid, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson Tartu Postimehe arvamusartiklis.

Viimasel ajal on aktiivselt arutletud selle üle, mida riigieksamid ikkagi mõõdavad. Riigile pole eksameid vaja mitte selleks, et õpilast karistada, vaid näha, kus tuleb õpetajat või kooli rohkem toetada. Riigil aitab see teha haridusotsuseid, arendada õppekava ja õpetajakoolitust.

Kool saab jälle infot, kuidas ennast arendada, ning õpilane ja lapsevanem objektiivse arusaama, milline on konkreetsest gümnaasiumist saadud haridus ülejäänud riigi taustal. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Järeldused PISA-testist: võib rõõmustada!
• PISA uuring: Eesti õpilased loodusteadustes Euroopas 1.-2. kohal
• PISA 2012: Eesti põhikoolinoorte teadmised on tõusnud maailma parimate tasemele
• Maris Hellrand: PISAst ei piisa
• Haridusstatistika riigiti muutub aina raskemini võrreldavaks
• Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise