Eelmistel aastatel sooritasid matemaatikaeksami ainult need, kes selle teadlikult valisid, mis oli kõigest kolmandik kõigist gümnaasiumilõpetajatest, mullu 3400 inimest.

 

Samuti oli tänavu esimest korda võimalik teha aastal 2011 rakendunud õppekava järgi laia suurema kursuste arvuga ja kitsast ehk väiksema kursuste arvuga matemaatika ainekava alusel koostatud eksamit. Laia matemaatika eksami tegi 4171 ning kitsa 4067 inimest. Kitsa matemaatika keskmine tulemus oli 30,2 ning laial 54 punkti. Mullu, kui eksamit tegid ainult selle teadlikult valinud noored, oli keskmine tulemus 60,7 punkti.

 

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on tegu tõehetkega. „Me saame esimest korda tegeliku ülevaate kõikide gümnasistide matemaatikaoskustest ja mitte ainult ühe kolmandiku parimate tulemustest. Kool peab noorele garanteerima tugeva matemaatilise mõtlemise oskuse, mistõttu viib ministeerium sügiseks läbi tulemuste analüüsi, kus vaadatakse matemaatikaõpet koolides, eksamitöid, kuid ka seda, kas meie ootused matemaatikaoskustele on olnud mõistlikud,“ sõnas asekantsler Laidmets.

 

„Peame arvestama, et aastatega oli välja kujunenud praktika, kus eksamit tegid ainult need, kes olid endas kindlad. Riigieksamite pingeridade põhjal koolide hindamine lõi olukorra, kus tihti koolid ise soovitasid õpilastel matemaatikaeksam valimata jätta,“ selgitas Mart Laidmets, miks tänavused tulemused on põhimõtteliselt teistsuguse tähendusega.