Kui nüüd tagasi vaatate, siis mis oli kõige olulisem, mida kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre käigus õppisite? Teile endale, õpilastele, kolleegidele kõige olulisem?

Huvitav on see, et kõige paremad emotsioonid ei ole otseselt tehnikaga seotud. Mina isiklikult õppisin paremini tunda oma kooliperet, sest töötan siin alles teist aastat. Lihtsalt uskumatu, kuidas ühine soov anda Valga õpilastele võimalus kasutada ja võita nutitehnikat terve kooli ühte liitis. Kool ja linn oli kui üks rusikas. Toimus koostöö õpetajatega, lastevanematega, linnavalitsusega ja teiste haridusasutustega. Tagasi vaadates siiani ei usu, et kõik see juhtus. Mina kui haridustehnoloog õppisin muutuseid juhtima, inimesi inspireerima; õppisin olema paindlik. Digipöörde koolitustel saime tarkusi, mis vahepeal erinesid minu seisukohtadest, aga olin sõnakuulelik, kooli tagasi tulles proovisin teha just nii nagu soovitati ja ongi parim tulemus on käes!

Arvan, et õpetajatele andis projekt enesekindlust. Uus võib olla küll hirmutav ja võõras, aga lapse huvitava koolipäeva nimel tasuks proovida. Mäletan kuidas kolleegid, kes algul olid väga skeptilised ja ei arvanud, et õppetundides võiks kasutada tahvelarvutit, otsustasid ikka proovida. Hiljem olid nii õnnelikud, et panid kohe järgmiseks päevaks enda tunni jaoks tahvelarvutid kinni. Kui algul tegin õpetajatele Kahoot!-keskonnas küsitlused valmis, siis hiljem tegid õpetajad juba ise, jagasid oma kogemusi ja õpetasid teisi. Projekti käigus tekkisid meie koolis „mitteametlikud“ haridustehnoloogid, kes teisi oma eeskuju ja abiga innustasid.

Kogu kooli aga inspireeris üks eakas õpetaja, kes ei arvanud, et on juba hilja ja pole mõtet midagi uut proovida. Ta leidis tahvelarvutile uue metoodika, kuidas saab loodusõpetust ja kunsti lõimida ja tegi nii head tunnid, et palusime neid näidata ka avatud uste päevadel!

Õpilastele andis see projekt kõige rohkem! Küsimusele „Mida digipööre meie koolis muutis?“ vastasid õpilased: „Kõike.“, „Kool on teist sugune.“, „Ma ei tee rohkem poppi!“, „Koolis on huvitav.“. Õpilased hakkasid mõnda õpetajasse teistmoodi suhtuma – nad nägid, et õpetajal oli raske ja hirmus, aga ta ikkagi proovis uusi nutivahendeid! Õpilased said end proovida õpetaja rollis, sest mõned tunnid viisid nad ise läbi, et õpetajat aidata.

Oluline on ka see, et tegelikult on meil koolis praegu rasked ajad: meie kool muutub alatest 1. septembrist 2015 põhikooliks uue nimega Valga Priimetsa Kool. Võit teeb rasked ajad kergemaks, me ei kurvasta, vaid läheme edasi.

Võidu tõi see, et täiustasite keelekümbluse metoodikat nutiseadmete abil. Üks asi, et kõik õpetajad kasutasid tunnis nutiseadet, aga veel?

Keelekümbluse metoodika näeb ette, et õpetaja lapse emakeelt tundides üldse ei kasuta. Õpetaja seletab; kui laps ei saa aru, siis seletab lihtsamate sõnadega, näitab, joonistab, kasvõi tantsib ette, aga ei kasuta lapse emakeelt. Siin aitab visualiseerimine ja tahvelarvutite rakendused olid väga head vahendid. Pilootklassi klassijuhataja Kairi Voode näitas, et juba esimeses klassis on see täiesti võimalik. Ta tegi avatud tunnid kunstiõpetuses, matemaatikas, eesti keeles, loodusõpetuses. Lapsed väljendasid end väga selgelt eesti keeles ja seda kõike juba 1. klassis. Ja üks asi, kui laps näeb raku pilti bioloogiaõpikus ja teine, kui ta näeb seda 3D formaadis, saab seda pöörata, keerata, igast küljest vaadelda.

Kehalise kasvatuse valisime pilootaineks samuti teadlikult. Tihti puuduvad lastel vajalikud sõnad, et eesti keeles üle küsida, kuidas mingit harjutus teha. Kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Lall kasutas rakendust Daily Workout. Eelnevalt vaatasid õpilased harjutusi ja seejärel töötasid paarides: üks tegi harjutust, teine filmis. Siis vahetati rollid. Hiljem õpilased vaatasid videot ja analüüsisid üksteise harjutuste sooritusi. Õpilased arendasid kriitilist mõtlemist ja enesehindamisoskust. Kui tavaliselt õpilased paluvad, et õpetaja, vaata, kas ma teen seda harjutust õigesti, siis digivahendite kasutamisel toimus tunnis usin töötamine. Püüdlikult tegid kaasa ka need õpilased, kes tavaliselt tunnis nii usinasti ei tööta.

Tegime lõimitud kontrolltöö 7.b klassis, mille viisime läbi ainult tahvelarvuteid või arvuteid kasutades, vt http://vvgdigipoore.weebly.com/mis-tehtud/ajalooline-paev

Õpetajad lõid ise äppe Learning Apps abil (näiteks lihtsamate eesti keele sõnadega, et muu- keelne laps aru saaks), meie abituriendid koostasid äppe. Kooliperele meeldisid kõige rohkem informatiivsed äpid (näiteks Euroopa Liidu teemaline, kus on kokku pandud info EL-i kohta, saab kuulata hümni, vaadata sümboolikat, vt http://euroopaliit.mobapp.at/landing/Desktop#.VIdLdDGUdV4

Me jagasime oma saavutusi pidevalt blogis ja tore oli lugeda, kuidas teised projekti pilootkoolid need omaks võtavad. Algul kurvastasime, sest kuidas nüüd tõestada, et see oli meie idee. Hiljem saime aru, et ei ole vaja mitte midagi tõestada. See, et teised tahavad meie järgi teha, tõestabki, et idee on hea.

Mida veel põnevat tegime, saab vaadata siin http://valgadigipoore.wordpress.com/

Mida peaks õpetaja, kes ehitab tunni üles nutiseadmete kasutamisele, silmas pidama, kus tulevad tõrked?

Meie kool kasutas aktiivselt VOSK-meetodit (võta oma seade kaasa), sest koolis oli ainult kuus tahvelarvuti. Õpetajad pidid juba eelnevalt panema e-kooli palve lapsevanematele, et nad lubaksid lastel isiklikud tahvelarvuti kaasa võta ja laeksid juba enne alla vajalikud rakendused, et tunnis mitte aega raisata. Pärast uue põlvkonna Wifi-võrgu ehitamist, mille kinkis linnavalitsus kooli juubeliks, pole ka enam probleeme interneti kiirusega.

Tegime kooli esimesele korrusele mängimise nurga, kus kooli psühholoog organiseeris laua- ja liikumismänge, et õpilased vahetunnis ekraanist puhkasid.

Et aru saada, kas tasuks tunnis kasutada nutiseadmed või mitte, tuleb teha vähemalt kaks tundi, sest esimene ei pruugi õnnestuda. Lapsed on nii suures uudishimus, et tahavad proovida kõiki rakendusi ja äppe, mis üldse võimalik. Järgmine kord õpilased juba mõistavad, et nutitehnikat kasutatakse sihikindlat ja vaid mõnda aega ning lapsed teevad juba korralikult tööd. Korda tagada aitas ka see, et õpilased ise koostasid nutitehnika kasutamise reeglid. Ise koostasid, ise täidavad, ise valvavad, et ka naaber töötaks!

Kuidas plaanite saavutatud taset ja huvi hoida?

Kindlasti jätkame nutitundidega. Jätkame ka alustatud „Nuti keelekümbluse“ konverentsi traditsiooni. Auhinnaraha 10 000 euro eest soovime osta tahvelarvuteid, laadimiskapi ja juhtmed projektorite jaoks. Soovime teha paar korda kuus töötubasid teistele Valgamaa (Lõuna-Eesti) koolidele, või vajadusel läheme nende kooli külla, et teha näidistundi. Sest oma silm on kuningas! Kui kool näeb, kuidas õpetöö tahvelarvutitega toimub, siis on lihtsam otsustada, kas soetada tehnikat või mitte, kas alustada seda tüüpi õppimist või mitte.

Koolielu küsimustele vastas Valga Vene Gümnaasiumi Eva Tšepurko. Fotod: kooli arhiiv. 

Samsung Digipöörde programmis osalesid kaheksa kooli kaheksast maakonnast üle Eesti: Konguta Kool, Kuressaare Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Türi Põhikool ja Valga Vene Gümnaasium. Juba järgmisel aastal valitakse programmis osalema järgmised koolid.

Samal teemal:

• Valga abituriendid teevad koolikaaslastele tahvelarvutites õppimiseks rakendusi
• Digipööre näitab, et õpetajad saavad ka õpilastelt õppida
• TLÜs algasid Digipöörde koolitussessioonid