2014. aastal läbi viidud Osaluskohvikutes räägiti Eesti hariduse sisust ja tulevikust ning keskenduti küsimustele, kuidas suurendada motivatsiooni õppimiseks ja õpetamiseks ning tõsta kooli seotust kogukonnaga. Samuti arutleti, kes ja kuidas saab kaasa aidata sellele, et iga Eesti kool oleks avatud ja huvitav, pakuks pingutust ja loovust.

Noorte kriitika tänase hariduse suhtes

Osaluskohvikute arutelude kokkuvõttest ilmneb, et noored on kriitilised tänase hariduse olukorra suhtes, tuues näiteks välja selle, et neil puudub sageli motivatsioon jõuetuse ja ajanappuse pärast.  Samuti toodi motivatsiooni puudumise põhjusteks pikki koolipäevi, erinevate ainete sobimatust inimestega, koolis õpetatu vähest seost päris eluga ning puudulikku arusaama, milleks midagi õppida, aga ka näiteks valikainete puudust põhikoolis. Lisaks viib noorte sõnul motivatsiooni alla suur pinge kõrgete nõudmiste ja ootuste pärast, palju kohustusi, pidev koolistress, tulemustele orienteeritus, vähene paindlikkus, rutiin jne.

Mida saaks kool ja õpetaja paremini teha?

Samas pakkusid noored lahendustena näiteks  seda, et õpetades-õppides tehakse midagi rutiinivälist ja rakendatakse rohkem erinevaid õpetamise meetodeid nagu  näiteks grupitöö, filmide vaatamine, erialane ja huvitav külaline tundi läbi viimas (näiteks keeletundidesse konkreetse keelt emakeelena kõneleva inimese toomine), koolitused, mängud, õppeainete läbiviimine ainega seonduvates kohtades jne. Noorte hinnangul tuleks koostööd teha ka ülikoolidega ning läbi nende võimaldada täiendkursusi. Lisaks õpetamise meetoditele tuleks kasutada ka erinevaid vahendeid, näiteks välja mõelda huvitavaid IT lahendusi, et õpetatav oleks huvitavam ning kergemini hoomatavam.  Selleks, et teada, mis õpilastele meeldib/ei meeldi, võiks õpetajad õpilastelt anonüümset tagasisidet küsida. Lisaks tundide põnevusele toodi välja ka vahetundide tegevus - energialaengud vahetundides läbi mängude, tantsu, õpitubade, muusika vm.

Kokkuvõttes leiti Osaluskohvikutes, et kooli huvitavaks tegemine toimub kõikide osapoolte koostöös. Panustama peaks noorte hinnangul nii kooli juhtkond, õpetajad kui ka õpilased ning nende perekonnad. Tähtsaimad võtmesõnad kooli huvitavamaks tegemisel on koostöö, suhtlemine ning positiivne suhtumine.

Loe noorte väljapakutud ideedest lähemalt SIIT.

Allikas: Huvitava Kooli blogi.

Samal teemal:

• "Hooliv klass" õigustab oma nime
• Lastekaitse Liit avaldas uuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine koolis” tulemused
• Väärtuskasvatuse konverentsi fookuses on kiusamisvaba haridustee