Uuringust selgus, et võrreldes teiste riikide lastega on Eesti lapsed suhteliselt rahul oma ajakasutuse ja sõprussuhetega, kriitilisemad aga selles, kuidas vanemad nendega arvestavad. Kõige rohkem kriitikat jagus lastel aga kooli suunas.

Uuringu teeb erakordseks kasutatud metoodika, kus 15 riigi 8–12-aastastelt lastelt küsiti endilt arvamust nende elus toimuva kohta – milliseks hindavad lapsed oma igapäevaelu, mida arvavad suhete kohta kodus ja koolis ning kui rahul nad oma eluga üldiselt on.

Üldine eluga rahulolu on kõige suurem maksimaalse hinnangu andnud laste osakaalu järgi Türgis (78%) ja Rumeenias (77%) ning kõige väiksem Lõuna-Koreas (40%). „Eesti on riikide võrdluses tagasihoidlikul 8. kohal, kus vaid 59% lastest annab rahulolule eluga maksimaalse hinnangu. Üldine tendents enamikes riikides on, et eluga rahulolu vanuse kasvades kahaneb,“ rääkis uuringu juht, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar.

Kutsari sõnul on Eesti lapsed võrreldes teiste riikidega keskmisest enam rahul kodu ja perega. Suhteliselt rahul on Eesti lapsed ka sõpradega ja sõprussuhetega, kriitilisemad aga selle suhtes, kuidas vanemad ja teised täiskasvanud nendega arvestavad ja kuivõrd õiglaselt neid kohtlevad.

Eesti lapsed peegeldasid, et võrreldes teiste riikide lastega on nad ühed hõivatumad.Nii tegelebiga päev koduse koolitööga üle 90% lastest, üle 50% lastest käib iga päev huviringis või trennis. Lisaks on Eesti lapsed esikohal ka arvutikasutuse (ligi 70% iga päev) ja telerivaatamise ning muusika kuulamise poolest (ligi 85% iga päev). „Hõivatuse juures on nad oma ajakasutusega aga suhteliselt rahul, vaid 3% on selles suhtes väga kriitilised,“ tõdes Kutsar.

Uuring näitab, et kui Aafrika lapsed peavad kõige positiivsemaks oma elus kooliga seotud aspekte, siis Eesti lapsed on koolile antud hinnangute poolest kõige kriitilisemad.

„Kooliga rahulolematus puudutab kõiki kooliga seotud aspekte ja suureneb vanuse kasvades, kuid eriti rahulolematud on Eesti lapsed teiste riikidega võrreldes oma hinnetega, klassikaaslastega, igapäevaeluga koolis ja sellega, kuidas õpetajad neid kuulavad ja nendega arvestavad,“ arutles Kutsar, lisades, et Eesti lastele teeb muret ka suhteliselt sage koolikiusamine, „poisid kogevad seda sagedamini kui tüdrukud ja 10-aastased sagedamini kui 12-aastased.“

Kutsari sõnul on mõtlemapanev paralleel Eesti ja Lõuna-Korea laste vahel: „Mõlema maa lapsed on näidanud üles erakordset tublidust õpitulemustes, olles PISA-testi tulemuste järgi otsustades maailma tipus, samas kui laste subjektiivne eluga rahulolu on mõlemal maal suhteliselt väike ning just Eesti laste hulgas valitseb suur kriitilisus koolikeskkonna suhtes.“

Raport on kättesaadav uuringu kodulehel. Uuringu ettevalmistamist ja elluviimist rahastas Jacobs Foundation Šveitsist. 13. mail esitlesid uurijad uuringut Euroopa Parlamendis.

Allikas: Tartu Ülikool.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Täna saab Eesti koolides avalöögi PISA 2015
• Tuleviku õpetajal on pädevus õpetada mitut ainet korraga
• Sotsiaalpedagoog: oluline on oskus kaasata ja soov olukordi mõista