<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Kaugelt näeb positiivset paremini]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/465575/kaugelt-naeb-positiivset-paremini</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/465575/kaugelt-naeb-positiivset-paremini" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/465575/kaugelt-naeb-positiivset-paremini</guid>
    <pubDate>Tue, 15 Sep 2015 16:54:09 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/465575/kaugelt-naeb-positiivset-paremini</link>
    <title><![CDATA[Kaugelt näeb positiivset paremini]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Šotimaa kooliõpetaja Neil McIntyre oli PISA-testi tulemustest niivõrd huvitatud, et tuli spetsiaalselt Eestisse ja Soome uurima, miks on siin õpilaste tulemused loodusainetes nii palju paremad kui Suurbritannias.</p>
<p>Oma t&auml;helepanekutest r&auml;&auml;kis ta Tallinna Reaalkoolis toimunud reaal- ja loodushariduse konverentsil ning tema esinemine p&auml;lvis kuulajate t&auml;ie t&auml;helepanu. Olgu kohe &ouml;eldud, et Neil McIntyre&acute;le meeldis Eesti koolis v&auml;ga vahetund, &otilde;pilaste-&otilde;petajate v&otilde;&otilde;rkeeleoskus ja eKool.</p><p><strong>Kaks kooli Eestis, kaks kooli Soomes</strong></p><p>Neil McIntyre elab ja t&ouml;&ouml;tab 7000 elanikuga Kirriemuiri v&auml;ikelinnas (Webster&acute;s High School). Ta &uuml;tles sissejuhatuseks, et 2012. aasta PISA-testi p&otilde;hjal on Suurbritannia &otilde;pilased oma tulemustega loodusteaduses 20. kohal. Euroopas saavutasid parima tulemuse Soome ja Eesti &otilde;pilased, olles vastavalt 5. ja 6. kohal. &bdquo;Milles asi? Mida teete teie teisiti v&otilde;i mida teeme meie valesti, et tulemused pole nii head?&ldquo; t&otilde;statas Neil McIntyre iseenda jaoks k&uuml;simuse. Kasutades Winston Churchilli m&auml;lestusfondi v&otilde;imalusi (fond v&otilde;imaldab inimestel maailmas reisida, et tuua Suurbritanniasse parimaid kogemusi igalt elualalt), k&uuml;lastas ta 2014. aasta mais nelja kooli: Helsingi Loodusteaduste Kooli, Kulosaari Kooli, Tallinna Reaalkooli ja Viimsi Kooli. Ta k&uuml;lastas tunde, vestles &otilde;petajate ja &otilde;pilastega.</p><p>&nbsp;&bdquo;Minu k&uuml;lastuse eesm&auml;rk oli saada&nbsp; &uuml;levaade Soome ja Eesti hariduss&uuml;steemidest, p&ouml;&ouml;rates erilist t&auml;helepanu loodusteadusele. Oma ettekandes v&otilde;rdlen kuuldut-n&auml;htut &Scaron;otimaa hariduseluga,&ldquo; s&otilde;nas Neil McIntyre. Ja teda kuulates sai veelkord kinnitust teadmine, et kaugemalt n&auml;eb paremini, me ise ei m&otilde;tlegi, kui positiivsed v&otilde;ivad olla meie koolielus m&otilde;ned pisiasjad.</p><p><strong>&Scaron;otimaa koolides ei ole s&uuml;va&otilde;pet</strong></p><p>Soomes ja Eestis algab laste koolitee 7-aastaselt, &Scaron;otimaal l&auml;heb laps algkooli 4-5-aastaselt ja &otilde;pib seal kuni 11. eluaastani. J&auml;rgneb keskastme kool (keskkool),&nbsp;kus on kohustuslikku &otilde;pet neli aastat. Kool l&otilde;petatakse 16-aastaselt. Edasi l&auml;hevad paljud g&uuml;mnaasiumisse. Riigikoolides on tasuta &otilde;pe k&otilde;igile, erakoolides on &otilde;pe tasuline ja &otilde;ppemaks on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne.</p><p>Nii Eestis kui Soomes on koole, kus toimub mingi valdkonna s&uuml;va&otilde;pe (reaalkallak, muusika&otilde;pe, s&uuml;vendatud v&otilde;&otilde;rkeele &otilde;pe). &Scaron;otimaal selles v&otilde;tmes erikoole ei ole. &bdquo;&Uuml;kski kool &Scaron;otimaal ei ole spetsialiseerunud reaalainetele, k&otilde;iki aineid saavad lapsed koolis v&otilde;rdselt,&ldquo; &uuml;tles esineja.</p><p>Erinevus on ka eksamis&uuml;steemis: Soomes ja Eestis on riigieksamid 12. klassi l&otilde;pus. &Scaron;otimaal teevad keskkooli&otilde;pilased eksami iga 3-aastase ts&uuml;kli l&otilde;pus. N&auml;iteks alustas &otilde;pilane keemia&otilde;pinguid, l&auml;bis esmase taseme, teeb eksami, saab selle kohta tunnistuse. Kui ta j&auml;tkab keemia &otilde;ppimist k&otilde;rgemal tasemel, kordub k&otilde;ik uuesti: kolm aastat &otilde;ppimist, eksam, tunnistus.&nbsp;Sisseastumiseksameid k&otilde;rgkoolidesse ei ole, vastu v&otilde;etakse ainult g&uuml;mnaasiumi tulemuste p&otilde;hjal ja see toob kaasa suure sisseastumisavalduste hulga.</p><p><strong>Miinus v&otilde;ib olla pluss</strong></p><p>Neil McIntyre n&auml;gi meie riiklikus &otilde;ppekavas &uuml;ht&nbsp;olulist plussi, mida me ise sageli miinuseks peame:&nbsp;seda, et &otilde;ppekava katab paljud ainevaldkonnad&nbsp; ning et paljude ainete &otilde;ppimine on kooli l&otilde;puni kohustuslik. &bdquo;&Scaron;otimaal v&otilde;ib &otilde;pilane 14-aastaselt l&otilde;petada selle aine &otilde;ppimise, mis talle ei meeldi (millega ta ei seo oma tulevikku &ndash; toim). See kehtib ka k&otilde;igi reaalainete kohta,&ldquo; r&auml;&auml;kis Neil McIntyre.</p><p>P&otilde;him&otilde;tted, kuidas &otilde;petatakse lapsi &Scaron;otimaal, Eestis ja Soomes, on sarnased. Nagu on &uuml;sna sarnased ka reaal- ja loodusainete &otilde;pikud sisu m&otilde;ttes &ndash; ei ole nii, et kuskil on raskemad &uuml;lesanded ja sellep&auml;rast saadakse paremad tulemused. K&uuml;ll on &uuml;ks suur erinevus &ndash; &Scaron;otimaal ei ole koolip&auml;evas vahetunde,&nbsp;kui &uuml;ks tund l&otilde;ppeb, l&auml;heb &otilde;pilane kohe edasi j&auml;rgmisesse. Aega hinget&otilde;mbeks v&otilde;i &uuml;mberh&auml;&auml;lestuseks ei j&auml;&auml;, ja seda pidas esineja miinuseks. &bdquo;&Uuml;ks asi, mida ma kindlasti soovitan meie koolis&uuml;steemis kasutusele v&otilde;tta, on vahetunnid,&ldquo; s&otilde;nas esineja.</p><p><strong>eKool meeldis v&auml;ga</strong></p><p>Ja veel meeldis&nbsp;Neil McIntyre&acute;le&nbsp;Eestis v&auml;ga &otilde;pilaste ja &otilde;petajate v&otilde;&otilde;rkeeleoskus ning eKool. &bdquo;eKool avaldas mulle suurt muljet. See, kuidas kogu info &otilde;ppimise ja tulemuste kohta on &otilde;pilasele, &otilde;petajale ja lapsevanemale veebis k&auml;ttesaadav, on suurep&auml;rane. Tahaksin, et &Scaron;otimaal oleks ligil&auml;hedaseltki midagi sarnast.&ldquo;</p><p><img alt="IMG_3208.jpg" class="elgg-photo " src="http://koolielu.ee/mod/file/thumbnail.php?file_guid=465417&amp;size=large&amp;icontime=1442162628"></p><p>Fotol: Hetk konverentsi avamiselt. 11.-12. septembril toimus Tallinna Reaalkoolis reaal- ja loodushariduse konverents Gunnar Polma m&auml;lestuseks. Konverentsi korraldasid koost&ouml;&ouml;s Reaalkool, SA Innove, Eesti Teadusagentuur ja rahvusvaheline projekt Scientix.</p><p><strong>Samal teemal:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/465418/reaalkoolis-raagiti-loodusainete-opetamisest-meil-ja-mujal">Reaalkoolis r&auml;&auml;giti loodusainete &otilde;petamisest meil ja mujal</a></li>
	<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/464717/gumnasistid-saavad-valikaineid-oppida-ka-teistes-koolides">G&uuml;mnasistid saavad valikaineid &otilde;ppida ka teistes koolides</a></li>
</ul><p>&nbsp;</p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>