Särghaua vastvalminud hoidlas leiavad püsiva säilituskoha Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt pärit tugipuursüdamikud ja geoloogilised etalonid. Kokku on Särghaua keskuses tallel üle 22 km maapõue läbilõikeid enam kui 400st puuraugust, millele lisanduvad kastidesse ladustatud maavarade, kivimite, mineraalide ja setete proovid.

"Geoloog on teadlane, insener ja ta väärib korralikku uurimiskeskkonda. Võib ka lõket teha, telgis magada ja raskusi trotsida, aga oma väikeses riigis peaksime küll olema nii kaugele jõudnud, et vähemasti ühes Eesti kohas oleksid geoloogilised kogud kenasti ja kättesaadavalt varju all ja uurija ise vajadusel linade vahel," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Särghaua kollektsioonihoidlate kompleksi haldab TTÜ Geoloogia Instituut. Instituudi direktori Atko Heinsalu sõnul on kivimikollektsioonid ja eriti puursüdamikud teadlastele hindamatu uurimismaterjal, mida lisaks Eesti geoloogidele ning tudengitele käivad Särghaual kasutamas ka välismaa teadlased. „Iga-aastaselt ilmub Eesti geoloogilistele säilikutele tuginedes kümneid teadusartikleid ka teaduse tippajakirjades. Näiteks eelmisel aastal ajakirjas Nature ilmunud Elga Mark-Kuriku kaasautorlusega avaldatud artikkel rüükalade olulisest rollist loomade evolutsioonis. Teisalt on kivimiproovid ning puursüdamikud erinevate riigile oluliste maavarade uuringute lahutamatuks osaks. Uue taristu rajamisega on Särghaual loodud võimalused aastaringseks töötamiseks Eesti puursüdamike arhiiviga ning võimekus võtta püsihoiustamiseks vastu ka partnerite teadus- või rakendusuuringute raames kogutud geoloogilist materjali,“ rõhutab direktor Atko Heinsalu.

Teadustaristu tegevusi toetab Särghaual 2014. a tegevust alustanud keskkonnahariduse õppekekus koos õppeklasside ning majutus- ja olmeruumidega. Direktor Heinsalu nendib rahuloluga, et 42 aastat tagasi Särghauale rajatud geoloogide välibaasist on tänaseks kujunenud kõigile avatud multifunktsionaalne õppe- ja teaduskeskus.

Särghaua keskus on osaks Eesti teadustaristu teekaardist "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)", mille raames ehitatakse ülikoolide ja riigiasutuste koostöös välja kollektsioonihoidlate võrgustik ning ühised infosüsteemid. "Meie eesmärgiks on tagada nii looduse mitmekesisust kui ressursse dokumenteeriva materjali ja andmete kättesaadavus teadlastele, ametnikele ja teistele huvilistele üle maailma," selgitab NATARCi juht, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg.

Puursüdamike hoidla rajamine läks maksma ligi 160 000 eurot ning selle ehitas AS Pärnu REV.

Särghaua õppekeskuses on Eestis ainulaadne kivilabor-õpikoda, mikroskoopiaklass ja lisaks arvukalt kaasaegseid õppevahendeid keskkonnamõõtmisteks ja -vaatlusteks. Eelkõige eluta looduse õpetamine Särghaual toetub TTÜ teadlaste ja õppejõudude kompetentsile ning võimaldab läbi viia põnevaid praktilisi õppekursusi nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Kandvaks eesmärgiks on suurendada ühiskondlikku huvi eluta looduse protsesside, geoloogiliste vaatamisväärsuste, maavarade ja uute keskkonnatehnoloogiate vastu.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskus Pärnumaal avab uksed