„Humanitaarteadlaste reform on hea näide sellest, kuidas ühiste pingutuste tulemusel suudeti luua õpikeskkond, mis tõesti toetab õppija arengut õppija enda ja ühiskonna jaoks olulises suunas. Ja see on ülikooli õppekvaliteedi edendamise peamine eesmärk. Eriti hea meel on selle üle, et üliõpilased said ennast puudutavates otsustes ise palju kaasa rääkida,“ ütles Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas toimus aastatel 2013-2015 kompleksne magistriõppereform, mida valmistati ette 2,5 aastat ja mis hõlmas 16 magistriõppekava. Seniste väikeste erialapõhiste kursuste asemel loodi suuremad magistrikoolikursused, et kasutada paremini õppejõudude kompetentsi ja vältida dubleerimist ning edendada erialade vahelist koostööd ja suurendada paindlikkust. Reformi tulemusel muutus magistriõpe atraktiivsemaks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutropi sõnul võeti tudengitega tihedas koostöös kavandatud reform hästi vastu. „Eriti populaarsed on magistrikoolide kevad- ja sügiskoolid, kus magistrandid peavad ettekandeid oma tööst ja annavad üksteisele tagasisidet. Õppekavade lõimimine läbi magistrikoolide annab magistrantidele võimaluse puutuda kokku ka teiste erialade õppejõudude ja üliõpilastega, avardades silmaringi ja pakkudes unikaalseid spetsialiseerumisvõimalusi. Samavõrd kasulik on see olnud õppejõududele, keda magistrikoolid motiveerivad koos õpetama ja juhendama,“ toob Sutrop näiteid.
Uuenenud õppekavad võimaldavad tudengitel täiendada oma põhieriala nii interdistsiplinaarsete kursuste kui ka mõne kõrvaleriala mooduliga teiselt erialalt. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond näeks hea meelega, et tulevikus ühineksid selle mudeliga ka teised valdkonnad, andes tudengitele võimaluse kombineerida erialasid, mida tööturg vajab, aga mida tänased valdkondlikud piirid ei võimalda.
Aasta õppekvaliteedi edendaja auhind antakse üle tänuüritusel „Üliõpilaselt ülikoolile – ülikoolilt üliõpilasele“ 13. detsembril 2016.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar „Õppija digitaalne arengumapp kui personaalne õpikeskkond ja digipädevuste toetaja“
• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust