ERRi tele-, audio- ja fotoarhiiv leiab ilmselt paljude õpetajate poolt kasutust kui hea võimalus tunniteemasid ilmestada ja näitlikustada. „Eesti loo“ audioarhiiv peaks ennekõike huvi pakkuma ajalootunnis, aga Piret Kriivan kinnitab, et erinevaid saate teemasid saab siduda ka eesti kirjanduse, muusika, teaduse, hariduse, kultuuriga. Ja nüüd ka Soome ajalooga, sest „Eesti loo“ raames eetrisse minev "Sinivalge" käsitleb Soome ajaloo olulisemaid peatükke ja otsib vastust sellele, miks hoolimata ühisest merest, ühistest valitsejatest, samadest sõdadest ei ole meie käsi ajaloos päris ühtmoodi käinud.

Aga alustame siiski Eestist. Kuidas saatesari „Eesti lugu“ tähistab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva?

Kogu sari „Eesti lugu“ on pühendatud Eestile, inimestele, kes on Eestis elanud aastatuhandete vältel, siin oma igapäevast leiba teeninud või Eesti eest võidelnud, relv käes; eestlastele, kes on võõra jõu sunnil või ka ise vabatahtsi mõnel muul põhjusel Eestist laia maailma elama asunud, ja neile, kes elavad siin praegu. Saatesari on pühendatud ka estofiilidele ja kogu sari pühendatud nii lähenevale 100. aastapäevale kui ka varasematele tähtpäevadele, sest „Eesti lugu“ on juba nii kaua eetris olnud.

Aga tuleva aasta veebruarikuus, iseseisvuskuul, pühendab „Eesti lugu“ kolm saadet kolmele Eesti riigi sünniloos olulisele päevale: mis juhtus 23., 24. ja 25. veebruaril, nii täpselt kui see üldse teada on. Kuhu ja kes viisid või püüdsid viia iseseisvusmanifesti tekste, millal ja kus see ette loeti, kus olid parajasti pealetungivad sakslased, kus põgenevad punased; kus peeeti lahinguid, kuidas ja kus hukkus esimene Eesti riigi eest langenu lätlane Johann Muischneek jms. 

Aga enne, kui hakkame tähistama Eesti 100. aastapäeva, räägime hoopis Soomest, et soomlasi meeles pidada nende omariikluse 100. aastapäeval. "Eesti loo" raames jõuab eetrisse "Sinivalge".

Mitu saadet Soome ajaloost eetrisse jõuab? Ja kuidas see ikkagi Eestiga seostub?

Soome ajaloo tundmaõppimine aitab meil ehk mõista meid endid. Eks küsimuste küsimus, millele vastust otsime, on muidugi see, miks Eesti ei hakanud 1939/40. aastal Nõukogude Liidule vastu ja miks soomlased hakkasid. Oli põhjus selles, et soomlased suutsid säilitada 1930. aasta demokraatia, Eesti ja sisuliselt kogu muu Euroopa mitte, või on põhjus varasemas ajaloos, selles, et soomlaste vene aeg oli autonoomia aeg ja soomlaste rootsi aeg ilma pärisorjuseta? Miks Rüdiger von der Goltz oli eestlate suur vaenlane landesveeri sõjas, aga soomlastele suur liitlane. Väga põnev! Soome sild – millal hakati rajama seda silda, kes on sellel sillal kõndinud ja kui tugevalt see sild meid tulevikus  ühendab – veel põnevam! Kas see mõjutab või isegi muudab ka Eesti lugu? 

Piret Kriivan ja üks "Sinivalge" esinejatest, akadeemik Seppo Zetterberg.

Millal oli eetris esimene „Eesti lugu“ ja missugused tähtsamad Eesti ajaloo etapid on tänaseks läbitud? 
 
Esimene "Eesti lugu" oli eetris 2004 . aasta septembris. Üle 500 saate on nüüd juba varamus ja need saated jutustavad eestlaste elust muinasajal (Ain Mäesalu, „Kaali saladus“  http://vana.vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1321801), keskajal, reformatsioonist ja sellele järgnenud Liivimaa sõdade ajajärgust (Liivimaa sõdade aeg koos oma kangelastega: kes oli legendaarne Ivo Schenkenberg tegelikult,     http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/4786). 

Samuti võib varamust leida saated alapealkirjaga "Täna 90 aastat tagasi", need on siis kümne aasta tagused saated, mis keskendusid  Eesti iseseisvumisele. Kuulata saab Eesti riigi sünni juures olnud meestest ja naistest persoonilugusid (saade Joakim Puhkist, sündiva Eesti  riigi „rahakotist”,  http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/220) ja vabadussõjast, kus eesti mehed ja naised vapralt sõdisid (http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/697).

Ja äsja lõppes sari „Eestlased maailmas”, kus rääkisime sellest, kuidas ja miks eestlased on erinevatel aegadel Eestimaalt lahkunud ja uutel kodumaadel uut elu alustanud. Miks ja kuidas mindi, kuidas kohaneti uues kodus pärast II maailmasõda, miks mindi pärast taasiseisvumist ja miks minnakse nüüdki. „Eestlased maailmas“ avasaade „Miks mindi 1944“ annab palju vihjeid ka selleks, et mõista paremini pagulasi ja nende tegelikke probleeme ning tundeid  tänapäevasel rändeajastul (http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/6418).

Missugustes tundides, missugustes klassides sobiks „Eesti lugu“ kasutada kui õppematerjali, kui lisamaterjali? Kas sealt saaksid uurimismaterjali ka tudengid?

Usun et valik on juba nii suur, et sobib päris mitme teema juurde ja nii õppe- kui ka lisamaterjalina.  On ajalooõpikuid, kus see valik on juba tehtud. 

Tagasiside põhjal julgen arvata, et saadet kuulavad ka ajalootudengid, ja ka juba kooli lõpetanud ajaloolased, oma kolleege kuulatakse huviga. „Eesti lugu“ on olnud neile võimalus ennast kursis hoida sellega, millega kolleegid tegelevad. Samas meie ajaloolased ja etnoloogid oskavad jutustada nii, et põnev on kõigil – neil, kelle eelteadmised on väiksemad ja neil, kel teadmisi rohkem. Mulle väga meeldis Eestis elava briti Daniel James Colli mõte: „Kui "Eesti lugu" saaks vaadata Netflixist, oleks see sama pinev ja põnev kui ehedad Ameerika mäed – ja veel millised karakterid, mida iganes nad siis ka ei otsustaks talvel selga tõmmata. Neli köitvat hooaega, iga oma spetsiifilise teemaga vastavalt ajalooperioodile, vürtsitatud tragöödia, üksmeele, rõõmu ja pisaratega.” Nii ongi, meie lugu on nii põnev!

Iseseisva töö jaoks oleks võimalusi hulga, ma arvan, et ka noorematele kui gümnaasiumiõpilastele. 
Meie ajalugu on ju ka meie levimuusika ajalugu, ehk pakub huvi see, kui Välis-Eesti muusika ajalugu uurinud muusik Vaiko Eplik ja ajaloolane Maarja Merivoo-Parro räägivad ja mängivad Välis-Eesti muusikat või väliseestlaste laste- ja jõululaule (http://vikerraadio.err.ee/v/abd35711-eab4-4435-822e-5210826a1cc5).

Ees on ootamas klassi- ja koolilõpu ekskursioonide aeg, inspiratsiooni võiks saada Kristjan Jaak Petersonile pühendatud saadetest ja võtta ette teekond Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Tartust Riiga ja tagasi. Kristjan Jaak, kes eesti keelele eluõigust küsis, oli väliseestlane – Riias sündinud, kasvanud ja surnud. Mida Kristjan Jaagu silmad nägid teekonnal Tartust Riiga, kus ta viibis Tartus või Riias elades? Miks mitte see teekond ette võtta kevadel või suvehakul, et tähistada Eesti ja sügisel kättejõudvat Läti omariikluse100. aastapäeva (http://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/36236643-12df-4715-a5d1-bd513887b818/eesti-lugu-kristjan-jaagu-jalgedes-riiga).

Kristjan Jaak Petersonist kõnelevate saadete juures oli mõndagi öelda ka Margus Konnulal

Sarja 500. saade „Valge laev” (http://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/684cfb8c-62e9-4e42-b60e-881394882e7b/eesti-lugu-valge-laev)  võiks olla ülipõnev lisamaterjal Eduard Vilde loomingu käsitlemise juurde. Mina prooviksin panna õpilased otsima saatest vastust küsimustele, mis selgitavad  Eesti kultuuri- ja ajaloos väga suurt tähendust kandnud kujundit - valget laeva. Kuidas on selle kujundiga seotud  Noa laev, Tšõngõz Aitmatovi, Christa Wolfi looming või küsimused selle sümboli arengust Eesti kultuuriloos: prohvet Maltsvetist, Uku Masingust ja tema  luuletusest „Tontide eest taganejate sõdurite laul“, mis on ka noorteansambli „Progress” repertuaaris; nõukogude noortest ja mängufilmist "Valge laev" ja laevast nimega "Georg Ots".

Aga võib-olla sobib mõne teema juurde hoopis saade „Lapsepõlv”(http://vikerraadio.err.ee/v/e010aec0-61e9-42cb-a79d-7f70709591ef), kust selgub, et lapsepõlv võis isegi keskajal õnnelik olla. Need saated on ka näited sellest, et „Eesti lugu“ ei ole mitte ainult sari sõdadest, suurtest pööretest ja ajaloolistest suurkujudest, vaid ka argielust, igapäevastest asjadest, lihtsatest inimestest.  

Võrreldes algusega - kuidas on saade arenenud, kuidas on plaanid ajas muutunud?

Alguses oli lihtne, hakkasime otsast Tartu Ülikooli arheoloogi Ain Mäesaluga pihta, aga nüüd on jõnksud sisse tulnud ja nii palju on, millest tahaks kohe ja kiiresti rääkida, kõik tundub väga vajalik. Rääkimata on see vana hea rootsi aeg, ärkamisaeg, taaasärkamisaeg, baltisaklase kohta on palju küsitud... 

Vormiliseltki  on saade uuenenud. Ajapikku hakkasin märkama, et meie raadioarhiiv on pungil täis põnevat materjali, olgu ajalugu asjatundjate pilgu läbi või mäletused või kaasaegsete jutustused, mis nüüd on juba ajalugu, mõnikord isegi väga kauge juba; või erinevas vormis salvestatud kirjandusteosed. Eriti oluliseks muutus see vabadussõja käsitlemisel, kus saate sisu kuulajale lähemaks toomisel olid abiks muidugi Lembit Lauri „Kirjutamata memuaarid“. Nüüd on kirjutamata reegel, et iga saade lõpeb teadlase juttu täiendava, meeloluka illustreeriva palaga, mille leidmiseks ma kõigepealt pöördungi Eesti raadio varamusse. Ja tõsi on, et nüüd olen leidnud maiuspalu juba ka mõnest varasemast „Eesti loost“. 

Kas saate ajaloo jooksul on olnud sellist leidu või momenti, mis ajaloolased ahhetama paneb?

Üllatusmoment minu jaoks oli päris sarja alguses, kui Lembitust kõnelevas saates (goo.gl/6inx6H) selgus, et muistse vanema pealuu võib olla sattunud sõjasaagina Poola ja võib seal kuskil muuseumis praegugi alles olla. Püüdsin ma ise ja püüdsid ajalootudengid tõde välja selgitada, aga Poola muuseumide hulka ja muid asjaolusid arvestades on see ülikeeruline. Praegu tegeletakse minu teada sellesse loosse selguse toomisega saatkondade tasemel. 

Salakuller Anu Marttila (http://vikerraadio.err.ee/v/de5a2392-955f-4090-a38d-c282f517f7f1) on inimene, kelle juurde juhatas mind estofiil Pekka Linnainen. Lugu naisest, kes nõukogude okupatsiooni ajal viis Eestist salakaubana keelatud kirjandust välja. 

Üks väga eriline saade oli kindlasti „Pealkirjata saade”, mis oli kavas 21. jaanuaril 2016, Valdo Pandi sünniaastapäeval. Tegemist  oli vana raadiomaja tühjaks kolimise käigus leitud pool sajandit vana salvestusega, kus Valdo Pant vestles kahe metsast välja tulnud mehega ehk endise metsavennaga. Õnneks saime lisada nendesamade meeste endi kommentaari ja ajaloolase hinnangu kõigele toimunule. 

Fotod on võetud "Eesti loo" FB-leheküljelt saate toimetaja loal. 

Samal teemal:

• 20. augustil esilinastub dokumentaalfilm „Põhiseaduse sünd“
• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“