Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja CD-dele loetud või arvutis kuulatavad heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaamise. Braille kirjaoskusest on aga kasu märkmete tegemisel, nutitelefonis kirjutamisel ja punktkirjakuvari abil arvuti kasutamisel.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on ligi 900 nimetust punktkirjas raamatuid. Mullu lisandus 31 nimetust. Punktkirjas trükiti 14 lasteraamatut, mida lugejad on soovinud. Nii võib nüüd punktkirjas lugeda Mika Keräneni raamatut „Jõmmu“, Kairi Looga „Leemuripoeg Ville teeb sääred“ ja Ilmar Tomuski „Inglid kuuendas b-s“. Raamatukogus trükitutest viis on venekeelsed, annetustena saadud raamatutest enamik aga ingliskeelsed. Trükiti ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näitusi tutvustavaid tekste. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale 2018. aasta kalender punktkirjas.

Punktkirja kirjutamise vahendeid – punktkirjatahvleid, krihvleid, punktkirjakirjutusmasinaid ja arvutite punktkirjakuvareid – müüb soodustingimustel abivahenditena MTÜ Jumalalaegas abivahendikeskus Silmalaegas.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem.

Allikas: Eesti Pimedate Raamatukogu

Foto: Flickr, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Täna on ülemaailmne punktkirjapäev
• Arvutimängud ja õppimine - üks ei välista teist