Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas sissejuhatuseks, et kuigi seis LTT- (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia) valdkonnas üldiselt tundub hea, seda lähevad noored kõrgkooli õppima ja ka lõpetajate protsent näitab tõusu, siis kitsamalt inseneri erialaga ei ole lood üldse hästi. Sellepärast sai ka inseneeriast miks.ee suvekooli läbiv teema. 

Suvekoolis osalesid õpetajad, ringijuhid, huvikoolide eestvedajad, õppejõud, muuseumitöötajad, teaduse populariseerimisest ühel või teisel moel huvitatud inimesed. Laiem eesmärk oli näidata, et peaaegu kõik meie elus on inseneeriaga seotud ja kõik teaduse populariseerijad saaksid oma tegevusi selle temaatikaga siduda. Ja muidugi võimalus osaleda töötubades, et saadud praktilisi (inseneri) oskusi sügisel omakorda praktikasse rakendada, näiteks ehitada lastega gravitatsiooniauto või ahelreaktsioonimasin.

Suvekooli pikemate ettekannete kohta võib öelda, et need olid avarapilgulised ja mõtlemapanevad. Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudist küsisidki kuulajatelt alustuseks, miks nad populariseerivad teadust. „Et noored oleksid kahe jalaga maa peal; et meie lastelastel oleks ka hea elukeskkond; et jätkuks teadlasi; et noored saaksid praktilisi oskuseid,“ kõlasid saalist vastused. Esinejad rõhutasid keskkonnakaitselist aspekti: Eesti inimesed on LTT-s üks paremini haritud rahvaid ka keskkonnateemadel, aga... „Me teame, aga me ei käitu,“ sõnas Mihekl Kangur. „Mis seda põhjustab? Ahnus, ignorantsus, hedonism, koostöövõime puudus, käitumismustrid. Me peaksime rääkima koostöövõimelisematest inimestest, mitte rõhutama konkurentsivõime tähtsust.“ Inseneeria saab aidata näha laiemat pilti, terviklikku vaadet: kust tuleb tooraine ühe või teise asja tootmiseks, mida konkreetne ettevõte teeb tootmisjääkidega, kas ettevõttes makstakse õiglast palka, kui suur on ettevõtte jalajälg loodusele jne. Maailma üha väiksemaks ja ahtramaks muutumise tõttu peame arvestama toodete elukaare ja kasutatavate ökosüsteemi hüvedega. Me ei saa disainida toodet, vaid peame selgelt läbimõtlemata kogu protsessi, mille käigus toode valmib. Liisa Puusepa sõnul on mobiiltelefon noorte jaoks elulähedane, keskkonnakaitse ja inseneeriaga seotud näide: kui mobiiltelefon üksipulgi lahti võtta ja detailid kaardil päritolumaale  asetada, saab pea kogu kaart kaetud. Selliseid mõtlemapanevaid näiteid võiksid õpetajad teadust populariseerides alati tuua, see suurendab noorte keskkonnateadlikkust. 

Veel puudutasid pikemad ettekanded vee kasutust („Vesi kui tähtsaim ressurss“, Erki Lember Tallinna Tehnikaülikoolist), õppimist mängu abil (Ivar Männamaa, Tartu Ülikooli Viljandi kolledžist), insenerioskusi ja riiklikku õppekava (Ülle Kikas Tartu Ülikoolist) jpm. 

Loo alguses oli juttu gravitatsiooniauto ehitamise töötoast. Gravitatsiooniauto uurib omamoodi viisi, kuidas sõidukeid raskusjõudu ära kasutades liikuma panna. Muutes loodud auto disaini, saab avastada, milline automudel liigub kaugemale ning mille kiirendus on teistest suurem. Töötoa aluseks oli huvihariduse näidisõppekava „Inseneeria noortele I“ 4.-6. klassile. 

Või näiteks töötuba „NIP ehk noore inseneri programm" (Karin Käär, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool). NIP on algatatud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnaga ning see on suunatud põhikooli lõpuklassidele ja gümnaasiumiõpilastele. Programmi eesmärk on tutvustada tänase tööjõuturu suurima nõudlusega valdkondi.  NIPis osalevad koolinoored, keda huvitavad elekter, magnetism, vesi ja ventilatsioon ning kütuste omadused, nende tootmine ja kasutamine; tootearendus ja robootikamaailm ning ehitus, teede projekteerimine  ja liikluse modelleerimine. Lisaks teoreetilisele õppele ja praktilisele tegevusele TTÜ ja Mektory laborites korraldatakse ka väljasõite ettevõtetesse, et tutvuda inseneride igapäevatööga.

Nelijärvel toimunud miks.ee suvekool toimus tänavu viiendat korda. Kõik suvekoolid on kaasa aidanud huvihariduse koostöövõrgustike tekkele, ja seda teaduse populariseerimise võtmes. 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini
• Teaduskool kutsub õpilasi suvelaagrisse
• Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid