Õpilased uurisid nii ümarmudilat kui Vikerraadio keelesaateid


Avaldaja:Madli Leikop26. Aprill 2018

Tagasivaade 12.-13. aprillil Tartus toimunud Õpilaste Teadusfestivalile. Kaks päeva olid noorte teadlaste jaoks väga töised ja suhtlusrohked.

12.-13. aprillil Tartus toimunud Õpilaste Teadusfestivalil oli väljas 100 stendiettekannet, mis valiti 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Kaks festivalipäeva olid 100 noore teadlase jaoks väga töised, sest vastata tuli külastajate küsimustele, selgitada uurimismeetodeid, teha näitlikke katseid.

Ümarmudil ohustab Läänemerd

Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) pälvis töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest põhikooliastmes I koha (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).

Emil Kotta uurimistöö tulemuse võiks kokku võtta ka üleskutsena: ümarmudil meile toidulaule! Nimelt uuris Emil võõrliigi, ümarmudila käitumist, toitumismustreid ja liigi ohtlikkust Läänemere ökosüsteemile. Ta soovis teada saada, et kas on olemas mingeid võimalusi liigi edasise leviku peatamiseks meie meres. „Vanemad on mõlemad bioloogid ja ümarmudil on aktuaalne teema. Kui uurimist alustasin, oli see võõrliik veel uus, praegu on teema aktuaalsem kui kunagi varem,“ põhjendas Emil Kotta uurimistöö teemavalikut. „Ümarmudil on väga agressiivne liik, ta on juba suutnud mingil määral Läänemere keskkonda muuta.“ 

Emil Kotta.jpg

Emil Kotta

Uurimismeetodid olid aeganõudvad: kalurite võrkudesse jääb ümarmudilat palju kinni, sel teel sai kokku 1604 kala, kellel lõigati kõhud lõhki ja vaadati, mida nad söövad.  Lisaks välitööd, et vaadelda, kuidas liik käitub looduslikus elukeskkonnas. „Võttis aega terve suve, aga asi oli seda väärt. Teadusest paneb huvituma see, et mitu generatsiooni on perekonnas teadlasi ja tahtsin ka oma jälje maha jätta,“ sõnas Emil. Oma töös jõudis ta järeldusele, et liigi piiramiseks sobib enim intensiivne püük, kuna ümarmudil on väga hea toidukala. Kui ümarmudila arvukus hoitakse madalamal tasemel, suudab juba loodus ise rannikumere ökosüsteemi tasakaalus hoida.

Kus noored vaba aega veedavad

Gümnaasiumiastmes pälvis II koha Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Martina Eerme töö „Etniline segregatsioon Tallinna koolinoorte vaba aja ruumikasutuses“ eest (juhendajad Ivi Olev ja Rein Ahas). 

Kuna Eestis elab väga palju vene emakeelega inimesi, on etnilised suhted ning segregatsioon
siin olulised uurimisvaldkonnad. Martina Eerme uurimistöö eesmärgiks oli saada uut infot noorte rahvuspõhise eraldumise ehk segregatsiooni põhjuste kohta vaba aja tegevustes. Ta uuris, kas rahvuslik kuuluvus mõjutab samas koolis õppivate noorte vaba aja veetmise harjumusi ning püstitas neli täpsustavat uurimisküsimust, mis otsisid vastuseid eesti ja vene emakeelega õpilaste võimalikule erinevale vaba aja käitumisele ning nende põhjustele.

Martina intervjueeris 14 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumist (eesti kool) ning nelja õpilast Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist (vene kool). Lisaks jälgis ta kuu vältel õpilaste liikumist ning hiljem analüüsis seda. 

„Osalesin 10. klassis noore uurija stipendiumikonkursil, mida rahastab Eesti Teadusagentuur. Seal pakuti seda teemat. Mind huvitavad erinevad rahvused, võtsin selle teema uurida. Et üks mu juhendajatest oli Tartu Ülikooli professor, saingi midagi erilisemat teha,“ selgitas Martina Eerme. „Teadusagentuur toetas mind ja ostis uuringute tarvis neli mobiiltelefoni, kuhu TÜs laaditi alla vastav programm, mida kasutatakse positsioneerimiseks. See salvestas kuu aja jooksul, kus õpilased liiguvad. Sain andmeid analüüsida. Noorte vaba aja ruumikasutus mõneti erineb – see tähendab, et kuigi koolis on nad koos, siis näiteks pühade ajal ollakse täiesti eraldi, kõik on pereringis, eestlased eestikeelses, venelased venekeelses keskkonnas. Ka nädalavhetustel meeldib suhelda oma rahvuskaaslastega. Vene koolide õpilastel on eelis, nad oskavad mõlemat keelt, nii vene kui eesti, eesti õpilased vene keelt nii hästi ei oska.“

Ta arvas, et kuna uuris Tallinnas just Mustamäe linnaosa õpilasi, siis Mustamäe linnaosas noorsootöötajatel oleks kasulik tema uurimistööga tutvuda, et nad näeksid, kus noored vabal ajal tegelikult liiguvad. 

Kokkuvõttes leidis Martina, et enamasti veedavad noored vaba aega oma koduasumis, kohtades, kus asuvad trennid ja huviringid ning kus elavad sõbrad. Mobiilipositsioneerimise kaarte analüüsides selgus, et ka vanalinn on õpilaste seas populaarne. 

20180412_103724.jpg

Keelesaated Vikerraadios

Ühe stendi juures sain jutule uurimistöö juhendajaga: Kadrina Keskkooli õpetaja Liivi Heinla juhendas 11. klassi õpilase Krislin Mägi tööd „Avaliku ruumi keelsus: Vikerraadio eesti keele alased saated“. Töö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas Vikerraadio täidab oma missiooni toetada eesti keelt ning kuidas on tänapäeva gümnaasiuminoored raadio keelesaadetega kursis. Vaatluse all olid Vikerraadio „Keelesaade“, „Keelesäuts“ ja „Sõnasäuts“.  Krislin Mägi jõudis järeldusele, et Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut: raadiokanali eetris on kolm keelesaadet, lisaks kajastavad ka Vikerraadio uudised ja mitmed jutusaated keelpäeva, keelepreemiaid, keelega seotud võistlusi, eesti keele õpetamist. Andmeid uurimiseks sai ta kahel moel: keelesaadete kirjeldamiseks kuulas neid Vikerraadio arhiivist, analüüsimisel olid abiks erinevad kirjalikud allikad. Teiseks kasutas ta interneti-põhist küsitlust, mille valimi moodustasid Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilased.

„Esimene põhjus teema valikuks tõukus Tartu Ülikooli olümpiaaditeemadest. Krislin valis teema sellepärast, et kuulame tundides päris tihti nii „Keelesäutsu“ kui katkendeid „Keelesaatest“. Raadio on ju avalik keelekasutus, uurime siis neid saateid,“ selgitas Liivi Heinla. Ta sõnas, et õpilaste küsitlusest tuli välja, et valdavalt kuulatakse keelesaateid ikkagi koolitööga seoses. „Raadio on meedia, mida noored niisama väga ei kuula, kui, siis autos.“ Enda kui juhendaja ülesandena nimetas Liivi Heinla, et ta aitas uurimistöö fookust leida ja innustas ning motiveeris õpilast. „Aitasin alguses ka sobiva stiili leida. Aga see, kuidas töö kulgeb, kuhu sellega jõutakse, sõltub ikkagi õpilasest, mitte juhendajast.“ 

Autori fotod. 

Samal teemal: