DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Pilvi Pärnapuu on Hagudi Põhikoolis muusikaõpetajana töötanud 24 aastat. Ta lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ja juba koolis töötamise kõrvalt ka Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika eriala. Praegu annab ta muusikaõpetust 1.-4. klassini ja lasteaias, samuti juhendab mudilaskoori. „Olen Hagudis kenasti vastu pidanud, sest siin on tore töökollektiiv ja mulle meeldivad väikesed klassid,“ sõnab ta ise oma 24 tööaasta kohta. 

Koolitus ei tulnud üllatusena

Et kogu koolipere täies koosseisus hakkab DigigKiirendi pilootkooliks, ei tulnud üllatusena ei Pilvile ega tema kolleegidele. Oli teada, et kevadel valmis Digipeegli abil kooli digi-innovatsiooni enesehindamisraport. Uuel õppeaastal läks asi konkreetseks: kõik õpetajad ja juhtkond hakkavad õppima, Hagudi koolist sai DigiKiirendi pilootkool. „Mina võtsin uudise rõõmuga vastu. Olen alati tahtnud end digialaselt täiendada, näen, et selles vallas jään oma teadmiste ja oskustega õpilastele jalgu. Kõhklejaid õpetajate seas ma ei märganud, ei tulnud keegi kurtma, miks peame koolitusele minema,“ meenutab Pilvi Pärnapuu koolituse algust.  

Igapäevaelus hindab Pilvi ennast ise keskmiseks nuti- ja digivahendite kasutajaks: arved maksab internetis, kirjavahetust peab e-posti kaudu, täidab e-kooli, kasutab Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia suhtluskanaleid. „Aga liiga palju ma nutitelefonis aega ei viida.“ 

Muusikaõpetuses on palju komponente

Aga digivahendid õppetöös? Kui muusikaõpetuse tunnis on juba klaver, veel mõni pill ja lapsed laulavad, siis digivahendeid polegi vaja? Selle peale ütleb Pilvi Pärnapuu, et muusikaõpetus ei koosne ainult laulmisest ja pillimängust.“Just muude asjade õpetamisel on vaja digivahendeid kasutada. Meil on koolis kaks puutetundlikku tahvlit, üks neist muusikaklassis. Olen virtuaalse klaviatuuri tahvlile paigutanud ja lapsed on otsinud seal noote üles, nii et kogu klass näeb. Klaveri ümber ju kõik ei mahu. Muusika kuulamine on suur valdkond muusikaõpetuses. Youtube on hea võimalus, sealt leiab üles pea kõik, mida on vaja muusikatunnis kuulata.“ Ja õpetaja meenutab tehnika arengu iseloomustamiseks aega, mil klassis oli grammafon ja muusikat kuulati vinüülplaatidelt. Youtube`is saab lisaks muusika kuulamisele ka näha muusikateose ettekannet: muusikainstrumente, kuidas pillimängijad neid mängivad, dirigente, lauljaid, kuidas kantakse ette ooperit jne.

Hagudi Põhikoolis on arvutiklass, on tahvelarvutid, sülearvutid. Mure on internetiühendusega. Nuta või naera, aga õpetajad peavad kokku leppima, kes mis ajal klassiga internetis toimetab, vastasel juhul jookseb internetiühendus kokku. Vald teab seda, ja tegutsetakse, et koolimajja saaks valguskaabli ja internetiühenduse paremaks. 

Lihtsad, aga vajalikud diginipid

Pea kolm kuud DigiKiirendi koolitust on andnud juba tulemusi. Pilvi Pärnapuu ütleb, et programmi avaüritusel 28. augustil Kullamaa Keskkoolis sai ta muusika ja liikumise töötoas häid nippe, mida tunnis kasutada. Näiteks kuidas lapsed muusikatunnis digivõimalusi kasutades liikuma panna. Lihtsate vahendite töötoas tutvustati, kuidas kasutada ClassroomScreeni (https://classroomscreen.com/) näiteks selleks, et lapsed ülesande täitmisel aega jälgiksid. Peale taimeri saab eestikeelsel lehel kasutada veel valgusfoori, joonistamist, müra taseme mõõtmist, QR-koodi. „Kasvõi info otsimine internetist, kuidas kiirelt vajalik üles leida. Enne ma nii täpselt ei teadnud. Olen õppinud, kuidas tunni häälestuseks Answer Gardenit kasutada (https://answergarden.ch/). Või kuidas enda loodud materjali lastega jagada nii, et ei peaks kasutama pikki lohisevaid linke. QR koodide tegemist õppisime ja olen seda tunnis mitu korda proovinud,“ loetleb Pilvi Pärnapuu. Ta kasutab palju ka Learning Appsi (https://learningapps.org/), kus on mängud õppetöös kasutamiseks ja on ka endal lihtne mänge luua. 

Kas teil on eesmärk, milleni tahate koolituse lõpuks jõuda? „Eks eesmärk on ikka järjest oskuslikumalt rohkem digivahendeid kasutada tunnis. Näen, et tänapäeva lapsed on eriti siis hakkamist täis ja silmad lähevad särama, kui näevad, et täna saab midagi tahvelarvutis teha. Eriti just ühe klassi puhul, kelle tähelepanu on raske tunnile saada. Aga nagu on tahvelarvutid, nii on kõik töös.“

Uued teadmised korvavad pingelise aja

HITSA plaanib aastatel 2019-2020 jõuda DigiKiirendi koolitustega veel 60 koolini. Kas te julgustate õpetajaid ja koolijuhte selles osalema? „Loomulikult. Koolitus avardab nii palju silmaringi, mida kõike on võimalik põhjatust internetist oma tunni huvitavamaks muutmiseks saada. Julgustan ka selles mõttes, et koolitajad on väga toetavad ja sõbralikud. Koolitused ei ole rasked, kõik on lihtsaks tehtud ka nende jaoks, kes võibolla veel pelgavad digivahendeid kasutada. Pingelisem on see aeg küll, sest koolitusel on ka kodutööd. Aga põnev on ka, uued teadmised korvavad kogu ajakulu.“

Avafotol on Pilvi Pärnapuu muusikatunnis. Foto autor on Aivar Arak.

Samal teemal:

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi