Kui inimene liigub punktist A punkti B, siis valib ta selleks õige teeraja ja liikumiskiiruse, et kindlasti eesmärgini jõuda. Sama lugu on kooliperega: et soovitud õpitulemusteni jõuda, valib õpetaja õppemeetodid ja õppevara, selgitab õpilastele teekonna käiku ning arendab teeliste oskusi muuhulgas ka digivahendite abil. 

Just digiteekonnalistele on mõeldud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus programm DigiKiirendi, mille avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa Keskkoolis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Oluline ongi, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskoona liige näeb oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ja et koolil valmib keskne digiplaan.  

Esimesel koolituspäeval, kus koos oli pea 90 pilootprogrammis osalejat, saadi täpsemat infot DigiKiirendi kohta ning prooviti kätt digitöötubades. Kohe alguses sai HITSA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere abil selgeks, et digitaalne kool ei ole mitte midagi müstilist või saavutamatut. Kas õpetajad ja õpilased kasutavad eKooli? E-koolikotti? Stuudiumi? Vahel Youtube´i või Facebooki? Kas koolil on oma koduleht? Juba need lihtsad asjad teevad koolist digitaalse kooli. Digitaalselt aktiivne kool kasutab digivahendeid pidevalt ja kaasab õpilased tehnoloogiakasutusse, sealjuures aktiivsemaid ja nutikamaid IT-abilise rollis. Digitaalselt süsteemsel koolil on tehnoloogiakasutust puudutavad raamdokumendid, tehnoloogiakasutus on kirjas ka kooli arengukavas, õppeaasta alguses seatakse uued eesmärgid, siis on tegus kooliaasta ja lõpuks analüüsitakse, kuidas läks. 

Töötubades sai proovida robootikat ja programmeerimist, piltide-videote tegemist nutivahenditega, liikumise ja muusika sidumist infotehnoloogiaga, lihtsaid veebivahendeid nagu Padlet ja veebikeskkondi nagu Taskutark, Quizlet, Answergarden, veebipõhist andmekogumist loodusainete tundides. 

Näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Katrin Soika viis läbi töötoa „STEM=IKT+praktiline tegevus+julgus otsida ning leida vastuseid“ (STEM – inglise keeles science, technology, engineering and mathematics). Õpetajad valmistasid paberist propelleri, millele lisati väikeseid raskusi ja siis testiti, kuidas raskus mõjutab propelleri kukkumist mõõdetud kõrguselt. Andmed koguti GoogleDrive´i. „Kas siduda IKT-d STEM-ainetega või saab ka ilma? Ei usu, et tänapäeval enam täitsa ilma läbi saab,“ sõnas Soitka. Õpetajad tõdesid, et kui veebipõhist andmekogumist ja -töötlust ei kasuta, tundub paberil andmete kokkulöömine kiirem meetod. Et tunnis tehnoloogiat kasutada, tuleb see enne endale üsna põhjalikult selgeks teha. 

Robootika töötoas said õpetajad ülevaate ProgeTiigri programmi võimalustest ja proovisid Ozoboti roboteid. Töötuba juhtis HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild tutvustas digivõimalusi keeleõppes. Kiire ja lihtne võimalus on moodustada sõnapilv. Põnevust toob tundi, kui vastaja, teema, ülesande vms valib välja veebipõhine õnneratas, mitte õpetaja. Kui õppimise hääled liiga valjuks lähevad, võib kasutada müramõõtjat. Sõnavara saab selgemaks Quizleti abil, testi saab lihtsalt kokku panna Socrative´i kasutades. Kõiki neid vahendeid saab kasutada ka teistes ainetundides. 

Päeva lõpus tuldi taas ühte saali kokku ja arutleti, mis päevast enim meelde jäi, mis innustas ja mida plaanitakse edasi teha. Kõige toredam kokkuvõte kõlas ühe õpetaja suust nii: „Sain aru, et ma ei olegi digiasjanduses nii lootusetu kui kartsin.“ Kõlasid mõtted, et õpitut tutvustatakse kolleegidele ja lapsevanematele, saadi uusi ideid ja metoodikaid tundides kasutamiseks, oodatakse põnevusega järgmisi kokkusaamisi ja koolitusi. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "Digiterad" 13. septembril
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Algas HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm