Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli.

„Kõigepealt toimus piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnangut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. „Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti. 

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. Vaata katsetatud seadmeid ja soovitusi nende kasutamise kohta. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. 

Tulevikku vaatav on ka Rocca al Mare pilootprojekt Roostiku kool, kus kasutatakse iseseisvat õpet koostöös tehnoloogiaga. Sellest on valminud ka ülevaatlik video.

Lühidalt öeldes – Roostiku koolis on kaks põhimõtet, millest lähtutakse: iseseisev õpe ja koostöö erinevas vanuses laste vahel. Koolis toimub õppetöö 1.-6. klassini. 1.-3. klass tegutseb rohkem õpetaja juhendamisel, aga lapsed saavad päevaplaani, mida tuleb täita. 4. klassist on iseseisvus suurem, õpilased saavad nädalaplaani ja jälgivad ise, mis tempos nad õpivad, mida millal teevad. Õpetajad on kõigiti abiks, aga vastutuse oma õppimise eest võtab õpilane ise. Teadmiste kontroll, tagasiside, hindamine – see kõik toimib nagu ikka. Ja tunnid toimuvad ka, aga tundide pikkused on erinevad (ehk ei ole traditsioonilist 45 minutit).

Tehnoloogia on sellise õppekorralduse juures abiks. Igal õpilasel on kasutada Chromebook sülearvuti. Õppetöös kasutatakse kolme keskkonda: e-kooli, Qridi (https://www.qridi.com/ )ja Google Classroomi (https://classroom.google.com/u/0/h). Õpetajad laevad üles selgitused, juhendid, tunnitööd, ülesanded, jälgivad ülesannete täitimist, annavad tagasisidet, märgivad puudujad jms. Õpilased saavad keskkondadest kõik vajaliku õppetööks ja tehtud ülesanded lähevad samuti vastvasse keskkonda ülesse. Kokkuvõttes paberit peaaegu üldse ei kasutata, selline mahukas ettevõtmine nagu paljundamine on lõppenud. Ja kui õpetaja on ülesande valmis teinud, on digitaalses variandis seda vajadusel lihtne muuta.  

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie juurde, et küsida meie arvamust. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsusus.“

Samal teemal:

• Ülenurme Lasteaia väikesed katsetajad
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad