Katsetama ajendas tehnoloogiahuvi, uudishimu ja rõõmus ootus ka, sest Ülenurme Lasteaed osaleb HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis.

Õpetaja on Tiigrihüppe kasvandik

„Olen ise suur tehnoloogia- ja tehnikahuviline. Kui HITSA programmi kandideerimise välja kuulutas, panin ennast kirja ja nii läkski,“ ütles Mari Sults. Ta ise on elav tõestus sellest, et mida varem laps tehnoloogiamaailmaga praktilisel moel tuttvaks teha, seda kindlamalt säilib huvi ka hilisemas eas. Mari oli põhikooliõpilane, kui hakkas osalema Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkurssidel. Digimaailm oli siis hoopis teistsugune, animatsioon ja arvutijoonistus oli kõva sõna. Programmeerimispisik jäi aga külge ja nii huvitub ta nüüdki uutest tehnoloogiatest.

Tehnoloogiaoskus on kui jalgrattasõit - seda ei unusta

„Minu rühma lapsed on robootikat ja programmeerimist saanud juba varakult katsetada. Nad olid 3-4aastased, kui alustasime. Kasutame aktiivselt BlueBoti ja Ozoboti haridusroboteid,“ sõnas Mari Sults. Tehnoloogia lasteaias õppetöös on tema arvates oluline, sest lapsed puutuvad ka kodus tehnoloogiaga palju kokku. „Neil on vaja seda midagi, mis oleks aktuaalne, mis teeks õppimise eriliseks, siis nad ka õpivad paremini. Tavapärastest tegevustest ei võta nii innuga kõik osa. Ja tehnoloogia kasutamine lisab võimalusi õpetamiseks. Robootika ja tehnoloogiaga on nagu jalgrattasõiduga – kui selle varakult selgeks saad, siis hilisemas elus ei unusta,“ sõnas Sults.

Piloteerimise programm viib ettevõtted koolidega kokku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm algas möödunud aasta augustis. Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

Firmad pakuvad ka ulmelisi asju

Kes otsustab, mida piloteerida? Firmad võivad ju igasuguseid asju pakkuda. Aivar Hiio kinnitas, et nii ongi, ja üle 40 vahendi puhul on ka ära öeldud. Pakutavaga tutvuvadki kõigepealt tema programmijuhina ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. „Esimesena vaatame, kas ja missugune on pakutava lahenduse õppeväärtus. Muidugi küsime ka ekspertide arvamusi. Vahendil peab olema eesmärk, see peab kooli sobima ja olema hinnalt vastuvõetav. Näiteks pakuti meile piloteerimiseks ka kümnetuhande eurost robotit, n-ö inglise keele õpetajat. Umbes meetripikkune robot, kes on võimeline ringi sõitma ja inglise keeles suhtlema. Aga me ei näe, et koolil oleks võimalik või vaja selline robot soetada. Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti.

Fookused

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel.

Matatalab lasteaeda ja I kooliastmesse

Ülenurme Lasteaia õpetaja Mari Sults katsetas ekraanivaba programmeerimise komplekti Matatalab,  mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist mängulise ning käelise tegevuse abil. Matatalab sobib kasutamiseks eelkõige eelkooliealistele või õpilastele I kooliastmes. Mari Sults ärgitas ka kolleege piloteerimisest osa võtma, või vähemalt natuke proovima. Julgemad proovisidki ja jäid rahule. Leiti, et Matatalab on õppevahend, mis muudab õppeprotsessi põnevaks; on kompaktne ning lihtsasti kasutatav; suur boonus on tootega kaasas olevad juhendid ja õpetajamaterjalid/tunnikavad. Enne kui õpetaja tunnis Matatalabi kasutama hakkab, peaks ta sellega ise mängida ning katsetama läbi kõik juhendid, et täpselt mõista kuidas robot liigub ja kuidas klotse alusele asetada. Süveneda tuleks ka õpetajamaterjalidesse, et oleks selge, kuidas ja millest lastega alustada. Matatalabi saab siduda kõigi alushariduse ainevaldkondadega (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja miks ka mitte liikumine) ning enamike valdkondadega I kooliastmes. Ka huviringi tegevuses on võimalused laialdased. Vaata tulemusi täpsemalt siit. 

Robootikakomplekt Robo Wunderkind 5- kuni12-aastastele

Teiseks katsetas Sults Ülenurme Lasteaias Robo Wunderkindi, mis on moodulitest koosnev robootikakomplekt lastele vanuses 5 kuni 12 aastat. Komplekti abil saab luua funktsioneerivaid roboteid, tehes samal ajal tutvust lihtsama programmeerimisega. Robo Wunderkind komplekti saab lasteaias lõimida kõikide ainevaldkondadega, piiri seab ainult õpetaja ja laste fantaasia. See on hea vahend sotsiaalsete ja üldoskuste,  digipädevuste ja programmeerimisoksuse arendamiseks. Teistele õpetajatele soovituseks: hea kui lapsed saavad kasutada erinevaid LEGO klotse ja meisterdamisvahendeid. Wunderkind robotite kasutamiseks on vajalik ka tahvelarvutid. Eelnevalt tuleb tahvelarvutitesse alla laadida vajalikud äpid. Tõenäoliselt vajavad õpetajad veidi koolitust või haridustehnoloogi tuge, et teha esmane tutvus nii äppide kui vahendi funktsionaalsete osadega. Vaata tulemusi täpsemalt siit.

HITSA-l on suunanäitaja roll

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Vaata rohkem haridusuuenduse programmi tulemusi HITSA kodulehelt.  

ProgeTiigri taotlusvooru tingimused. Taotlusi saab esitada 23. aprillini k.a.

Aoto: Unsplash, Rick Mason. Foto: veebitõmmis, Robo Wunderkind lasteaias kasutuses

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline