Kontsertaktusele on kutsutud eesti keele hoidjad ja arendajad, õpetajad, õppejõud, teadlased ja paljud teised, kelle igapäevane töö aitab säilitada, õpetada ja arendada eesti keelt.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et 2019. aasta on eriline aasta mitmes mõttes. „See on eesti keele aasta, ÜRO põliskeelte aasta ja muidugi laulupeoaasta, samuti rahvusülikooli juubeliaasta,“ ütles Reps. „On, millele mõelda meie keelt, kultuuri ja omariiklust ning nende tulevikku silmas pidades. Kõik eelnimetatud moodustavad terviku ja traditsiooni, mis lubab meil olla jätkusuutlik rahvusena ning anda oma panus maailmakultuuri varamusse.“

Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ütles, eesti keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. „Ei piisa sellest, kui eesti keele edendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ainult üksikute erialade esindajad,“ sõnas Tender. „Eesti keele kestmisele ja arendamisele tuleb meil kõigil kaasa aidata: nii riigil kui ka selle elanikel, nii eesti keele aastal kui ka pärast seda.“

Kontsertaktus toimub koostöös Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Aktusele järgneb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Toomas Tartes.

Samal teemal:

• Loomevõistluse „Ood eesti keelele“ esikohad läksid Keila, Väike-Maarja ja Hiiumaa noortele