Teemaveerandid

Raamati on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid. 

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“ 

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti lasteraamatud valiti maailma parimate hulka

Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta. Infopuudus põhjustab hirmu näiteks 5G või robotite suhtes. "Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb ennast ise lisaks täiendada. Kuna praegu on suur osa õppeasutustest viidud distantsõppele või pikendatud koolivaheaega, siis on see parim aeg enda harimiseks online-kursuste abil," arvab TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

xxxxx

IT valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades, tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.

Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Kooli- või ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.

Nüüd, kui suur osa õppeasutustest on viidud kaugõppe formaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest online-kursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on noorte jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.

Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm, pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbi mõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et online-keskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.

Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogia alal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G, tehisintellekti kui ka pilveteenuste teemasid. Soovitan kõigil noortel teha internetis taustauuring ja leida koolivaheajaks endale sobiv kursus enesetäiendamiseks.

Loo autor on TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

Samal teemal:

• ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Kokku moodustavad välisüliõpilased 11,6% Eesti üliõpilaskonnast, aasta tagasi oli vastav näitaja 12,2%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et välistudengite arvu mõningase vähenemise taga võib näha üleilmse koroonaepideemia mõju. „Kõige selgemalt väljendub see tänavu sügisel vastuvõetud tudengite hulgas, mis on kahanenud veerandi võrra,“ ütles Reimand. „Välistudengite soov siia õppima tulla on tõestus Eesti kõrghariduse konkurentsivõimest. Nii Eesti õppejõud kui ka kohalikud üliõpilased on kinnitanud, et rahvusvaheline õppekeskkond tõstab arutelude taset ja parandab õppe kvaliteeti.“

Tänavu sügisel alustas Eesti kõrgkoolides tasemeõppes õpinguid 1450 uut välisüliõpilast, mullu oli uusi alustavaid tudengeid 2026.

Kuna kõrghariduse rahvusvahelistumisel on olnud prioriteet magistri- ja doktoriõppel, õpib enim välisüliõpilasi magistriõppes – 2184 ehk 41% kõigist välistudengitest.

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus (1803 välisüliõpilast), humanitaaria ja kunstid (759) ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (669).

Kõrghariduse rahvusvahelistumisel on riik pidanud oluliseks mitmekesisust. Eesti välisüliõpilased tulevad kokku 120 riigist. Jätkuvalt on enim välistudengeid pärit Soomest (1140), järgnevad Venemaa (447), Nigeeria (325) ja Ukraina (254).

Eesti riik peab oluliseks, et siia tulnud välisüliõpilased lõpetaksid oma õpingud. 2019/2020. õppeaastal lõpetas Eestis 1345 välisüliõpilast, mis moodustas kokku 14,7% kõikidest lõpetajatest. Varasemate aastate põhjal võib öelda, et katkestamise näitajad on välistudengitel väiksemad kui Eesti üliõpilastel.

Välisüliõpilased aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki ning tõsta seeläbi ka Eesti majanduse konkurentsivõimet. OSKA analüüs näitab, et järgnevatel aastatel on Eestis kõige suurem puudust IKT spetsialistidest. Analüüs „Edukus tööturul“ osutab, et välisüliõpilastest on enim Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanuid, kellest kolmandik on hõivatud info ja side tegevusalal. Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanutest töötas 2018. aastal enim veel töötleva tööstuse tegevusalal, hariduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal.

Allikas: HTMi info

Kolme aastaga on talgutest kujunenud tänuväärt traditsioon, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad 14. märtsini 2021 ja parimaid premeeritakse rahalise auhinnaga.

Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Osalemiseks tuleb end talgute Vikipeedia lehel kirja panna ja toimetama asuda. Talguliselt oodatakse teksti õigekirja, stiili, sõnajärje ja vormistuse parandamist, lisapunkte annab faktide ja terminite kontrollimine. Žürii hindab eelkõige keeletoimetatud artiklite kvaliteeti, kuid ka arvu. Auhinnasaajad ja soovi korral ka teised osalejad saavad oma töö kohta tagasisidet.

„Keeletoimetamistalgutel osalemine on hea võimalus näha iseenda arengut ja saada tehtud töö kohta tagasisidet. Talgud on algajale keeletoimetajale ideaalne võimalus ka seepärast, et vastutus on pisut väiksem ja artikli kallal võib töötada omas tempos,“ kommenteeris eelmiste talgute žürii liige, 2019. aasta talgud võitnud Svea Tarkin.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda tunnustatakse rahalise auhinnaga. Esimene preemia on 1000, teine 600 ja kolmas 400 eurot. Teist aastat annab Wikimedia Eesti 500 eurot parimale uuele talgulisele.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Žüriisse kuuluvad Ann Siiman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Külli Pärtel ja Eva Saul Eesti Keeletoimetajate Liidust, Helin Kask Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Käbi Laan MTÜ Wikimedia Eestist.

Seni on talgutel osalenud 63 inimest, kes on parandanud ligi 2000 artikli keelt. 2020. aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Mariin Pantelejev, Liina Kahu ja Eve Sooneste. Parim uus tulija oli Liisi Rästa ja Miljon+ eriauhinna pälvis Tartu Ülikooli üliõpilane Elisabeth Kaukonen. „Eriti tore oleks talgutel näha eri valdkondadest huvitatud osalejaid, kes võtaksid ette ka näiteks reaalteaduste artikleid. Keeletoimetamist ei maksa kogenematusest karta, sest veebist leiab keelereeglite kohta palju abi,“ sõnas eelmiste talgute võitja Mariin Pantelejev.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ info

Projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot) ühendab haridusteadlasi ja psühholooge kuuest riigist: Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Serbiast ja Portugalist. MATHMot tugineb eeldusele, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke peaks olema õpilaste pikaajaline motivatsioon seda ainet õppida ja oma oskusi arendada.

Projekti käigus kogutakse andmeid matemaatika õpetamise ja õppimise kohta osalevate riikide koolide 3. ja 4. klassides ning jälgitakse samu õpilasi aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon on aja jooksul arenenud. Projekti meeskond tõlgendab uurimistulemusi tihedas koostöös õpetajatega ja arendab nende põhjal välja töövahendid, mida õpetajad saavad kasutada igapäevases õppetöös.

„Matemaatikaoskus on osa 21. sajandi võtmepädevustest ja see ennustab küllaltki hästi õppijate üldist akadeemilist edukust,“ ütles projekti Eesti meeskonna juht, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen. „Meie projekt käsitleb väga olulisi matemaatika õppimisega seotud küsimusi ja annab ka näpunäiteid, kuidas muuta õpetajaharidust nii, et see toetaks rohkem erinevaid õppijaid. See on hea uuringudisainiga tugev projekt, kuhu on kaasatud valdkonna tippeksperdid,“ lisas ta.

Projekti rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Konkurss lasteaedadele "Mina kasutan MATIK oskuseid"
• Heateo Haridusfond toetab uuel kooliaastal kahe MATIK-programmi laienemist

Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist. 

„See on imevahva, et lapsed on nii terased ümbritseva suhtes ja nii leidlikud muredele ning probleemidele lahenduste pakkumisel,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. „Selle aasta leiutuste seas on palju koroonaviirusega seotud leiutisi – erinevaid desifintseerimisvõimalusi, maske, kindaid ja distantsihoidmise vahendeid. Kuid tähelepanu all on ka keskkonnaprobleemide, liiklusohtlikele olukordade ning kooli ja õppimisega seotud teemad. Selle aasta tööde puhul saame küll öelda, et saavutatud on konkursi laiem eesmärk – arendada noorte oskust märgata probleeme enda ümber ja neile lahendusi otsida.  Lisaks lastele väärivad kiitust ja tunnustust õpetajad ja lapsevanemad, kes noortele leiutajatele toeks on olnud. Edaspidi loodame konkursil näha ka rohkem huviringides sündinud leiutisi.“ 

6–7aastaste laste ja 1. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest: küülikukaka koguja kasutamiseks peenarde ökoväetamiseks ja anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid. 

2. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest. 

3. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast nori lehti.            

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.  

Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium.

Samuti said preemiad esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad.

Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinnad 18 tööle.

Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. 

Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Leemet Samel

Eestis on praeguse programmiperioodi jooksul toetatud üle 1700 projekti, rohkem kui 116 000 000 euro eest.

„Eesti liitus Erasmuse programmiga 1998. aastal, kuid siis oli kogu programmi kontseptsioon praegusega võrreldes oluliselt tagasihoidlikum. Kui 1999/2000 õppeaastal saadeti välja 183 Erasmuse üliõpilast ja võeti vastu 55 välisüliõpilast, siis tänaseks ei ole programm mõeldud vaid üliõpilastele ning kindlasti ei räägi me enam üksnes sadadest õpiränduritest aastas, vaid tuhandetest osalejatest nii noorte- kui haridusvaldkonna programmides, lisaks Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide vabatahtliku teenistuses osalejad,“ sõnas sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.

16. detsembrini toimuva kampaania eesmärk on teha kokkuvõtteid 2014–2020 programmiperioodi tulemustest ning võimalustest. Kampaaniasõnumitega näidatakse, kuidas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus on kõigi võimalus; need annavad ka noortele otsustusõiguse; õpetavad uusi oskuseid ning on arengukiirendi ja tagavad laia võrgustiku.

Haridusvaldkonnas on Eestis õpirände kogemusega iga neljas üldhariduskool. Kutsehariduses osaleb Erasmus+ programmis aktiivselt 85% koolidest ning kõrghariduses osalevad kõik ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Ka noortevaldkonnas on Erasmus+ programmi raames kujunenud aastate jooksul välja pikaajaline koostöö erinevate organisatsioonidega, 760 esitatud projektist on korduvtaotlejatelt pärit 391 ehk 51%. ESK programmiga on toetatud üle 900 projekti ning vabatahtliku teenistuse enam kui 2,2 miljoni euro eest.

„Praegu teeme küll kokkuvõtteid, kuid juba õigepea on võimalus rääkida Erasmus+ ning Euroopa Solidaarsuskorpuse uutest programmidest, mis on veelgi mitmekülgsemad ning pakuvad võimalusi õpirändamiseks rohkematele inimestele. Etteruttavalt võib uuest programmiperioodist rääkides esile tõsta näiteks märksõnad kliimamuutused, jätkusuutlikus ning vähemate võimalustega noorte kaasamine,“ tegi sihtasutuse juhatuse esimees lühikokkuvõtte eesootavast. Muuhulgas toob uus programm kaasa võimalusi näiteks üldhariduskoolis õppivatele õpilastele.

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, millega avanevad  võimalused noortele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele, täiskasvanukoolitajatele ja teistele haridustöötajatele,  vabatahtlikele ja teistelegi. Erasmus+ ei piirdu  ainult Euroopaga – mitmed tegevused on avatud kogu maailma õpihimulistele inimestele. Euroopa Solidaarsuskorpus annab noortele ja organisatsioonidele võimaluse teostada vabatahtlikku teenistust, kohalikke solidaarsusprojekte ning töö- ja praktikaprojekte. Rohkem informatsiooni: https://archimedes.ee/erasmus-ja-euroopa-solidaarsuskorpuse-tulemused/.

Allikas: SA Archimedes info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmus kogumik kutseõppurite Erasmus+ välispraktikalugudest

„Mul on hea meel, et Terviseamet lubas distantsõppel olevatele Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnasistidele ministeeriumi ettepanekul mõningaid erandeid, mille puhul nad võivad koolis õpetajatega kohtuda,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Ei tohi aga unustada, et piirangud on praegu meie kõigi elu ja tervise kaitseks ning distantsõppele mindi kontaktide vähendamiseks. Palume koolidel jääda vastutustundlikuks ja korraldada kontakttegevusi tõepoolest vaid neile õpilastele, kelle jaoks see on möödapääsmatult vajalik ning teha seda väikestes gruppides ja hajutatult,“ lisas minister.

Tänasest 10. jaanuarini on kõik Harjumaa (sh Tallinna) ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilased distantsõppel. Nende piirkondade gümnaasistid võivad Terviseameti täna jõustuva korralduse järgi kooli siseruumides viibida eksamite, olümpiaadide ja testide sooritamiseks, hariduslike tugiteenuste saamiseks ja juhul, kui nad vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks.

Konsultatsioonide all peetakse silmas eelkõige individuaalset või väikestes kuni 10 õpilasest koosnevates rühmades toimuvat õpet, et oleks võimalik tagada hajutatus. 

Kooli siseruumides võib viibida, kui on tagatud hajutatus, kätepesu või käte desinfitseerimise võimalused Terviseameti juhiste kohaselt, ruumides on piisav õhuvahetus, õpilased kannavad maski või visiiri või on katnud suu ja nina. Õpilane ei pea katma suud ega nina, kui see ei ole tervislikel põhjustel, õppe iseloomu tõttu või muid olulisi põhjusi arvestades võimalik. 

Samad reeglid kehtivad nii era-, munitsipaal- kui riigikoolidele.

Distantsõppe perioodil tuleb koolil koostöös koolipidajaga pakkuda koolilõunat õpilastele, kes seda vajavad. Eelistada tuleks sooja lõunasöögi pakkumist, kui see pole võimalik, siis toidupakke.

Piirangud huvitegevusele

10. jaanuarini kehtivad nii Harjumaal ja Ida-Virumaal kui Tartu linnas piirangud ka siseruumides toimuvale huvitegevusele. Siseruumides toimuvat huvitegevust ja trenne võib läbi viia kuni kümne osalejaga gruppides ning peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist. Teenuse osutaja tagab vahendite olemasolu ja nõuete täitmise.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad samad piirangud lisaks täienduskoolitustele ja täiendõppele. Piirangud ei laiene täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Allikas: HTMi pressiteade

Teisalt aga arvavad paljud, et vanemad ei mõistaks nende tegevusi hukka ja ligi pooled julgeksid digimaailmas ette tulevate probleemide puhul neist ka vanematele teada anda.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.

71% noortest tunnistas, et nende vanematel pole aimugi, millega nad digimaailmas tegelevad. Kui vanemad oleksid aga nendest tegevustest teadlikud, siis 23% noorte hinnangul ei kiidaks vanemad neid kindlasti heaks. „Me ei uurinud täpselt, millised need hukka mõistetavad tegevused on, aga selline noorte hinnang näitab, et vähemalt nad teadvustavad endale n-ö heade ja kaheldavate tegevuste vahet,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte. 

Digimaailmas ette tulevate probleemide puhul ei anna sellest oma vanematele kunagi teada 54% noortest ning õpetajatele ei annaks sellest eales teada veelgi suurem hulk vastanutest – lausa 80%. 

„Taas algava pingelise kaugõppe olukorras on kahetsusväärne, et nii paljud noored ei julge oma vanemate või õpetajate poole pöörduda. Kindlasti tuleks panustada tulevikus rohkem sellesse, et luua noortega usalduslikumaid suhteid digitaalmaailma vallas,“ märkis Tamelyte.

Uuringust selgus ka, et küberturvalisuse riskidest on noored enda hinnangul küllaltki teadlikud. 69% noortest märkis, et vanemad on neile piisavalt õpetanud ka käitumisreegleid ja tutvustanud netis varitsevaid ohte. Koolist ja õpetajatelt on ohtude kohta piisavalt infot saanud enda hinnangul 73% küsitlusele vastanutest. 

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Programmi raames on valminud ka mitmeid videoloenguid ekspertidega: 

https://digitaalneiq.ee/oppimine/

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt