Teemaveerandid

Enam kui pooled viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenutest pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on teinud valiku soovist arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse. 

„Eesti hariduse eduloost räägitakse maailmas palju ja siin käiakse uurimas, kuidas me selle saavutanud oleme. Uuringu tulemused annavad hea võimaluse vaadata, mida meie õpetajad ja koolijuhid oma tööst räägivad ja millise tähenduse sellele annavad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „TALISe tulemused on riigi hariduspoliitika peegel ning hea võimalus õppida teiste riikide headest praktikatest ja tutvustada enda haridussüsteemi teistele,“ lisas Reps.

Uuring näitab, et meie õpetajad ja koolijuhid on OECD riikide keskmisest kõrgema haridustasemega ja aktiivsed täiendusõppes osalejad. Samas selgub, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata uute teadmiste ja oskuste praktikasse rakendamisele. Eesti, nagu paljud teised riigidki, peab tõsiselt tegelema küsimusega, kuidas valmistada ette kaasaja vajadustele vastavaid õpetajaid ja koolijuhte, neid karjääri jooksul toetada, pakkuda neile arenguvõimalusi ning tunnustada tehtud töö eest.

Uuringu läbiviimist koordineerib SA Innove. Eesti tulemusi tutvustava raporti koostas Tartu Ülikool. Huvilised leiavad raportist ülevaate õpetajate ja direktorite taustaandmetest, erialasest ettevalmistusest ja täiendusõppes osalemisest, õpetamis- ja juhtimispraktikatest ning võrdlused erinevate riikidega. Samuti antakse soovitused arendustegevusteks koolidele, koolipidajatele, esma- ja täiendusõppe läbiviijatele ning poliitikakujundajatele.

Kooliaasta alguses korraldas SA Innove koostöös HTMi ja Tartu Ülikooliga Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Tartus Eesti tulemusi tutvustavad seminarid, kus anti ülevaate uuringu peamistest tulemustest ning arutleti nii positiivsete trendide kui ka kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle.

TALIS 2018 uuringus osales Eestist 3083 7.-9. klasside õpetajat ja 201 koolidirektorit. 19. juunil avaldas OECD uuringu esimese osa, teise osa tulemused avalikustab OECD märtsis 2020 ning Eesti raport valmib aprillis. 

Uuringu I osa "Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena" Eesti tulemused.

Foto: Photo by Andrew Ebrahim on Unsplash

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Eesti noortepoliitika pälvib kõrge tunnustuse
• Eesti paistab OECD riikide seas silma kõrghariduse ja elukestva õppe kättesaadavusega

Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch, kes tegutseb Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja EBSi Gümnaasiumis. Ettevõtlikud õppijad on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning mentor Vaido Mikheim Tartu Teaduspargist. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on imetlusväärne kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas muuta õppimine huvitavaks ja eluliseks. Õppurid aga on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada uusi teadmisi ja kogemusi praktikas,” ütles Reps. „Mul on siiralt hea meel, et ettevõtlusõpe on leidnud kindla koha haridussüsteemis ja koolide õppekavades. Suurt rõõmu valmistab see, et ettevõtete ja koolide koostöö ei ole enam erand, vaid tavapärane paljudes koolides.“

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla, mis annab võimaluse kogeda ettevõtjaks olemist mängides. Tänavu jaanuarist oktoobrini käis Ettevõtluskülas mängimas üle kolme tuhande noore ja täiskasvanu. Rahatarkust ja ettevõtlikkust jagatakse erinevatele vanuseklassidele. 5-9-aastased saavad teada, kust raha tuleb ning mis erinevus on soovil ja vajadusel. 7-12-aastased juhivad pereettevõtteid ja tegelevad säästmisega, suuremad lapsed ja täiskasvanud saavad olla ettevõtjad.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja EBSi Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch, kes juhendab noori mini-minifirmadest õpilasfirmadeni ja korraldab ettevõtlusõppe üritusi nii koolis, maakonnas kui üle Eesti. Ta külastab õpilastega ettevõtteid, kutsub äriinimesi külalistunde andma, kaasab õpilasfirmade juhendamisse mentoreid ja korraldab õpilasfirmade laatu. Ta innustab õpilasi pingutama ja tema juhendatavad saavutavadki võistlustel kõrgeid kohti.

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Vaido Mikheim, kes töötab Tartu Teaduspargis. Mentori ja äriideede arendamise programmi STARTER töötubade läbiviijana on ta innustanud noori üle viie aasta. Sageli võtab ta vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlusel Kaleidoskoop ja lööb kaasa erinevates sTARTUp Labi projektides, mille eesmärgiks on ettevõtlusalaste oskuste ja teadmiste arendamine. Ta on juhendanud sadu meeskondi.

Aasta ettevõtlikud õppurid on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Neil on silmapaistev õpilasfirma ning nad esinevad üritustel ja nõustavad teisi noori. Noormehed võtsid ette valdkonna - meeste ökoloogilised kosmeetikatooted, mis on rangete nõuete tõttu keeruline isegi professionaalidele. Aastaga töötati välja kolm toodet, millele saadi Euroopa kvaliteeditunnistused ja mida hakkas kasutama 15 juuksurisalongi. Tegevus õpilasfirmas andis noortele soovi alustada päris ettevõttega kohe kooli lõppedes. Nad on saanud ka rohkelt auhindu, millest kaalukamad on Eesti parima õpilasfirma tiitel ja Euroopa õpilasfirmade võistluse teine koht.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist, kes jagab infot, kirjutab artikleid, korraldab üritusi ja teeb palju muud selleks, et programm jõuaks võimalikult paljude koolide, õpetajate ja õpilasteni. Ta tunneb hästi programmi temaatikat ja tunnetab tasakaalu teemade vahel ning juhib osavalt tähelepanu just neile mõtetele ja aspektidele, mis sihtrühmadele korda lähevad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi kolmandat korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 37. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta ettevõtlusõppe edendajate nominendid on selgunud

See kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani, rahvusülikooli juubeliürituste nõuandva kogu esimehe professor Margit Sutropi sõnul on ülikooliaeg määrava tähtsusega kõigi ülikoolis õppinute elus. „Vaimsusest tihe ülikoolilinna õhk, kokkupuude värvikate isiksuste ja pühendunud õppejõudude ja teadlastega ning ühised ettevõtmised eakaaslastega avaldavad mõju isiksuse kujunemisele. Tartu Ülikooli lõpetajad on alati olnud need, kes kujundavad Eesti tulevikku – mitte ainult teadlastena, vaid ka õpetajate, riigimeeste, ettevõtjate ja kogukonna eestvedajatena, mistõttu on ülikooli rolli Eesti arengus raske alahinnata,“ sõnas ta. Sutropi hinnangul avab Tartu Ülikooli muuseumi uus püsinäitus vaatajale just seda akadeemilist universitas’e vaimu, mis hoiab meie ühiskondlikku mõtet erksana.

Näitusel tõstetakse Tartu Ülikooli lugu esile kolme algusega: ülikooli asutamisega 1632. aastal, taasasutamisega 1802. aastal ning emakeelse ülikooli asutamisega 1919. aastal. Külastajale tutvustatakse ülikooli valdkondi ja Tartu teadusloo mõju meie  tänapäevale. Samuti kajastatakse ülikooli kultuurikontakte kolmel viimasel sajandil. Näitus heidab pilgu ka sellele, kuidas on ülikool oma hoonetega kujundanud Tartu linnaruumi. Suur osa näitusest on pühendatud üliõpilastele ja üliõpilaselule.

„Panna ühte ruumi Tartu Ülikooli nelja sajandi pikkune lugu tundub pea võimatu eesmärk. Saame näitusel välja tuua vaid selle suure loo üksikuid fragmente. Lõime keskkonna, kus inimesed saavad ise mõelda ja arutleda ülikooli tähenduse üle,“ ütles näituse peakuraator, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. „Proovisime näituse koostamisel ühendada kaks poolt: alma materi erilisuse ja 19. sajandi raamatukogu õhustiku. Tartu Ülikooli ajaloo uue püsinäituse üks suurimaid väärtusi on ehedus – sajandeid ülikooli sümboolseks südameks olnud raamatukogu koha vaim, mida siin on näha ja tunda. Kindlasti leiab näituselt tehnoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti oleme suutnud need ära peita, et valitsema jääks ikkagi ruumi eriline õhustik,“ lisas ta.

Näituse tarbeks korraldati suur ülikooliga seotud mälestuste kogumise kampaania. Selle käigus kogunenud lugudest on nii mitmedki nüüd esmakordselt väljas. Samuti koondati esimest korda album academicum’i andmed, s.t loodi kõiki Tartu Ülikooli immatrikuleeritute või selle lõpetanute nimesid sisaldav andmebaas alates ülikooli rajamisest kuni tänapäevani – kokku 180 000 nime.

Uuel ülikooli ajaloo näitusel on mitmeid põnevaid ja erilisi eksponaate, näiteks Gustav II Adolfi täisportree 17. sajandist, legendaarsetele õppejõududele kuulunud esemed ja markantsed tudengielu iseloomustavad asjad. Samuti on vaatamiseks väljas ülimalt detailsed tudengikorterite maketid ja asutamisürikute koopiad, mis on valminud meisterliku käsitööna.

Näitusel on mõeldud ka laste peale, kel on võimalik tutvuda salaraamatukoguga, mis koosneb Tartu Ülikooli töötajate poolt muuseumile annetatud lasteraamatutest. Kindlasti üllatab külastajaid saalis hõljuv Karl Morgensterni „vaim“.

Näituse kuraatorid on Mariann Raisma, Lea Leppik, Kristiina Tiideberg, Terje Lõbu, Janet Laidla, Ken Ird, Kaija-Liisa Koovit, Virge Lell, Karoliina Kalda, Paula Põder ja Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseumist. Näituse kujundas Mari Kurismaa ja graafilise lahenduse tegi Mari Kaljuste.

Saali renoveerimist ja näituse valmimist toetasid Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium, Epp Tsirk-Jüriado Eesti Ameerika Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond, Moodne Valgustus ja Joonstuudio.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus.

Samal teemal:

• Mõisakoolide näitus jõudis uudistamiseks Kiltsi mõisakooli

ProgeTiigri töötubades on ühendatud robootika, programmeerimine ja inseneeria. Reedel, 29. novembril oodatakse rühmi-gruppe koolidest ja lasteaedadest, nii eesti kui vene õppekeelega asutustest. Laupäeval, 30. novembril on töötoad laste ja vanemate päralt. ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum on varasemale kogemusele toetudes kindel, et vanemaid tuleb kohale üksjagu. Ja soovitav on ka enne registreeruda, kindlasti peaksid end kirja panema õpilasrühmad. 

Reedel ongi kaks esimest töötuba („Õpime koos robotitega“ ja „Lõbusate põrandarobotite töötuba“ kell 11–12 ning „Clementonide töötuba“ ja „Õpime koos robotitega“ kell 12–13) mõeldud ennekõike lasteaedadele ja algklassidele, nii eesti- kui venekeelsetele.  Juhendajad on suure kogemusega õpetajad-praktikud Kohtla-Järve Tarekese lasteaiast ja ProgeTiigri võrgustiku õpetajad-koolitajad. 

Lastele tutvustatakse lihtsamaid haridusroboteid, millede abil mänguliselt programmeerimisega alustada. Clementonid on ühed sellised nn põrandarobotid, mis sobivad hästi väiksematele tegutsemiseks, aga mis Eesti koolides eriti kasutuses ei ole. 

„Progemängud seadmeta ja seadmega“ on hea võimalus alustada programmeerimisega mängides, nii seadmega kui ilma. „Liiklustund robotiga“ õpetab kasutama Lego Mindstorms EV3 roboteid, kes mängult satuvad liiklusesse ning robotil aidatakse liikluses õigesti käituda. „Kui õpetajad on lastega kaasas, saavad nemadki ideid, mida hiljem tundides katsetada või saavad infot, missugused robotid oma lasteaeda/kooli muretseda,“ ütles Kristi Salum ProgeTiigri reedeste töötubade kohta.

Laupäeval, 30. novembril toimuvad töötoad kell 11–16 ja ikka koos robotitega. Valida saab samuti eesti-, inglise- ja venekeelsete variantide vahel ning oodatakse lapsi ja lapsevanemaid. Lustitakse koos lõbusate põrandarobotitega, ehitatakse robot-ussikest, õpitakse programmeerimist koos robotitega. 

Tähelepanu pööratakse ka küberturvalisusele. „Paha USB seadme programmeerimine“ on mõeldud 12–16aastastele ja seal saab praktiliselt näha ning proovida, miks peab oma nutiseadmeid ja arvuteid pahavara eest kaitsma. Kedagi küberründajaks ei õpetata, aga internetiturvalisus saab selgemaks. 

„Ootame Robotexil ProgeTiigri töötubadesse kõiki huvilisi, ka neid, kellel ei ole varem mitte mingit kokkupuudet robotitega onud. Soovitan enne registreeruda, eriti klassidel ja lasteaiarühmadel. Siis on kindel, et töötoas on sulle koht olemas,“ sõnas Kristi Salum.

Robotex toimub 29. novembrist 1. detsembrini Tallinnas Saku Suurhallis. 

Fotol on hetk varasemate aastate Robotexi ühelt võistluselt. 

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Esimese nelja päevaga on väljakutse vastu võtnud juba pea 1200 inimest. 

„On selgelt näha, et eestlastele läheb korda tehisintellekt ja selle ümber keerlevad küsimused ning müüdid,“ kiitis Elements of AI Eesti projektijuht Regina Erlenheim. Ta selgitas, et kursuse eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust tehisintellekti teemadel ja selle üha kasvavast olulisusest igapäevaelus. 

„Eriti rõõmu valmistab see, et tänaks on kursuse partneriks juba üle 40 ettevõtte ja organisatsiooni, kes on esitanud kursusel osalemise väljakutse ka oma töötajatele,“ rääkis Erlenheim.  

Coop Eesti juhi Alo Ivaski sõnul on ettevõtte esimesed katsetused tehisintellekti omadustega süsteemi kasutamisel on olnud piisavalt julgustavad, et minna kaasa teiste sarnaste algatustega. “See on ka üks peamisi põhjuseid, miks Coop võttis vastu väljakutse ning kutsub ka oma töötajaid AI kursusel osalema,” ütles Ivask. “Kui meie ligi 6000 töötajast kasvõi üks protsent kursusel osaleb, on see juba suur hulk kolleege, kes end tulevikutehnoloogia teemal on harinud ja oskavad edaspidistes Coopi arendusprojektides arvestada ka tehisintellekti võimalustega,” lisas ta.

Eestikeelse kursuse eesmärk on levitada tehisintellekti alaseid teadmisi ja oskuseid võimalikult suurele osale ühiskonnast erinevatest valdkondadest, kaasates vähemalt ühe protsendi Eesti elanikest. Kursusel osalema on oodatud kõik hoolimata vanusest, soost, haridustasemest või elukohast. Eelnevad teadmised programmeerimisest või tehnoloogiast pole vajalikud. 

Elements of AI veebikursuse leiab aadressilt www.elementsofai.ee. Osalemiseks tuleb luua konto ning asuda ülesandeid lahendama. Kursuse läbimiseks ajapiirangut ei ole, lõpetajad saavad ka sertifikaadi ning taotleda 2 EAPd.

Kursuse töötasid välja 2018. aastal tehnoloogiaettevõte Reaktor ja Helsingi Ülikool ning praeguseks on osalejaid juba rohkem kui 220 000 inimest 110 riigist. Kursuse Eesti patroon on president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti kursuse partneriteks on Eesti Energia, Omniva, Tehnopol, Coop, Nordecon, Fujitsu, Restate Property Advisors, Silberauto, Estonian World, Geenius, North Star AI, Datel, ITL, Ericsson, Tallink, Rimi, Estravel, SEB, Ülemiste, Haigekassa, Apollo, Playtech, E-Riigi Akadeemia (eGA), Kredex, Kohtla-Järve riigigümnaasium, Juunika Koolitus, HITSA, Tallinna Ülikool, Primend, Levikom, TRINITI, Evocon, SK ID Solutions. IT Koolitus (Äripäev), Grex IT, Swedbank, ADM Cloudtech, ADM Interactive, Telia, Vapiano, Magnusson ja Diginobe podcast.

Võta ka Sina vastu #AIväljakutse!

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.
 
 
 

Miks tuleb vanemaid kaasata kooliellu?

Ma arvan, et säärane koostöö aitab klassi vormida ja kujundada. Läbi selle tuleb teadmine, millised on vanemate hoiakud ja soovid. Kui need ühtivad õpetaja omaga, siis kindlasti kujuneb klassikollektiiv ühtlasemaks, sellises klassis on kõikidel tore olla. Lapsed peavad tunnetama, et kodu ja kool on ühisel meelel. See on väga oluline. Raske on siis, kui kodu nõuab ühte ja õpetaja teist, lapsel tekib segadus, ta ei tea enam, kuidas käituda. Suhe õpetaja ja vanemate vahel peab olema avatud, dialoog on tähtis. Abi peab julgema küsida nii õpetaja kui lapsevanem. Kui midagi ei meeldi või on halvasti, siis tuleb seda öelda otse, viisakalt,
mitte ründavalt. Ainul nii saab klassis tekkida oma peretunne.

Lapsevanem saab olla nii aktiive kui passiivne. Kumb on õpetaja seisukohalt parem?

Üliaktiivsed vanemad võivad olla väsitavad. Liigne passiivsus pole samuti hea. Kõik peab olema tasakaalus. Parim variant on koolielust ja lapse arengust huvitatud vanem, kes tuleb asjadega kaasa ja samas pakub ka ise ideid välja. Mina ootan alati, et ema-isad annavad omapoolseid ideid. See näitab, et vanem on tõesti huvitatud. Olen arvamusel, et vanemad ei pelga koostööd kooliga, pigem on tegemist ajaressursi puudumisega. Algklassides vanemad ikka veel tulevad ja osalevad koolielus. Müts maha nende ees.

Hiljuti palusite vanemaid appi 2. c klassile tunde andma. Kui pikalt enne kaalusite ja mõtlesite?

Kooli uksed peavad lapsevanema jaoks alati lahti olema. Ka minu tund peab olema selline, kuhu julgen vanemad lubada. Kui palusin neid appi tunde andma, siis ma isegi ei mõelnud sellele, et nüüd nad ju näevad, kuidas lapsed tunnisituatsioonis käituvad. Andsin lapsevanematele juhtnöörid. Samas rõhutasin, et kõike võib muuta ja tegutseda vastavalt olukorrale. Sel päeval õpetajaks kehastunud emad said läbi viia täpselt seda tundi, mida nad soovisid ja nii nagu tahtsid. On äärmiselt positiivne, et sain pakkumise lausa viielt vanemalt,
kuigi reaalset oli vaja ainult kolme „uut õpetajat.“

Milline oli nii laste kui õpetajaks olnud vanemate tagasiside?

Lapsed ei saanudki aru, et see oli pisut teismoodi koolipäev. Nende jaoks olid klassikaaslaste emad sel päeval õpetajad ning selles ei olnud midagi imelikku. Vanemate tagasiside oli põnev. Ühe ema jaoks oli uskumatu, kuidas tunnis võib situatsioon pidevalt muutuda. Kuidas tuleb pidevalt olla valmis reageerimiseks, ei saa eeldada, et kõik sujub kindlat rada pidi. Teine ema oli positiivselt üllatunud, et selles vanuses lapsed oskavad juba iseseisvalt tööd teha, saavad aru, mis neile öeldakse.

Kas julgeksite seda veel kord proovida?

Kindlasti. Säärane kogemus on ka vanemale kasulik. Ta näeb klassi töö situatsiooni ning enda last sootuks teises olukorras. See võib olla silmi avav. Eriti nende natukene krutskitega laste puhul. Kodus on ju lapsed teistsugused. Väga võimalik, et sageli just ebakindluse ja hirmu tõttu ei julgeta vanemaid tundidesse kaasata. On ju ettearvamatu, kuidas klass võib käituda. Me ei tea, kuidas vanem suhtub sellesse, mida ta klassi ees seistes näeb. Hästi lihtne on õpetajat hukka mõista, et too ei suuda tunnis korda tagada. See on hea, kui vanem saab omal nahal ära proovida, kuidas on seista 24 rübliku ees, panna nad kõik üheaegselt lugema,
kirjutama, töötama. Minu arvates on see hea kogemus nii õpetajale kui vanematele.

Loo ja fotode autor on Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo.

Samal teemal:

• Keila Kooli Pargimaja tähistab 150 aasta möödumist laulupeost
• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot
• Kolm ühes - noorus, rangus, südamlikkus

Nutikabe mängimise eesmärk  on arendada õpilaste loogilist mõtlemist mängulise tegevuse abil.

Kabeturniiride korraldamisele aitasid kaasa 1. kuni 4. klassi klassijuhatajad, kabeturniiri viisid läbi Mirtel Hunt, Eliisabet Leibak, Katri-Liis Sedjakin, Annabel Sibul, Anette-Marie Sibul.

“Kas ma olengi kabetšempion? Jesss!” rõõmustasid mitmedki võistlejad, kes pärjati kabetšempioni tiitliga.

Kabeturniiride mängimine tahvelarvutites sai Pärnu Rääma Põhikoolis alguse juba aastaid tagasi, kui kooli haridustehnoloog Mart Kimmel katsetas nutikabe mängimist õpilastega. Tänaseks on kujunenud välja koolile nutikabe traditsioon, mis toimub õppeaastal 2019/2020 kokku neljal korral.

Head (nuti)kabetamist kõigile!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused
• Nutiviktoriinil "Nutt tuleb peale" osales üle 2300 võistkonna

"Praegu, Eesti maareformi sajanda aastapäeva tähistamise ajal, on oluline rõhutada maareformi tegijate ettenägelikkust,"selgitas Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu. Suur osa meie päevini säilinud mõisahooned on need, mis said maareformi järel endale uue kasutuse. Eesti mõisakoolide asutamine ongi 1919. aasta maareformi tulemus, uhked suured mõisahooned said väärika kasutuse ja õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Mõisakoolid on erilised õpikeskkonnad tänapäevalgi ning toetavad väärtuspõhist haridust.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud EMP mõisakoolide programm on hea näide sellest, kuidas kultuuripärandit korrastades saame nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,“ ütles Alatalu.

Pille Epneri kureeritud näitus valmis mõisakoolide programmi lõpetuseks 2015. aastal ja on pärast seda ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. Tegu on Arhitektuurimuuseumi ühe edukama rändnäitusega. Tuleval suvel jõuab näitus Suuremõisa Hiiumaa Ametikooli, sealt edasi Luua Metsanduskooli.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, milles kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 69 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga. 

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt www.moisakoolid.ee.

Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseumi info. Fotol: näitus Rotermanni soolalaos, autor Kristo Kooskora.

Samal teemal:

• Harmi õpipaik – võimalus suurele ja väikesele koolile
• Mõisa kooli!

„Huvitav Kool on teinud just seda, mida nimi lubab – panustanud palju sellesse, et koolis oleks huvitav. Sealjuures on oluline, et silmas ei peeta, mitte ainult õpilasi ja õpetajaid, vaid kõiki, kes koolieluga kokku puutuvad,“ sõnas Haridus - ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Huvitav Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mille eesmärk on kutsuda huvilisi Eesti hariduse tulevikku kujundama, et muuta iga kool huvitavaks õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, hariduse toetajatele ja sõpradele. 

„2014. aastal toimunud mõttekordades seadsid maakondade huvigrupid oma koolidele selged ootused aastaks 2020. Nüüd saame kokku, et arutleda, kas ja kuidas on olukord muutunud,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik ning Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik. „Samuti tahame me kõik, et õppimine pakuks korraga nii rõõmu kui pingutust. Kokku saades saame vahetada ka parimate praktikate kogemusi.“

Tagasivaade ja tulevik

Tänavu vaadatakse tagasi tehtule, arutletakse, millised muutused on toimunud maakonna hariduselus, millised probleemid on saanud lahenduse ja millega on vaja edasi tegeleda. Samuti arutletakse loodava haridusstrateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“ eesmärkide ja kohapealsete vajaduste seostamise üle. 

Mõttekodade eestvedaja on Huvitava Kooli põhipartner Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ning kaaskorraldajateks Sihtasutus Innove ja kohapealsed partnerid.

Huvitav Kool sai alguse 2014. aastal haridusminister Jaak Aaviksoo küsimusest, kas Eesti kool on huvitav. Minister oli seisukohal, et kool muutuks huvitavamaks ja sinna mahuks rohkem elurõõmu, kui üle jõu käiv koorem otsustavalt maha visata ning julgeda pakkuda välja tulevikku kujundavaid lahendusi. Samal teemal arutleti ka üleriigilistes mõttekodades, kus lepiti kokku, et huvitav kool on ühiskonnale ja kogukonnale avatud, pakub loovat õppimisrõõmu ja pingutust.

Huvitav Kool hõlmab nelja olulist ja mahukat valdkonda üldhariduses, mis on üksteisega lahutamatult seotud – kogukonna kaasamine, professionaalne õpetaja, optimaalne õppekava ja toetav välishindamine.

Loe rohkem huvitavkool.ee  ja www.facebook.com/huvitavkool.

Mõttekodade toimumisajad ja partnerid:
21.11. Jõgevamaa, Jõgeva Noortekeskus Paus 
25.11 Valgama, Valgamaa Arenguagentuur 
26.11 Läänemaa, SA Läänemaa 

Allikas: HTMi pressiteade.

Ta on aastakümneid olnud viljakaim meteoroloogia populariseerija Eestis, kes räägib ja kirjutab keerulised ilmastikulised protsessid lahti kõigile arusaadavas keeles ja sügavalt isikupärases humoorikas võtmes. Tema kokku üle 800 seni avaldatud kirjutises on lisaks ilma- ja kliimanähtustele käsitletud veel üldisi geograafia, astronoomia ja teaduse eetika küsimusi. Kallis on oodatud paljudel teadust populariseerivatel üritustel, kus ilmast ja kliimast juttu tehakse. Tema karjääri üheks tähtsamaks saavutuseks tulekski ehk pidada noortes huvi äratamist loodusteaduste, eriti aga meteoroloogia vastu.  

Ain Kallis. Foto: Sven Tupits

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis Eesti Loodusmuuseumi juht Asta Tuusti. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta õpetaja, koolitaja, keskkonnahariduse eestvedaja ja juhina suutnud tuhandetes inimestes äratada huvi loodusteaduste vastu.

Teise preemia pälvisid Eesti silmapaistvaim linnuteaduse populariseerija ja Marko Mägi ja Wikimedia Eesti projektijuhina Eesti teadust Vikipeedias nii sõnas kui pildis turundav Ivo Kruusamägi. 

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade „Geneetika õppepäevad“ eestvedaja Toivo Maimets. Projektis on seitsme aasta jooksul laboratoorseid töid ja erinevaid katseid DNAga õnnestunud teha ligi 1600 õpilasel üle Eesti. 

Teise preemia sai Haapsalu haridus- ja tehnoloogiamessi eestvedaja, innovatsioonikeskuse INNOKAS juht Angela Leppik. Sel aastal toimus tõeliselt interdistsiplinaarse programmiga mess juba viiendat korda. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslike multikate „Miks? Miks? Miks?" projektijuht  Helen Pikkat. Multikate sari aitab nii eelkooliealistel kui ka vanematel lastel omandada uusi teadmisi lihtsalt selgitatult, kuid faktitäpselt. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia „Keemia õhtuõpiku“ autor Jüri Liiv. 

Teise preemia said kõige pisematele mõeldud teadusraamatu „AHHAA!” autor Els Heinsalu ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklisari „Milleks meile alusteadused?“. Erinevate valdkondade teadlaste sulest on Postimehe teadusportaalis „Heureka“ selle aasta veebruarist alates ilmunud juba 16 artiklit, mis on pälvinud suure lugejaskonna tähelepanu. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke!” eest, eestvedaja Silvia Lotman. Kampaania käigus panustasid huvilised teadusesse kokku ligi 1700 vaatlusega. 

 „Auhinnatute seas joonistub välja see, et kuigi loodusteaduste populariseerimine on meil väga kõrgel tasemel ja laialt levinud, saab rõõmuga tõdeda, et on ka mitmeid teadusvaldkondi koondavaid tegevusi – nagu näiteks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia alusteaduste artiklisari ja eestikeelse Vikipeedia arendamine. Lisaks hõlmab auhinnatute tegevus kogu elanikkonda alates eelkooliealistest kuni vanavanemateni,“ ütles teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Eesti teaduse populariseerimise auhindadega tunnustatakse silmapaistvaid teaduse populariseerijaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama. 

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Tunnusta parimaid teaduse populariseerijaid