Karl Deutschi auhind on üks kõrgemaid preemiaid, mida võrdleva poliitika valdkonnas tänasel päeval välja antakse.

Preemiaga tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi, kes on tegelenud erinevaid distsipliine hõlmavate teadusuuringutega, mille poolest oli tuntud ka Karl Deutsch (1912–1992), keda peetakse üheks 20. sajandi juhtivaks politoloogiks ja sotsiaalteadlaseks.

TÜ Johan Skytte politoloogiauuringute instituudi asejuhataja Piret Ehini sõnul on Karl Deutschi ja Rein Taagepera elukäigus ja teaduslikus tegevuses mitmeid ühisjooni: „Mõlemad on idaeurooplased, kes pagesid totalitaarsete režiimide eest USAsse: Rein Taagepera 1944. aastal Eestist, Karl Deutsch 1938. aastal Tšehhoslovakkiast. Mõlemast said Ameerikas politoloogiaprofessorid. Mõlemad on tegelenud sotsiaalteaduste metodoloogiaga ning olnud teerajajaks kvantitatiivsete meetodite rakendamisel ning mudeli-põhise lähenemise juurutamisel. Mõlema teadustöö on olnud laiahaardeline ning distsipliinideülese tähendusega.“

Rahvusvahelise politoloogia assotsiatsioon annab auhinna välja vaid aastatel, kui toimub üleilmne IPSA kongress. Tänavu toimub maailmakongress 27. juulil, kuhu kutsuti avalikku loengut pidama ka tunnustuse saanud Rein Taagepera.

Auhinna saaja valib IPSA komisjoni poolt tehtud soovituste põhjal ja selle väljaandmist toetab Karl Deutschi fond.

Rein Taagepera huvitub kvantitatiivsete ennustuslike mudelite loomisest sotsiaalteadustes. Tema viimased raamatud keskenduvad parteide arvu ja suuruse ennustamisele valimissüsteemide alusel ja loogiliste mudelite loomisele üldisemalt. Professor Taagepera on loonud ja testinud mudeleid võidurelvastumise, maailma rahvastiku kasvu ja ajalooliste impeeriumite kasvu kohta. Ta on kirjutanud raamatuid Baltimaade ajaloost ja soome-ugri rahvaste vabariikidest Vene Föderatsioonis. Tema praegune uurimistöö puudutab osiste suuruse mõju sotsiaalsetele nähtustele, samuti on ta lõpetamas loogiliste mudelite loomise õpikut algajale. 

Aastal 2008 pälvis Rein Taagepera Uppsala Ülikooli Skytte sihtasutuse Skytte medali demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Mare Taagepera: haridus ja demokraatia
• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton

„Hooajanäituse mõte on näidata, et loomad on alati meie teid ja teekondi saatnud. Selleks, et ka tulevikus jätkuks elurikkaid loodusmaastikke, mida läbida ja kuhu jõuda, peame liiklemisel ja teede ehitusel arvestama teiste liikide ning maanteedega ristuvate loomaradadega,“ avas näituse põhieesmärki maanteemuuseumi kuraator Paavo Kroon.

Uue näituse maskotiks on aasta loom mäger, kes külastajatele läbi näituse teed juhatab. Ajaloolises teeruumis näeb, kuidas loomad on läbi aegade teed ja selle ümbrust kujundanud kuni nad ajapikku tee äärde jäid. Lisaks saab tutvust teha eesti metsade olulisemate loomliiklejate ja nende jäljeradadega.

Lastele ja noortele vanuses kuni 18 eluaastat on lastekaitsepäeval  sissepääs prii! Uus näitus „Loomad teel“ on avatud juunist septembrini maanteemuuseumi välialadel.

Muuseumi peamajas on avatud värske püsinäitus „Head teed!“, mis räägib teedest ja teekondadest hobuajastul, mil loomad olid teedel veel üsna sagedased liiklejad.

Allikas: Maantemuuseumi info. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum on muuseumiööl rohelisel lainel
• Maanteemuuseumi jõuluprogrammis seigeldakse mööda maailma jõuluradasid
•  

4-päevase laagri jooksul avastatakse üheskoos, mida leidsid Eestist pärit maadeuurijad laiast ilmast ning tehakse väike rännak Emajõe kallastel ja uuritakse sealseid linnu-, looma- ja taimeliike. Kunstimuuseumis tutvutakse eluga muistses Egiptuses ja meisterdatakse püramiide. Tähetornis saab mõõta maailmaruumi ning teha tutvust planeetide, tähtede ja galaktikatega. Lisaks minnakse külla Tartu Ülikooli teadlasele, et näha, milline näeb välja teadlase tööpäev. Väikesed teadlased saavad inspiratsiooni koguda ka Hullu Teadlase uuenenud kabinetis ning teha põnevaid katseid ja eksperimente. Kindlasti jääb aega ka mängimiseks ja Toomemäel looduse nautimiseks.

Registreerimine ja täpsem info TÜ  muuseumi kodulehel.

Allikas ja foto: TÜ muuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega
• Muuseumiöö Tartu Ülikooli muuseumides
•  

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) hallatav SAIS on veebipõhise sisseastumise toetamiseks kasutusel olnud ligi kümme aastat. Alates sellest suvest saavad haridusasutused kaasaegsema väljanägemise ja täienenud funktsionaalsusega infosüsteemi. “Tehnoloogia peab toetama tööprotsessi ja olema selle tarbijale kasulik,“ ütles HITSA Infosüsteemide Arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm. „Sel aastal sisuliselt piloodime, kogume reaalset kasutajakogemust ning usun, et uuenenud SAIS-ist kujuneb huvigruppidele väärtuslik tööriist sisseastumise läbiviimiseks.“

Uus süsteem on kandidaadi jaoks mugavam, andes selge ülevaate kandideerimise hetkeseisust. Kogu info sisseastumise kohta on koondatud ühte süsteemi – SAIS-is on liidetud info haridusasutuste konkurssidest, esitatud avaldustest ja sisseastumiseksamitest, samuti kandidaadi positsioonist konkursside pingeridades. SAIS pärib andmeid erinevatest riiklikest süsteemidest nagu Rahvastikuregistrist, Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eksamite Infosüsteemist ning tagab, et neid näevad ainult selleks volitatud vastuvõtutöötajad. 

Süsteem on kasutajasõbralikum ja paindlikum ka haridusasutustele, võimaldades vastuvõtutöötajatel mugavamalt kandidaadiga suhelda, iga kooli vastuvõtutingimustest lähtuvalt süsteemi seadistada ning esitatud avaldusi menetleda. SAIS aitab korraldada ülejäänud vastuvõtuprotsessi kuni sisse saamiseni, sh teadete vahendamist poolte vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist jne. Avaliku kasutaja, näiteks lapsevanemate ja meedia jaoks, kuvatakse info konkursside statistika ning vastuvõetute kohta reaalajas. 

Sisseastumise infosüsteem on kasutusel enamikus Eesti kõrgkoolides (16) ja kolmes kutseõppeasutuses. „Loodame, et kõigi ühise pingutuse tulemusena loodu on verstapostiks, mis nii õppuritele kui ka haridusasutustele täiendavat väärtust loob ning sisseastumisega seotud protseduure hõlbustada aitab,“ sõnas SAIS-i tehnilise arendustöö eest vastutav Finestmedia avaliku sektori valdkonnajuht Jan Urva.

Sisseastumisavalduse esitamiseks tuleb süsteemi sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Iga haridusasutus kasutab SAIS-i vastavalt enda sisseastumistingimustele, seega tuleks kõikide kooli ja sisseastumist puudutavate küsimustega pöörduda konkreetse haridusasutuse vastuvõtuspetsialistide poole.

Rohkem infot: www.sais.ee

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ingliskeelsetele õppekavadele sisseastujat huvitab IT
• Tallinna Ülikooli sisseastujate seas on populaarne alushariduse pedagoogi eriala
• Uuring: potentsiaalne sisseastuja hindab enim Tartu Ülikooli hariduse kvaliteeti
•  

Koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja SA Innove ühisseminaril tutvustas Tartu Ülikooli magistrant Lee Pukkonen TÜ uuringu "Praktika: võimalused ning barjäärid ettevõtete ja ülikoolide vaatenurgast" tulemusi. Uuringus osalesid 194 ettevõtte esindajat, 418 praktikanti ning 24 kõrgkoolipoolset praktikakorraldajat, kes kõik avaldasid arvamust kahe osapoole koostöö kohta. Küsitlus viidi läbi aastatel 2012-2013. Uuringu eesmärk oli kaardistada ja hinnata senist praktikasüsteemi ning välja töötada ettepanekud, kuidas saaks kaasa aidata praktika tõhustamisele Eestis, samuti hinnata, kuidas on praktika kaasa aidanud ülikooli ja ettevõtte teadmusvahetusele.

Lee Pukkonen tõi välja kaks suurimat üliõpilaste muret seoses praktikaga: et praktikabaas reeglina ei asu kodukoha lähedal ja et ülikoolide õppekavad erinevad liialt praktilisest elust.

Praktika ei ole juhendajale puhkus

„Kui tavaliselt arvatakse, et ettevõte võtab praktikandi, et see kellegi töö ära teeks (puhkuste ajal), siis uuring lükkas selle täielikult ümber. Praktikandi võtmine nõuab ettevõttelt lisatööd, see ei ole koht, kus praktika juhendaja saab jalad seinale panna,“ tõi Lee Pukkonen välja ettevõtte-poolse vaate.

Ülikooli-poolse praktikajuhendaja roll on olla administreerija, muud rolli uuringust välja ei joonistunud. Üliõpilased ja praktikabaaside-poolsed juhendajad tõidki välja kontakti puudumise ülikooliga, mis eriti annab tunda pikaajaliste praktikate puhul. Praktika hindamine toimub igapäevase tegevuse kaudu, praktika kaitsmisi on nüüd küll juba rohkem, aga juhendajaid praktikabaasidest kutsutakse kaitsmise juurde siiski vähe.

Koostööd jääb tegelikkuses väheks

„Ettevõtete ja ülikoolide koostööd hindasid kõik osapooled oluliseks, aga kui küsida, et kuivõrd te koostööd praktiseerite, tuleb ettevõtete poolt pigem eitav vastus,“ tõi Lee Pukkonen välja uuringu ühe tulemuse. „Kokkuvõtteks võib öelda, et tihedam suhtlus ja teadmusvahetus toimub üliõpilase ja tema praktikabaasi-poolse juhendaja vahel, vähesel määral üliõpilase ja tema kõrgkooli-poolse praktikajuhendaja vahel, aga kahe praktikajuhendaja vahel mitte mingit suhtlust ega teadmusvahetust ei toimu.“

Ettevõtted tõid välja ka sellise aspekti, et tudengid tahavad praktikale tulla valdavalt suvel, aga siis on kõige vähem juhendajaid pakkuda. „Rohkem tuleks sisse viia tsüklipõhist õpet, eriti seal, kus soovitakse, et praktika oleks tõesti sisuline,“ sõnas Lee Pukkonen.

Üliõpilased soovivad, et neid praktika ajal rohkem usaldataks, ja et nad saaksid osaleda ka suuremates projektides. Samuti sooviti rohkem erinevaid praktikavorme.

Kõrgharidus rahvusvahelistub, ja omaette teema kõrgkoolidele on välistudengitele praktikakoha leidmine.

Keda panna juhendajaks?

„Kõige kriitilisem kogu uuringu jooksul oligi, et kõik näitasid koostöö puudumisest rääkides ülikooli-poolsete praktikajuhendajate poole. Kui vaadata, kes nad on, siis tavaliselt oma eriala tipp-professorid. Ei saa kunagi eeldada, et nii hõivatud õppejõud veel ka praktikakorraldusse 100% panustaksid. Nad teevad seda tööd veerand kohaga täiskoha kõrvalt. Kogu praktikasüsteem vajaks ülikoolide poolt suurt ümberkorraldust, kui on soov, et praktika midagi ka õpetaks,“ ütles Lee Pukkonen. 

Autori foto.

Samal teemal:

• Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond
• Ettevõtjad hindavad vastutustundlikke praktikante
• Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Birgy Lorenz kutsub koole üles osalema Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval rahvaspordiprojektis "Nutitund igasse kooli!" ehk siis 1. septembrist 2016 alustavad koolid nutitegevuste planeerimise ja läbiviimisega. Kui midagi on tehtud, siis postitatakse tulemused üles https://www.facebook.com/groups/nutitund/.

Algajad koolid viivad läbi mõne nutitunni või ürituse aastas. Kesktasemel koolid viivad läbi üritusi igale klassile, kasutatakse ka õpilasi õpetajatena. Edasijõudnud koolid viivad tegevusi läbi ka koostöös lapsevanemate ja kogukonnaga. Ekspertkoolid kutsuvad ka teisi koole osa saama oma tegevusest.

Kogemusi nutitunnis vahetatakse õpilastelt õpetajatele ja vanematele, õpetajatelt õpetajatele, vanematelt lastele ja õpetajatele. Kaasa võivad lüüa kooli koostööpartnerid ja kogukonnad nii Eestist kui välismaalt. Sisulises osas peame nutikuse all silmas igasugust digikasutust nii formaalses kui mitteformaalses hariduses.

Sügiseks palju huvitavaid mõtteid ja kõikide kooliga seotud inimeste head tahet kui ka kaasalöömist!

Hakkas huvitama?

Samm 1: liitu Faceboogi kogukonnaga https://www.facebook.com/groups/nutitund/.
Samm 2: planeeri, vii ellu ja jaga pilte/mõtteid teistega!

Vaata ka https://ev100.ee/et/nutitund-igasse-kooli

Ühiselt muudame maailma!

Tekst ja idee: Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. HITSA tehnoloogiapäev Kultuurikatlas aprillis 2016.

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides
• Nutijõulud Räämal

Tartu Ülikooli geenitehnoloogia eriala tudengi Karl-Sander Erssi ja õigusteaduse üliõpilase Joonas Põdra loodud rakenduses leiab oma tulevase kodu kas hinna, asukoha, tubade arvu või muude tingimuste järgi.

„Eduka tehingu korral palume inimesel korteriomanikule oma hinnang anda – kas kokkulepitust peeti kinni, kas korter vastas piltidele ja kirjeldusele. Nii teavad järgmised üürnikud korteriomanikku usaldada või vältida,” kirjeldasid noormehed teenuse personaalset külge.

Konku testperioodil on oma üüripinna rakendusse lisamine tasuta. Noormehed on kindlad, et korteri omanik saab Konku rakenduse abil tutvuda oma tulevase üürnikuga paremini kui ühegi maakleri vahendusel. „Meie lehelt saab potentsiaalsete üürnike kohta lugeda soovitusi ja hoiatusi – kes jättis korteri nii nagu see talle anti, kellest jäi tuppa suitsuhais ja kriibitud tööpinnad,” kirjeldasid ettevõtlikud Tartu Ülikooli üliõpilased, olles kindlad, et personaalse tagasisidega leiab korteriomanik endale kõige meelepärasema üürniku.

Tartu Ülikooli ideelabori juht, „Kaleidoskoobi“ korraldaja Maret Ahonen rääkis, et peaauhinna saajad alustasid ideelabori eelinkubatsiooniprogrammis idee tasandilt: „Visa töö tulemusel, mis tähendab pidevat tööd oma idee testimisel ja potentsiaalsete kasutajate ning klientidega suhtlemist, selgines arusaam ärimudelist ja pakutavast teenusest, mis oli lõpuks ka nende tugevuseks.“

Maret Ahonen, Joonas Põder ja Karl-Sander Erss

„Kaleidoskoobi“ võitjad, Konku eestvedajad Karl-Sander Erss ja Joonas Põder sõidavad Helsingis toimuvale auhinnareisile Põhjamaade suurimale idufirmade konverentsile SLUSH ning saavad idee edasiarendamiseks ideelabori poolt arengunõustaja.

Jagati ka mitmeid eriauhindu. Näiteks sai Tartu linnavalituse ja ökoinnovatsiooni auhinna meeskond Gleather, kuhu kuulusid TÜ materjaliteaduse, ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise üliõpilased ja Eesti Kunstiakadeemia disaini- ja rakenduskunsti tudeng. Meeskond töötab välja alternatiivset nahka, mis on valmistatud želatiinist. Seega tulevikus võib igas teises kodus olla diivan, mille nahkkate on želatiinist.

Ahonen lisas, et kõik finaalis osalenud 14 ettevõtlikku tiimi paistsid silma julge esinemise ja enesekindluse poolest: „Nad on eeskujuks kaasüliõpilastele ja toetavad ettevõtliku ülikooli kujunemist nii õppetöös kui õppetöö väliselt. Kõik osalejad on tulevikus väga head partnerid mõnele ettevõttele või ise ettevõtjad, kes julgevad katsetada ja tuua turule uusi ideid, mis teevad inimeste igapäevaelu mugavamaks ja rutiinsed toimingud muretumaks.”

Uute ideedega ettevõtlikud noored on 22. septembril 2016 oodatud sügisesele ideelabori avaüritusele „Ideede raju“. Tutvu kõikide eripreemia saajate ja žürii liikmetega ideelabor.ut.ee. „Kaleidoskoopi“ rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ.

Samal teemal:

• Parim koolinoorte äriidee on "Nutikas jalgratas"
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

"Riigikaitselaagris saavad gümnasistid hea ülevaate sellest, millega väljaõppel kaitseväes tegeletakse," ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni 1. kompanii rühmaülem leitnant Margus Lumi. "Samuti annab laager tulevastele nooremallohvitseridele hea võimaluse harjutada erinevast keeleruumist ja keskkonnast tulevate õpilaste õpetamist."

Kuperjanovi jalaväepataljoni jaanuarikutse ajateenijad ehk tulevased nooremallohvitserid õpetavad laagris osalejatele nii elu kasarmus kui metsalaagris. Samuti teevad õpilased Taara linnakus riviharjutusi ning õpivad käsitulirelvadest laskma. Lisaks riigikaitseliste teadmiste andmisele on laagri eesmärk lõimida erinevaid rahvusi ja koole, sest eesti- ja muukeelsed õpilased on allüksustes kooli või emakeelt arvestamata.

Kolm päeva kestvas 2. jalaväebrigaadi ja MTÜ Riigikaitse Rügemendi korraldatud gümnasistide riigikaitselaagris osalevad Võru Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, Nõo Reaalgümnaasiumi, Lähte Ühisgümnaasiumi, Tartu Kutsehariduskeskuse, Narva Keelelütseumi ja Narva Kesklinna Gümnaasium õpilased.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.

Allikas: Eesti Kaitseväe kodulehekülg. Foto: Jaanika Ojakõiv.

Samal teemal:

• Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased õpivad küberkaitset
• Õpilased mekkisid metsas sõdurielu

Sellise situatsiooni on tekitanud inimeste eluea kasv, järjest kauem ollakse tegusad ja pensionile minnakse üha hilisemas vanuses. Samas hakkavad esimese töökogemuseni jõudma juba Z-põlvkonna noored (sündinud 1997-2003). Need faktid tõi kuulajateni SA Innove Järvamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Sirli Kriisa koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja SA Innove ühisseminaril „Kuidas külvad, nõnda lõikad – järelkasvu arendamisest“. Seminar toimus möödunud nädalal Tallinnas.

„Sünniaasta ei ole dogma, see ei määra väärtushinnaguid,“ sõnas Sirli Kriisa ja kuulajad said ise testida, mis põlvkonda nad oma tegutsemis- ja mõttelaadilt tegelikult kuuluvad, kas Z-, X-, Y-, lillelaste-beebibuumi (sündinud 1960-1964) või vaikiva generatsiooni hulka (sündinud 1954 ja varem). 

Konfliktid põlvkondade vahel tekivad sellest, et nende infoväli on erinev, nende ootused tööle, arusaamised heast töökohast on väga erinevad. „Eesti tööturul on praegu kõige rohkem Y-põlvkonna esindajaid ehk noori vanuses 25 kuni 29 eluaastat. Sellest ka tunnetatavad konfliktid. Y- ja Z-põlvkonda ei motiveeri see, kui ülemus ütleb, et töö tuleb ära teha. Nad vajavad põhjendust, miks see töö on vajalik. Nad hindavad isiklikku arengut, töö ja eraelu tasakaalu. Z-põlvkond on internetipõlvkond, digimaailmas on nad kui kodus. Samas vajavad nad rohkem toetust,“ rääkis Sirli Kriisa. „Tuleb teada põlvkondade erisusi, et vältida konflikte.“

Näpunäiteid, kuidas olla noortele atraktiivne tööandja, jagas tööandja brändinguga tegeleva firma Instar EBC esindaja Kersti Vannas. 

Noori tuleb järjest vähem tööturul peale, see on kogu maailma probleem. Kas ka töökohti jääb selle võrra vähemaks? Ei. Seega tuleb igal ettevõttel mõelda, milline on tema nägu tööandjana. „Kõigil on maine olemas, mõned ettevõtted lihtsalt tegelevad sellega teadlikumalt,“ sõnas Kersti Vannas. 

Instar EBC on alates 2000. aastast teinud tudengite tööootuste uuringut. „Tööandjal on oluline saada noortega kontakt juba kooliajal, oluline on pakkuda esimest töökohta või ka praktikakohta,“ tõi Kersti Vannas välja ühe aspekti. „Karjääri alla mõtlevad noored arenemist tunnustatud spetsialistiks oma valdkonnas, ei taheta kohe juhiks saada. Küll on noorele oluline, et ettevõtte juhid oleksid kompetentsed,“ ütles Kersti Vannas. 

Swedbanki noorteklubi Young Professionals Estonia (YPE) esindaja Andra Pärnpuu tõi näite, kuidas nii suur organisatsioon nagu Swedbank aitab noortel töötajatel sisse elada ja hoolitseb selle eest, et noored jääksid panka tööle. Kuni 30-aastased noored moodustavad Swedbanki töötajaskonnast 25%. Klubiline vorm on tegutsemiseks sobiv, see ei kohusta kedagi üritustest osa võtma, samas annab võimaluse alati liituda. Kooskäimised on erinevad, vahel minnakse lihtsalt võrkpalli mängima, vahel liitutakse heategevusega, vahel kuulatakse panga spetsialistide esinemisi. Eesmärk on üks: soodustada kontakte ja anda noortele laiemat vaadet Swedbanki tööst.

Praktikakorraldusest tõid näited parima praktikakoha tiitli pälvinud ettevõta ABB, väikettevõte Mamo ja suurfirma Eesti Energia. 

Koostöövõrgustik „Ettevõtluse edendamiseks“ tegutseb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures ning see on loodud eesmärgiga, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke lapsi ja noori. Võrgustik ühendab ettevõtteid ja organisatsioone, kes panustavad ettevõtliku mõtteviisi edendamisse. 

25. mail Tallinnas toimunud seminaril „Kuidas külvad, nõnda lõikad – järelkasvu arendamisest“ arutlesid ettevõtjad, noorsootöötajad ja õpetajad, kuidas jõuda noorteni ja millele tasuks mõelda, kui on vajadus panustada ettevõtte järelkasvu arendamisse. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Selgunud on projektid, mis hakkavad tööle aitama kaua tööturult eemal olnud inimesi
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"
• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus
• Noore esimesed sammud tööelus

Suveloengutel on esindatud kaks kolmandikku Tallinna Ülikooli erialadest, sobivaid teemasid leiab nii ajakirjandus-, poliitika- kui ka kultuurihuviline. Ajakava täiendatakse pidevalt. 

Tänavu esimest korda toimuvat sarja viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud ja üliõpilased. Registreerimine kestab 9. juunini. Täpsem info: tlu.ee/loengutesari

Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli projekt, mis 2004. aastast pakub gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastele erinevaid kursuseid, et toetada noorte erialavalikut ning anda võimalus tutvuda eluga ülikoolis. Sellest aastast laiendati tegevust loengutesarja, laagri ja projektipäevadega.  

Õpilasakadeemia koostööpartnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Õpilasesinduste Liit, tegevust toetavad Seiklusministeerium, CityJungle elamusgolf ja NO99.

Õpilasakadeemia veeb: tlu.ee/akadeemia
Õpilasakadeemia Facebookis: facebook.com/akadeemia

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatud on registreerumine haridustehnoloogide suvekooli
• TLÜ õpilasakadeemia toob välja tippkursused