Lugemisprogramm sai alguse 2013/2014. õppeaastal Pääsküla raamatukogus ning koolide suure huvi tõttu laines kiiresti ülelinnaliseks. Sügisel alanud lugemisprogramm toimus kolmandat korda ning osalema olid oodatud kõikide Tallinna koolide 1.–9. klassid. Õppeaasta jooksul valmis igal klassil „Oma raamat“, mille õpilased koostasid loetud raamatute põhjal. Loetud raamatutest kirjutati kokkuvõtteid ja luuletusi, joonistati ja kleebiti pilte, koostati nuputamisülesandeid ja ristsõnu. Nüüd on kõik „Oma raamatud“ köidetud ning need jäävad osalejatele mälestuseks.

Lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ kolmanda hooaja lõpetamine toimub Tallinna Vanalinna Päevade ajal, 2. juunil kell 15 Hirvepargis. Lõpetamisel tunnustatakse parimaid ja kingitakse klassidele köidetud „Oma raamatud“. Kõigi linnaosade tublimad klassid saavad auhinna Zoo Seikluspargi, NUKU teatri, Kuulsaali ja Tallinna Loomaia poolt.

Lisaks lugemisprogrammi lõpetamisele korraldab keskraamatukogu Vanalinna Päevade ajal,  2. juunil kell 16-19 Hirvepargi lastealal mänge, meisterdamisi, nuputamisülesandeid ja orienteerumise vanalinnas. Päeva lõpus saab osa võtta lõbusatest teaduskatsetest Nerdfighterite klubi eestvedamisel. Kaasa teeb ka saatest „Rakett 69“ tuttav Karoliina Inno.

Vanalinna Päevade lastealal toimuval saab silma peal hoida Facebookis.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Algab aardejaht raamatukogus
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm

Esikoha pälvis Pärnumaa meeskonna idee „Jalgratas nutikaks“, kes plaanib luua seadme jalgrattale, mis võimaldaks telefoni sõidu ajal laadida. Žürii tunnustas ideed erinevate asjaolude eest – ühelt poolt on tegemist suurepärase inseneeriavaldkonna lahendusega, teisalt aga ka tervist edendava tegevusega. Noored ise olid sõnatud ja laususid, et poleks osanud esimest korda konkursil osaledes nii edukat tulemust oodata. „Võimas tunne on,“ võtsid nad oma emotsiooni kokku.

Teise koha ja ühtlasi noorimate osalejate eriauhinna TTÜ Mektory poolt pälvis Viljandimaa võistkond oma ideega „EZOffice“, kelle äriplaan on samuti inseneeria valdkonnast: valmistada taaskasutatud materjalidest heli summutav töölaud.

Kolmandale kohale jäi Järvamaa tiim äriideega „Plentier Jope“, mis seisneb temperatuuri reguleerida võimaldavas jope, millega saaks sarnaselt esikohaga – telefoni laadida.

Auhinnafondi on välja pannud Swedbank, Tallinna Ettevõtlusamet ning TTÜ Mektory. Kolmele parimale avaneb võimalus külastada Aalto Design Factoryt ja sealset Startup Sauna Soomes. Lisaks saavad esikolmik rahalise preemia vastavalt 1500, 1200 ja 1000 eurot.

TTÜ Mektory koera Jacki poolt välja pandud eriauhinna sai Viljandimaa võistkond plaaniga „RaiseADog“. Noorte äriidee seisnes koera tervist jälgida võimaldavas rakenduses ja kaelarihmas. Rakendus aitab koerale koostada päevakava ja toitumissoovitusi.

Lisaks anti välja ka kaks publiku lemmiku auhinda: esimene neist „Plentier Jopele“ ja teine Saaremaa võistkonnale „FitIn“, kelle planeeritav rakendus aitaks võõrriiki elama minnes õppida selle riigi keelt, kultuuri, seaduseid ja kombeid. Eriauhinnad pani välja Swedbank.

Enne reaalsete ideede kirjapanemist läbisid viie maakonna noored põhjaliku koolitusprogrammi, kus õpilasi juhendati tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise olulisusest ning jagati nõuandeid, kuidas oma ideed investoritele maha müüa. Et pilootprogramm oodatust edukamalt käivitus, plaanitakse järgmisel aastal konkurssi üle-Eestiliseks laiendada.

Konkursil olid oma ideedega esindatud koolinoorte võistkonnad nii Harju-, Lääne-, Saare-, Järva-, Viljandi- kui ka Pärnumaalt. Konkursi eesmärgiks ei olnud konkreetselt õpilasfirmade ega start-up ettevõtete loomine, kuid potentsiaalikamatel ideedel on tulevikus kindlasti võimalik edasi liikuda mitmetele idufirmadele suunatud konkurssidele.

Võitjad selgitas välja žürii, kuhu kuulusid Tauno Vanaselja (Swedbanki korporatiivpanganduse juht), Liisa Suvorova (Swedbanki ettevõtete panganduse suurkliendihaldur), Marianne Kallaste (TTÜ ärikorralduse instituudist), Nikon Vidjajev (Lainergy, TTÜ Mektory Startup konkurss 2015 finalist ja KICKoff Competition 2015 võitja), Jaanus Mutli (Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja) ning Kristi Täht (Marat OÜ, Qualitex AS, Katarina OÜ ja aasta noor naisettevõtja 2015).

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe
• TTÜ Mektorys tutvustatakse koolinoorte äriideede paremikku

Parima vabavara spetsialisti, teise kursuse õpilase Reini sõnul valmistus ta võistluseks terve aasta. „Tunne on võimas, kogu vaev tasus end ikkagi ära,“ kirjeldas Reini võiduhetke.

„Minu meelest on ägedad just suuremad ülesanded, nagu ka seekordsel kutsevõistlusel, mis on nagu legomaja ehitamine või pusle kokku panemine. Selline suure infra loomine on terviklik, mõtteline töö,“ ütles Reini. „Eriti vägev tunne tekib siis, kui süsteem valmis saab. Tead, et oled midagi suurt teinud,“ lisas kolmandal kursusel õppiv Tony.

Mõlemad noormehed leiavad, et IT-lahendused toetavad mugavamat, produktiivsemat ja efektiivsemat elukorraldust. Kutsevalikut tegeval noorel soovitavad Reini ja Tony IT-valdkonnaga eelnevalt tutvuda ning leida endale sobiv tegutsemisala. „Valikuid ja võimalusi on palju, kuid IT ei ole kindlasti lihtne ala ning eeldab enamat kui arvuti kasutusoskust,“ lisas Tony.

Vabavara valdkonnas tuli teisele kohale Martin Vooremäe Viljandi Kutseõppekeskusest ning kolmandale kohale Mihkel Palmik Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Microsofti valdkonnas saavutas teise kohta Ruslan Miklaševics Tallinna Polütehnikumist ja kolmanda koha Rasmus Maipuu Haapsalu Kutsehariduskeskusest.

Võistlusülesande lahendamisel tuli rajada väljamõeldud ettevõtte Eesti Asi ASi harukontorile toimiv arvutivõrk, seejärel veebi-, nimelahendus- ja failiserver ning luua kasutajakontod. Ülesande lahendamisel kasutati ühes kategoorias vabavara, enamasti Linuxit ning teises kategoorias Microsofti tarkvara.

„Võistlejate tase on aastate lõikes läinud paremaks. Aina rohkem võistlejaid suhtub ülesande lahendamisse suurema tõsidusega ja see kajastub ka tulemustes,“ nentis Tallinna Polütehnikumi IT-juht ja võistluse kohtunik Toivo Pärnpuu.

„Sel aastal kaasasime hindamisse ka koolidepoolseid juhendajaid, et õpetajadki näeksid, kuidas mingeid teenuseid üles tuleb ehitada ja milliseid vigu õpilased teevad. See vahetu tagasiside-moment on väga oluline,“ lisas kohtunik ja mullu Eestit IT-valdkonnas WorldSkills´il esindanud Tanel Peep.

Võistlustel osales kokku 14 õpilast Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Sillamäe Kutsekoolist, Tallinna Transpordikoolist ja Tallinna Polütehnikumist.

Võistlusi korraldas SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumiga, läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik
• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused

Võidutöö töötleb laborites kasutatavad pipetiotsikute karbid ümber 3D-printerite niidiks.

Teisele kohale tuli TLÜ võistkond „Loobu topsingust!“, kes sisustab ülikooli populaarseimad kohvikud plastikust korduvkasutatavate kohvitopsidega, et vähendada ühekordsete topside jäätmeteket. Kolmandale kohale jõudis TTÜ Tartu Kolledži projekt „Smartvent“. Nemad varustavad klassiruumid väikeste soojustagastite ventilatsioonisüsteemidega, mis aitavad hoida kokku küttekuludelt ja suurte ventilatsioonisüsteemide paigalduselt.

Žürii esindaja ja KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul tagas kolmele võidumeeskonnale edu see, et nad eristusid teistest võistlejatest selge fookusega. „Kolm parimat meeskonda soovivad lahendada väga konkreetset probleemi oma kõrgkoolis ja teevad seda nutikalt ja terviklikult. Rõõm oli näha, et võidumeeskondades oli teotahet ja usku oma ideesse.“

Rakvere Targas Majas toimunud finaalis võtsid omavahel mõõtu 10 ideed, kes pääsesid finaali 55 konkursile esitatud projekti seast. Žüriisse kuulusid Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska, Rakvere Teatri kunstiline juht ja näitleja Üllar Saaremäe, saate Rakett 69 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas, ettevõtte Joik asutaja Eva-Maria Õunapuu, keskkonnaminister Marko Pomerants ja KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste.

Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati Facebooki lehel, kust leiab võidumeeskondade videod ja superfinaali fotod.

Lisaks peaauhinnale premeerisid finaliste ka Negavati partnerid. Konkurssi Negavatt toetavad Elering, Eesti Pandipakend, Skeleton Technologies, 4Energia ja Estonian Cell. Kaasa mõtlevad SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, TÜ Ideelabor, Prototron, Eesti Arengufond, Startup Estonia (SUE), Hoiame Kokku Grupp, Bioteaduste Üliõpilaste Selts, Mektory, ABB, Uber, La Muu, Best, Eesti Energia, ForumCinemas, BioWay Estonia ja TalveAkadeemia.

Tudengite energia- ja ressurssisäästu konkursi Negavatt eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Eesmärk, et ideedest sündinud projektide rakendamisel hakkavad inimesed säästma enam energiat ja ressursse. Konkursi korraldab KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Fotod: Meelis Meilbaum

Samal teemal:

• Täna selgub parim tudengite energiasäästuidee
• Negavati superfinaal toimub 24. mail Rakvere Targas Majas

124 osalejast on enamus lasteaiaõpetajad, esindatud on ka klassiõpetajad, muuseumite ja loodushariduskeskuste töötajad ning lihtsalt huvilised. Teadmiste ja oskuste pagasit saab täiendada õpiõuedes, kus tegevusi viivad läbi nii professionaalsed koolitajad kui ka lasteaiaõpetajad. Väliskülalistest jagavad oma kogemusi ja mõtteid Zilvinas Karpis Vilniuse õuesõppe-lasteaiast ja Angel Scollan Middlesexi Ülikoolist Londonist.

Teemad ulatuvad looduse tundmaõppimisest, käelistest tegevustest ning muinasjuttudest nutivahendite kasutamiseni. Paralleelselt toimub 5 – 6 õpiõue, kolledži kodulehelt leiab konverentsi järel infot kõikides õpiõuedes toimunu kohta.

„Osalejate tagasiside on olnud väga hea, olen igal aastal pidanud andma lubaduse, et konverents tuleb ka järgmisel aastal,“ ütles ettevõtmise korraldaja, kolledži eelpedagoogika lektor Lehte Tuuling.

TLÜ Rakvere Kolledžis on koostöös RMK Sagadi Looduskooli ja Keskkonnaameti Loodushariduskeskusega Palmses juba aastaid pööratud erilist tähelepanu tulevaste lasteaiaõpetajate keskkonnateadlikkuse arendamisele ja oskuste kujundamisele, mis võimaldaks seda temaatikat lõimida õppe-kasvatustegevusse. Teema on aktuaalne ka täiendkoolituse valdkonnas.

Konverentsi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Õuesõppekogumik "Linnaruumis loodusega sõbraks"
• Maailmad meie ümber. Õuetunni tööleht.

Kui kaheksa-üheksa aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja 6-7 protsendi ringis ja kolme-nelja aasta eest 12-13%, siis tänased näitajad on ajaloo kõrgeimad. Statistikaameti äsja avaldatud andmetest väärib erilist tähelepanu 45aastaste ja vanemate elanike õppes osalemine, mis on võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga peaaegu kahekordistunud. Samuti ei ole viimase viie aasta jooksul õppinud nii palju mehi kui nüüd – tavapäraselt on jäänud see näitaja alla 10 protsendi, värske statistika näitab, et elukestvas õppes osalevate meeste osakaal läheneb 15%le.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on tegemist üle ootuste hea tulemusega: „Täiskasvanud ei soovi osaleda õpingutes, millel nad ei näe tähendust või millest nad ei huvitu. Seepärast näitavad ajaloo kõrgeimad protsendipunktid, et pakutavad enesetäiendamise võimalused on muutumas üha paindlikumaks, kvaliteetsemaks ning kättesaadavamaks. Erilist rõõmu teeb see, et seni elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud mehed ja ka eakamad täiskasvanud tajuvad, et tööalasele edukusele ja eluga rahulolule aitab uute teadmiste ja oskuste omandamine oluliselt kaasa.“

Riik töötab selle nimel, et järjest enam inimesi osaleks elukestvas õppes. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele. Käesoleva aasta alguses alustas Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel järjekordse tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste koolitustellimusega. Esimesel poolaastal osaleb 470 erineval kursusel üle 6200 inimese.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Riik kutsub täiskasvanuid tagasi kooli
• Kutseharidus aitab täiskasvanud paremini tööle ja toob parema palga

Riik hakkab huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi. 

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvitegevuseks ja huvihariduseks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on riiklik toetus täienduseks kohalike omavalitsuste panusele. „Vastutus huvitegevuse ja huvihariduse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda, lisatoetusega tahame suurendada selle mitmekesisust ning sõltumatust elukohast ja pere rahakotist,“ ütles minister Ligi. „Huviring või huvikool on olulised nii vaba aja sisukuse kui kogemuste ja oskuste seisukohalt ja tugevdavad noorte positsioone õpingutes ning edaspidi tööturul.“

Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on huvitegevuse riigipoolne täiendav toetus vajaduspõhine – kõige rohkem kasu peavad saama need noored, kes seda kõige enam vajavad. „Soodustame oma huvidega süsteemsest tegelemisest eemale jäänute kaasamist ja tegevuste mitmekesisust,“ lisas Ojakivi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huvitegevuse või huvihariduse võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia (LTT).

Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.

Taustainfo

• Huvitegevus ja huviharidus on osa noorsootööst. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
• Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
• Noortekeskusi külastab aasta jooksul ca 80 tuhat noort, neist umbes kolmandik osaleb huvitegevustes.
• Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.
• Noorsootöösse, sealhulgas huvitegevuse ja huvihariduse läbiviimisse, panustas 2015. aastal üle 6000 spetsialisti ja pedagoogi.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Algab aardejaht raamatukogus
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele

4.–8. maini toimus Bragas koolitus, mille korraldasid koostöös Portugali, Norra ja Eesti eTwinningu koordinaatorid. Eestist valmistusid töötube läbi viima või ettekannet tegema õpetajad Kristi Rahn, Maria Malozjomov ja Ingrid Maadvere Gustav Adolfi gümnaasiumist, Mari Tõnisson Tartu Hiie koolist, Triinu Grossmann Haanja koolist, Kairi Mustjatse Martna põhikoolist, Jaanus Paasoja Tallinna Südalinna koolist, Pille Kaisel Metsküla algkoolist ja Petri Asperk Pelgulinna gümnaasiumist ning Mari-Liis Peets, Elo Allemann ja Argo Ilves HITSA-st.

Eestis on programmeerimisega hästi

Alguse sai kõik möödunud aasta lõpus, kui hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) korraldas eTwinningu töötoa ProgeTiigri võrgustiku õpetajatele. „Kohale tulid õpetajad, kes nägid võimalust arendada oma koolis robootikat või programmeerimist koostöös mõne teise Eesti kooliga. Seminaril algatati kaheksa koostööprojekti. Ütlesime õpetajatele, et palume õnnestunud projekte tutvustada maikuus Portugalis toimuval eTwinningu rahvusvahelisel koolitusel, mis on pühendatud just programmeerimisele ja robootikale,“ rääkis eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Tänavu märtsiks saidki neli projekti nii valmis, et saime nendes kasutatud vahendeid ja pedagoogilisi meetodeid tutvustada ka teistele Euroopa õpetajatele. Meie töötubade puhul toodi positiivsena välja just see, et koolitajad olid tegevõpetajad, kellel omast käest võtta veebipõhise õpiprojekti kogemus.“

HITSA ProgeTiigri programmijuhi Mari-Liis Peetsi sõnul oli kodust kaugemal meeldiv kogeda, et Eestis on kõik hästi, mis puudutab programmeerimise ja robootikaga tegelemist. „Meil on olemas üks kindel katusorganisatsioon (HITSA), kes pakub koolidele ja õpetajatele palju tuge (koolitused, seadmed, õppematerjalid jne). Väga paljudes riikides sellist tervikliku tuge ei ole, mis tähendab, et õpetajatel on raske selles valdkonnas tegevusi ellu viia ja õppetöös rakendada.“

Õpetajad oma töötubadest

Pille Kaisel ja Mari Tõnisson tutvustasid töötoas eTwinningu projekti „ScratchJr – loome koos“ ning programmeerimiskeskkonna ScrtachJr võimalusi.

Pille Kaisel: „Kahes töötoas oli kokku umbes 30 inimest, enamik algklassiõpetajad, valdavalt naised. Kõige rohkem oli osalejaid Portugalist, esindatud oli ka Hispaania, Prantsusmaa, Slovakkia, Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola, Läti.

Meie töötuba oli kolmeosaline. Kõigepealt tutvustasime oma projekti, seejärel õpetasime lasteaia- ja algkoolilastele mõeldud programmeerimisrakendust ScratchJr ning kõige lõpus arutlesime, kuidas seda programmi eTwinnigu projektides või õppetöös üldse kasutada saaks. Pidasime oluliseks, et töötoas osalenud õpetajad saaksid ScratchJr-i enam-vähem selgeks – kui programmi võimalusi ei tea, on keeruline ka välja käia ideid selle praktiliseks kasutamiseks. Meie projekt oli osalejatele konkreetne näide, kuidas eri riikide lapsed ScratchJr rakendust kasutades ühe ja sama animatsiooni loomisel koos töötada saavad.

Suurem osa meie töötubades osalejaist ei olnud varem programmeerimisega üldse kokku puutunud. See tegi muidugi meie meele rõõmsaks, oli, keda õpetada. Leppisime kokku, et oma töötoas jagame tarkust tasa ja targu, lähtudes inimesest, kes pole teemaga varem kunagi kokku puutunud. Muidugi oli osalejate seas ka edasijõudnuid, kuid nemadki said meilt mõne nipi, mida enne ei teadnud.

Inimestel hakkas kohe mõte liikuma, kuidas õpitut koolitöös rakendada. Pärast töötube oli tunne väga hea – meil on, mida teistega jagada ning me saame sellega hakkama küll.“

Maria Malozjomov ja Petri Asperk tutvustasid oma eTwinningu projekti, mis põhineb elektroonikakomplekti Makey Makey kasutusel.

Maria Malozjomov: „Meie eesmärk oli näidata, kuidas oleks võimalik Makey Makeyt kui põnevat leiutamiskomplekti integreerida õppetöösse. Kõigepealt tutvustasime, mis üldse on Makey Makey. Seejärel rääkisime enda eTwinningu projektist, mille mõte ongi õpilastega koos otsida rakendust Makey Makeydele. Siis said õpetajad ise käed külge panna ning oma projekte välja mõelda. Osalejad nägid, et tegu on lihtsa, kuid põneva vidinaga, mida saab kergesti lõimida õppetöösse.

Meie töötuba võeti väga positiivselt vastu. Vähemalt meile kui koolitajatele jäi äärmiselt positiivne mulje ning soov ka edaspidi selliseid töötubasid teha. Ühes töötoas tegutsemine muutus nii elavaks, et kõrvalt käidi meid lausa korrale kutsumas. Usun, et suutsime osalejatele pakkuda midagi rõõmsat ja meeldejäävat.

Hoolimata vihmasest ilmast oli kogu üritus väga päikeseline. Meil oli tõeliselt äge koolitajate seltskond. Tunnen, et selle koolitusega sai üks suur hirm ületatud – ingliskeelsete töötubade tegemine.“

Kairi Mustjatse ja Kristi Rahn tutvustasid oma töötoas programmeerimiskeskkonda Tynker, mis sobib lastele vanuses 7 kuni 13 aastat.

Kairi Mustjatse: „Kahel päeval kokku osales meie töötoas ligi 60 õpetajat erinevaist Euroopa riikidest, valdavalt nooremate klasside õpetajad. Enim oli osalejate hulgas Portugali õpetajaid.
Soovisime oma töötoas näidata Tynkeri suurepäraseid võimalusi. Tutvustasime lühidalt programmi ja enda eTwinningu projekti. Enim panustasime siiski praktilistele ülesannetele, töötoa lõpuks olid osalejatel valmis lihtsad animeeritud postkaardid.
Meie töötuba oli osalejate arvu arvesse võttes üks populaarsemaid. Saime sooja vastuvõtu osalisteks. Töötoa lõppedes ütles Luxemburgi õpetaja Dominique, et müüsime oma idee 100% ulatuses maha. Paljud õpetajad tulid hiljem isiklikult rääkima ja ütlesid,  et neil sündis töötoa käigus idee, kuidas Tynkerit projektitöös kasutada.“
Mari-Liis Peetsi, Triinu Grossmanni ja Jaanus Paasoja juhitud töötoas said õpetajad robotitega mängida: tutvustati Ozoboti ja Meet Edisoni haridusroboteid.
Triinu Grossmann: „Suunasime osalejaid praktilise tegevuse kaudu leidma ideid, kuidas roboteid ainetunnis kasutada. Soovisime õpetajatele näidata, et robotite kasutamine on lihtne ning toreda mängu abil on võimalik õppida programmeerimist, matemaatikat ja teisigi aineid.

Meie töötoas läks aeg väga ruttu, sest robotitega tegutsemine haaras kõiki kaasa. Meeleolu oli positiivne ja rõõmsameelne. Kõik said ülesannetega hästi hakkama ja töö käigus tekkisid juba ideed, kuidas roboteid kasutades saaks luua uusi vahvaid eTwinningu koostööprojekte. Eriti vaimustas õpetajaid väike Ozoboti robot, mida saab kasutada õppetöös juba lasteaia viimases rühmas.

Koolitusel töötubade läbiviimine oli uus ja põnev kogemus, mis nõudis julgust ja enesekindlust. Eks kõige rohkem ikka hirmutas see, et kuidas sujub inglise keeles rääkimine. Sellisel koolitusel osaleksin hea meelega veelgi.“

Vaata ka Portugali koolituselt valminud videoklippi:

Allikas: Õpetajate Leht

Fotod: Petri Asperki

Samal teemal:

• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Õppekompleksi valmimine andis Ida-Virumaale kooli, mis on ehitatud ja sisustatud vastavalt laste ning nende perede erilistele vajadustele. Õpetamine kui ka õppimist toetavad tegevused toimuvad nüüd turvaliselt ühes hoones, millest kujuneb ühtlasi piirkonna kompetentsikeskus ning kuhu koonduvad lapsele vajalikud teenused.

Ahtme Kooli uus õppehoone ei ole ainult vormiline, vaid on ka sisuline muutus. Varem ei saanud kool vastu võtta sügava ja raske puudega õpilasi, need õpilased olid koduõppel või õppisid 100 kilomeetri kaugusel asuvas Porkuni Koolis, nüüd on ka Ida- Virumaal nende õpetamiseks kõik tingimused loodud. Samuti võimaldab uute ruumide sisustus teha kutsekoolidega tõhusamat koostööd kutseõppeks ettevalmistamisel.

Kooli renoveerimist ja sisustamist rahastati 3,6 miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist. Uues õppekompleksis on planeeritud kohti 100le õpilasele ning õpilaskodus on 50 kohta.

Ahtme Kool on erivajadustega õpilastele mõeldud riigikool, kus õpetatakse nii eesti kui ka vene keeles lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppes olevaid õpilasi. Koolis õpib praegu 76 õpilast.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Aasta põhikooliõpetaja Aune Tammi: õpilane vajab kinnitust, et ta suudab
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

2016. aasta lugemislaagri eesmärk on võtta vaatluse alla Oskar Lutsu ja Betti Alveri loomingu kaasaegsed lugemismudelid. Lugemislaagri käigus loetakse ja analüüsitakse kirjanike tekste, samuti peavad kirjanike uurijad ettekandeid Lutsu ja Alveri teostest. Avatakse uusi tõlgendusmalle, aga ka loetakse koos, et üheskoos värskelt tekstidega suhestuda. 

Täpsem info on siin: