Kutseharidus aitab kasvatada inimeste sissetulekuid, suurendada tegelemist ettevõtlusega ning vähendada töötust, seda kõike ka kõrgharidusega inimeste hulgas.

Juba kümmekond aastat on riigi tasandil kõneldud vajadusest viia inimeste teadmised ja oskused paremini vastavusse tööandjate ootustega. Ometi on praegu ebakõla tööandjate ootuste ja inimeste seni omandatud teadmiste ja oskuste vahel jätkuvalt püsiv ning aastatega ka suurenenud. Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu 25–64aastase seas 2020. aastaks alla 25%. Aastal 2014 oli selliste isikute osakaal rahvastikust 30,2%. Kutseharidusele kulub igal aastal üle 100 miljoni euro, sellest täiskasvanute õpetamisele hinnanguliselt ligi kolmandik ehk enam kui 30 miljonit eurot aastas. Riigikontroll uuriski viimase 5 aasta (2010/2011.–2014/2015. õppeaasta) jooksul kutseharidust omandama asunud täiskasvanute – 25aastaste ja vanemate –käekäiku õpingute eel, õpingute ja hilisema töötamise ajal. Uuringus keskenduti täiskasvanutele, kuna noorte arvu vähenemise tõttu on juba praegu ja kindlasti tulevikus täiskasvanud õppurid üks kutsehahariduse oluline sihtrühm. Arvestades riigi eesmärki soodustada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute jõudmist kutseharidusse, analüüsis Riigikontroll, kui hästi on see õnnestunud ehk kas kutseharidusest on tööturul kasu ja milles see kasu väljendub.

Tutvu uuringu tulemustega lähemalt Riigikontrolli kodulehel.

Allikas: Riigikontroll

Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Samal teemal:

• Avatud on esimene kutseõppurite praktikaportaal Eestis
• Kutsekoolide talvine vastuvõtt 2016