Lastekaitse Liidu üldkogu rõhutab laste vaesuse teemalises pöördumises, et riik peab jõulisemalt töötama laste vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks. Positiivne on, et valitsuse pingutused on andnud ka tulemusi ning tänu sellele on laste elutingimused aasta-aastalt paranenud. Siiski elab iga viies Eesti laps suhtelises vaesuses. Olukorra parandamiseks tuleb teemaga töötada aktiivselt ja valdkondade üleselt.

“Et olukord paraneks, peab riik välja töötama ja ellu viima eraldi tegevuskava laste vaesuse vähendamiseks. Näiteks paljudes peredes takistab rahapuudus lastel huviharidust saada. Lapsed ei ole ise oma vaesuses süüdi ning enamasti ei saa nad ise oma olukorda parandada,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. Ta lisab, et olukorra parandamiseks peab Eesti veelgi jõulisemalt töötama laste vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks. 

Ühtlasi arutati üldkogul möödunud aasta olulisemaid tegevusi. Jätkus aktiivne osalemine koostöövõrgustikes, nõukogudes ja ümarlaudadel, sealhulgas rahvusvahelistel. Eraldi tasub rõhutada, et üleeuroopaline partnervõrgustik Eurochild nimetas MTÜ Lastekaitse Liit oma ametlikuks esindajaks Eestis.

MTÜ Lastekaitse Liit ja valdkondlike vabaühenduste koostöös sündis ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, mis esitati ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Aruandes on kajastatud valdkondlikke arenguid ja viimastel aastatel vastuvõetud laste heaolu edendavaid seadusemuudatusi. Välja on toodud Eestis täpsemat regulatsiooni vajavad kitsaskohad ning tehtud ettepanekud nende lahendamiseks. Vaata aruannet siit.

Jõudsalt laienes suurprojekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”. Aasta 2015 lõpuks oli sellega liitunud 439 lasteaeda ja 81 kooli üle Eesti. Viie aasta jooksul on metoodika “Kiusamisest vabaks!” abil loodud tugev ja toetav võrgustik maakonna haridusspetsialistidest ning mudellasteaedadest- ja koolidest, kes kaasavad piirkondlike teabepäevade kaudu tervet kogukonda. Töö jätkub.

“Aastal 2015 pööras MTÜ Lastekaitse Liit tähelepanu eelkõige laste turvalisuse edendamisele erinevates elukeskkondades. Meie tegevused aitasid edendada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikumat ühiskonda,” võtab Ots möödunud aasta kokku. Ta kinnitab, et MTÜ Lastekaitse Liit seisab ka edaspidi laste õiguste eest ning teeb kõik endast oleneva, et laste olukord Eesti ühiskonnas paraneks.

Üldkogul valiti ka vanematekogu uus koosseis ning Lastekaitse Liidu “Aasta liige 2015”, kelleks sai Tapa Lastekaitse Ühing. Tunnustatud sai Tapa Lastekaitse Ühingu suur ja mitmekülgne panus kohaliku kogukonna ellu. Panuse eest vabatahtlikku lastekaitseliikumisse tunnustati ka Sillamäe, Pärnumaa ja Tallinna Lastekaitse Ühingut. 

Vaata MTÜ Lastekaitse Liit 2015. aasta tegevusi tutvustavat voldikut siit: http://bit.ly/1r6SDc5

Vaata MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu pöördumist siit: http://bit.ly/24aB7Sh

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis, kui midagi pole veel juhtunud
• „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ootab uusi liitujaid

Hariduskohvik on aruteluvormis sessioon erinevate teemade käsitlemiseks. Näiteks arutletakse, kuidas parandada ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd ja kuidas võidab sellest tudeng. Hariduskohvik toob kokku (kõrg)hariduse kõik huvigrupid – tudengid, õppejõud, firmad ning samuti tulevased tudengid ehk gümnasistid. Eesmärgiks on aidata kujundada tuleviku haridust. Hariduskohvik toimub nii eesti kui ka inglise keeles.

Keskkonnakohvik koosneb loengutest, mida viivad läbi valdkonna tuntud spetsialistid. Tähelepanu suunatakse jätkusuutlikele ja säästvatele tehnoloogiatele, mis võimaldavad tulevastel ettevõtjatel alustada tegutsemist viisil, mis ei hävita meie keskkonda. Keskkonnakohviku sisu eest vastutavad Stora Enso ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskkonnakohvik toimub ainult inglise keeles.

“"Mõtted lendu" konverents kannab kahte eesmärki, esiteks - tuua Hariduskohviku kaudu kokku kõrghariduse huvigrupid, et tasandada haridussüsteemi murekohad ja pakkuda välja lahendusi ning teiseks – tõsta teadlikkust keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest, propageerides jätkusuutlikke mõtteviise Keskkonnakohvikus,” kommenteerib "Mõtted lendu" projektijuht Kristiina Kuusemets.

Konverentsil osalevad Nortal, Skype, Tele2, Merko, Stora Enso ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile tasuta. Konverentsi korraldab TTÜ tudengiorganisatsioon BEST-Estonia. Osalejaks saab registreerida "Mõtted lendu" kodulehel http://mottedlendu.ee. Ajakava saab alla laadida siit:

Allikas ja fotod: "Mõtted lendu" pressiteade.

Samal teemal:

• Väätsa mõisas toimub konverents "Lõimitud õpperuum"
• Jätkub rahvusvaheline konverents „Fiiberoptiline haridustee“
• Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Aastatega kogutud teadmised ja mõtted on teil juba olemas. Praegu pole vaja muud, kui need rahulikult sõnastada ja jagada.

Endale hoitud heast mõttest on kasu vähe. Jagatuna võib temast aga miljon või miks mitte seitse miljardit head mõtet saada. Heade mõtete vägi peitub suuresti arusaadavuses – nad on hoopis võimsamad, kui on kirja pandud või välja öeldud heas ja selges keeles.

Eesti keel seob meid koduga. Igaühel teist, head eksaminandid, on mõni hea mõte, kuidas kodumaad paremaks teha. Need tuleb vaid üles leida ja jagada viisil, mis teeb nad lihtsaks mõista kaasmaalastel.

Teised keeled seovad meid maailmaga. Tuleviku jaoks on oluline, et saaksime oma mõtteid edasi anda veel seitsmele miljardile  inimesele. Selle vältimatu eeldus on hea võõrkeelteoskus – olgu selleks inglise, hiina, füüsika või matemaatika keel.

Head noored, tähtis on ka targalt kuulata. Olulise ja tõese ära tundmiseks läheb vaja tähelepanu ja kriitilist meelt ning empaatiat teiste mõistmisel. Enne eksamiküsimusele vastamist tasub see paar korda rahulikult ja mõttega läbi lugeda.

Tänane eksam on seniste valikute peegel. Tulevikuks soovin, et oskaksite kõik elus ette tulevad eksamid enda kasuks tööle panna ning teha nende najal õigeid otsuseid. Paremad kui need, mida olete sunnitud tegema, on sellised otsused, mida te soovite teha.

Seetõttu ei maksa karta ka eksida. Tulevik hindab loovat mõtet, lennukaid ideid, oskust pidevalt juurde ja edasi õppida. Seetõttu tasub omada tarka eneseusku, läbimõeldud sihikindlust, julgust tunnistada oma tugevusi ning arendada vajakajäämisi.

Head eksaminandid! Pikk koolitee on vaid algkool ülejäänud elule. Soovin teile teraseid mõtteid ning läbimõeldud otsuseid nii tänaseks kui ka tulevikuks ning ikka tahet neid ilusas keeles sõnastada.

Palju edu ja külma närvi teile!

Taust
Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam, kuhu on registreerunud 7234 eksaminandi. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.
Kolmapäeval, 27. aprillil toimub eesti keele teise keelena eksam.
Võõrkeeleeksamitest toimub 3. mail  inglise keele eksam. Prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.
Eksamiperiood lõppeb 19. mail matemaatika eksamiga.
Riigieksamitele registreerus tänavu  kokku 10 471 eksaminandi.
Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse ainete kaupa 13.–19. juunini eksamite infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. Elektroonilised riigieksamitunnistused väljastatakse hiljemalt 20. juunil.
Riigieksameid korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas sihtasutus Innove.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast
• Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar

Liialdamata võib öelda, et huvi HITSA tehnoloogiapäeva vastu oli ülisuur. Kultuurikatel oli rahvast tulvil ürituse algusest lõpuni. Samas toimus tegevus nii mitmetes boksides ja saalides, et kõike pääses vaatama ja katsetama. Nii suurel kui väikesel laval tutvustasid eksponendid lähemalt oma firma tegevusala, teenuseid ja tooteid, räägiti internetiturvalisusest, karjäärivalikutest, teaduse tegemisest, tehnoloogia tulevikust. Roboteid oli vaatamiseks, katsetamiseks ja ise kokku panemiseks igat masti ja mõõtu, ise sai elektroonilist muusikat teha, allveerobotit juhtida (ekraanil loomulikult), arvutimänge mängida, satelliidi lendu jälgida, geenitesti teha, digitüdrukutega vestelda, 3D-printida, sõrmejälgi anda ja tuvastada ning palju-palju muud. Kokku oli tehnoloogiapäeval väljas üle 30 Eesti ettevõtte ja organisatsiooni. 

„Soovime üritusega näidata, et digiteemad on tänapäeval kõikides tegevusvaldkondades ning julgustada noori selle maailmaga tutvuma,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Lapsed tahavad ikka kõike käega katsuda või ise järele proovida. Seepärast valisimegi tehnoloogiapäevale formaadi, mis võimaldab lastel ise aktiivselt osaleda.“

Kõige emotsionaalsemad hetked olid päeva jooksul kindlasti õpilastööde konkursi parimate autasustamised. „Maailmariik Eesti“ finaalis osales ligi 300 õpilast üle Eesti, enim esikohti pälvisid Harjumaa noored. „Konkursile said noored esitada töid kaheksas erinevas kategoorias, mis kõik olid omamoodi erilised,“ ütles konkursi üks korraldajatest, ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Noored sidusid oskuslikult oma loovtööd konkursi teemaga „Maailmariiki Eesti“. Esitati rahvuskultuurist mõjutatud käsitööesemed, 3D-tehnoloogiaga loodud uusi innovaatilisi tooteid, Eesti vaatamisväärsusi tutvustavaid videoid ja mänge jne. Sellel aastal jäi silma 3D-tehnoloogia ja animatsiooni tööde rohkus, mille kategooriates andsime välja kõige rohkem auhindu.“

Üks ihaldusväärne auhind – elusuurune Meccanoid robot – leidis endale uue kodu Peetri Lasteaias-Põhikoolis. Peetri kool sai roboti auhinnaks kui HITSA õpilaskonkursist „Maailmariik Eesti“ kõige aktiivsemalt osa võtnud kool. Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ütles auhinda vastu võttes, et tore, kui koolis on õpetajad, kes oskavad lapsi innustada, ja õpilased, kellel on huvi ja tahtmine konkursist osa võtta. Auhinna enda kohta arvas ta, et kõigepealt tuleb robot kooli viia ja kooliperega tuttvaks teha ning siis tuleb koos robotile nimi välja mõelda.

Koolielu sai jutule Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluojaga ja kahe äsja auhinna võitnud 7. klassi tüdrukuga – Anitra Lukjanovi ja Kai-Melli Kapteniga. Nende digitaalne õppematerjal „Ise mängin, ise laulan...“ pälvis III kooliastme õppematerjalide kategoorias esikoha.

Kai-Melli (vasakul) ja Anitra rõõmustavad õpilastööde konkursi võidu üle.

Tüdrukud ütlesid oma töö kohta, et see on nagu digitaalne klaver: saad klaverit mängida ja samal ajal ise kaasa laulda, noodid on täpselt klaveri kõrval. „Idee tuli sellest, et Kai-Melli mängib klaverit muusikakoolis, ja minul oli kahju, et mina ei saa klaverit mängida. Siis mõtlesimegi, et kui juba konkurss „Lahe asi“, siis miks mitte klaver,“ ütles Anitra. Töö valmimiseks kulus neli kuud. „Mina õppisin vastava programmiga noote tegema,“ sõnas Kai-Melli. Anitra jaoks oli suurim kogemus mõistmine, et pingutuseta ei saavuta midagi: „Kui tahad tulemust saada, tuleb selleks tööd teha.“

Laine Aluoja sõnas oma kooli hea esinemise põhjuseks, et Türi Põhikoolis õpivad edukad ja toredad lapsed. „Kui õpetaja pakub mõne põneva tegevuse välja, siis nad rõõmuga haakuvad ja hakkavad kaasa töötama.“ Konkursil osalenud õpilastööde kohta üldiselt arvas Laine Aluoja, et tööd on väga tugevad, õpilased ja juhendajad on välja mõelnud ja hästi teostanud hulga põnevaid ideid. „Konkurss oli väga pingeline,“ ütles Aluoja.

Türi Põhikooli läks ka võit II kooliastme arvutimängude kategoorias: „TyriCube-1“ autorid on Andero Lavrinenko ja Raiko Marrandi.

Ja veel üks tähelepanek Tallinnas Kultuurikatlas toimunud tehnoloogiapäevalt: lapsed jäävad lasteks sõltumata sellest, kui palju on nende ümber tehnoloogiavidinaid. Sest kõige stabiilsem järjekord oli kogu aeg selle masina juures, mis suhkruvatti valmistas...

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• DJ-d õpetavad HITSA tehnoloogiapäeval muusikat miksima
• Tehnoloogiapäeval möllavad 3D Hullud
• Võimalusterohke fiiberoptiline haridustee

Uudise saatis Koolielule Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Teemad olid Makey Makey, LittleBits, Phillips Hue, BeeBot, Ozobot, Edison ja palju muud. Sellist koolitust oleks vaja igasse kooli, et inimesed viia kurssi uute tehnikasaavutustega, mis sobiksid kooli kasutada. Kuna kohe on algamas ProgeTiigri programmi taotlusvoor, siis oli tehtust palju kasu. 

Eriti lahe oli aga see, et paljud osalejad võtsid kaasa oma nutividina või mõne muu põneva seadme. Näiteks Marika Reinmets näitas nutiprilli, millega saab pilte teha; Petri Asperk tutvustas Grove´i, mis on odavam versioon LittleBits lahendusest; Tiina Nõges tõi kaasa Furby, kes ei tahtnud magama jääda, ja perforeeritud paberiribad; Jaanika-Jane Tõnurist  reklaamis oma tehtud bakalaureusetöös 3D äppi ning Peep Toberluts tõi kahe kohvriga kaasa ülejäänud maailma vidinad ja andurid; Birgy Lorenz jooksutas ja hüpitas kerarobotit Sphero.

Slaidid

Tutvustavad vidinate videod

Pilte

Arenguprogrammi valiti 16 osalejat kokku 31 kogenud koolijuhi hulgast.

Programmis osalevad kogenud õppeasutuse juhid läbivad kevade ja suve jooksul väljaõppe ning asuvad sügisel juhendama alustavaid koolijuhte. Väljaõppe jooksul saavad mentorid lihvida oma juhendamisoskusi, õppida ja harjutada selleks vajalikke tehnikaid ning ise seeläbi juhina kasvada.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul on noorte juhtide sisse elamisel vaja personaalset tuge. „Esimese aasta kogemus näitas, et kogenud kolleegide tuge on ametisse astujatele väga vaja. Väljaõppeprogrammi eesmärk on luua head eeldused haridusasutuse juhtidele kogemuste vahetamiseks ning nende professionaalse arengu toetamiseks," ütles Mikiver.

Mentorite arenguprogrammis osalev, enam kui kümne aastase juhtimiskogemusega Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste lausus, et otsustas mentoriks kandideerida, kuna  koolijuhina alustades oli tal väga palju kasu teiste direktorite kogemustest. "Teiste kogemustest sai õppida ning enda jaoks sobivaid strateegiaid kavandada," lisas Kaste.

Mentorid juhendavad  alustavaid koolijuhte ühe aasta jooksul, jäädes Eesti haridussüsteemi koolijuhtide mentoritena ka edaspidi.

Igal aastal asub direktori ametisse ligi paarkümmend uut inimest üle Eesti ning liitutakse ka väljastpoolt haridussektorit.

Arenguprogrammi on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, seda korraldab SA Innove. Mentorite väljaõpet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ vahenditest. Arenguprogrammi viib läbi talendijuhtimise konsultatsioonifirma Fontes.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"
• Digimuutus saab alguse digijuhist

20. aprillil toimunud linnuviktoriinil osales kokku 26 võistkonda ja 75 õpilast. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.-7. klass ning 8.-9. klass. Osalejad vastasid nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka pidid ära tundma linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Õpilastel tuli näiteks pesa kirjelduste järgi ära arvata pesitseva linnu liik, järjestada tavalisemad linnud suuruse järgi ning tuvastada Eesti loomamuinasjutu järgi tänavune aasta lind rasvatihane. Kõige paremini tunti metsvindi, öösorri ja rasvatihase laulu, üldse ei tuntud hallhaigru ja porri häält ning väga vähe teati linavästriku häälitsust.

Žürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Kelli Hanschmidt selgitasid välja parimad noored linnutundjad. Esikolmiku kohtade jagamiseks mõlemas vanuserühmas esitati lisaküsimusi. Linnuviktoriini üldvõitjaks sai võistkond „Rukkirääk“.

Noorem vanuserühm (6.-7. klass)
 I koht – võistkond „Rukkirääk“ koosseisus Marianne Lapin, Annika Õunapuu, Kaspar Kukk (Tamsalu Gümnaasium)
 II koht – võistkond „Huvilised“ koosseisus Silver Nikkel, Samuel Kastepõld, Joosep Michels (Metsküla Algkool)
 III-IV koht – võistkond „Kuldsed tihased“ koosseisus Luise Grethen Nirgi, Kirke Jäetma, Karmen Tamm (Kadrina Keskkool)
 III-IV koht – võistkond „Naaskelnoka pojad“ koosseisus Aneta Ponetajev, Eva-Liisa Kuivonen, Olivia Parkman (Merivälja Kool)

Vanem vanuserühm (8.-9. klass)
 I koht – võistkond „TPL“ koosseisus Artur Raik, Hana Geara, Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum)
 II koht – võistkond „Vambola“ koosseisus Paul Raasik, Raigo Jürisoo, Karl-Erik Kanal (Tartu Loodusmaja)
 III koht – võistkond „Kiivitajad“ koosseisus Sofia Marlene Haug, Johanna Maria Jõgisu, Aurora Mikk (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Fotol on Tamsalu Gümnaasiumi võidukas võistkond. 

Pärast viktoriini toimus kõigile osalejatele ekskursioon Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuel püsinäitusel „Maa. Elu. Lugu“.

Linnuviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Auhindadega toetasid Eesti Ornitoloogiaühing ja MTÜ Loodusajakiri.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. Foto: Aldo Rääbis. 

Samal teemal:

• Aasta lind 2016 on rasvatihane
• Valmis nutikas linnumääraja
• Miks kuulata linnulaulu lindilt, kui seda saab teha looduses?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tehnoloogiapäeval 23. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas juhendavad elektroonilise muusika huvilisi Tallinna Ülikooli tudengid Karl Henri Rebane ja Frank Hendrikson ehk 2DJ-d.

Karl Henri ja Frank nimetavad end elektroonilises muusikas julgelt iseõppinuteks, seda nii infotehnoloogia kasutuse kui muusika loomise poole pealt. Frank ütleb, et ta ei saanud gümnaasiumis poistekoorigi sisse. „Muusikaga oli mul täiesti null-seis. Aga kui saad põhitõed kätte, kuidas tuleb muusikat miksida, siis tekib endal juba huvi ja silmad lähevad särama.“

2DJ-d Telliskivi Loomelinnaku loomingulises õhkkonnas. 

Karl Henri elus oli ja on tähtsal kohal sport, ja (elektroonilise) muusika juurde jõudis ta samuti spordi kaudu. „Olime noortekoondisega  jalgpallivõistlusel, ööbisime hotellis. Ja seal kostus kuskilt üks hästi hea ja huvitav house lugu. Tekkis kohe huvi, et kuidas see lugu valmis ja võiks midagi lahedat sellest miksida. Kodus mul endal head arvutit ei olnud, võtsin ema läptopi, laadisin demo alla, ja hakkasin proovima. Lõpuks läksin nii hasarti, et unetuid öid ikka kogunes.“

Nii see muusika miksimine käib. Vasakul Karl Henri, paremal Frank HITSA nutiklassis loo sündi demonstreerimas. 

Elektroonilise muusikaga, täpsemalt muusika loomisega (miksimise ja esitamisega) on Karl Henri tegelenud viis aastat, Frank kaks aastat. Koos moodustavad nad ühenduse 2DJ-d, kus Henrik tegutseb pigem produtsendina ja Frank pigem DJ-na. Pigem sellepärast, et sama palju kui koos, tegutsevad nad ka iseseisvalt.

„Oleme kaks noort tegusat kutti. Tutvusime ka muusikaga seoses,“ ütleb Frank. „Karl Henri näitab arvutis, kuidas muusikat tehakse, mina ei ole seda veel ära õppinud. Mina võtan internetist need lood, mis mulle sobivad, ja miksin kokku, mitte ei tee ise. Mõlemad näitame pärast, kuidas elektroonilist muusikat esitatakse. Ühes Tallinna ööklubis on mul igal neljapäeval oma üritus, mängin seal rahvale. Kui alustasin, siis mind pandi otse ööklubisse diskoripulti, ei osanud siis midagi. Aga üks inimene uskus minusse, sellest juba piisas, kõik läks hästi.“

„Mina olen rohkem produtsent, kes teeb muusika enne valmis. Ma olen see, kelle lugu klubides mängitakse. Ise ei ole nii palju DJ olnud,“ ütleb Karl Henri.  „Ma pole muusikat õppinud, olen ise ennast õpetanud. Peres on meil muusikahuvilisi küll, kes mõnd instrumenti mängivad. Ise olen spordiga rohkem tegelenud, muusika tuli kõrvalepõikena.“

Muusikat saab teha mitut moodi. Miks valisite just arvuti ja elektroonilise muusika? “Arvuti on kõige lihtsam, saad noote sättida täpselt nii nagu tahad ja kohe erinevaid sounde proovida. Neid on muidugi hästi palju, tuhandeid,“ selgitab Karl Henri. „Arvutiprogrammis on channelid ehk kanalid, igasse saad panna erineva heli (pilli). Saad kõike koos proovida või ka iga kanalit eraldi kuulata. Päris elus oleks natuke raske hakata kõiki pille ükshaaval läbi proovima.“
 
„Arvuti on kiirem ka,“ arvab Frank. „Kui paberil muudad noote, läheb ju proovimisega rohkem aega. Minul on kõik lood arvutis – ühendan nii vinüülimängijad kui ka mikseri helikaarti, kust jookseb USB juhe arvutisse. Arvutist panen loo käima ja vinüülimängijaga, mis loeb digitaalset vinüülplaati, miksin loo eelnevaga siis kokku.“

Arvutiekraanilt avaneb selline vaade, kui miksimise programm avatud.

Teie ülikooliõpingud ei ole muusikaga seotud, Frank õpib 2. kursusel psühholoogiat ja Karl Henri 1. kursusel rekreatsioonikorraldust.  Miks te muusikat oma erialaks ei valinud? 

Karl Henri: Rekreatsioonikorraldus tundus erialana väga huvitav ja on ka muusikaga kohati seotud, näiteks ürituste korraldamine – muusikafestivalid jne. Kindlat muusikasuunda ei otsustanud veel valida, aga eks näis, mis tulevik toob.

Frank: Muusikaga tegelen pigem ikka hobi korras, saan hariduse kätte, siis vaatab edasi. Sa võid Eestis ju kõva tegija olla, aga sellega ennast ära ei elata.

Karl Henri: Elektroonilise muusika esiletõus on olnud vägagi silmapaistev, palju on tulnud uusi artiste, raske on esile pääseda. Erinevaid stiile tekib kogu aeg juurde. Näiteks troopiline house, olen ka ise hakanud seda rohkem tegema. Kätt võivad muusikamiksimises kõik proovida. Aga et midagi tõeliselt head välja tuleks, on vaja ikka kaua õppida ja harjutada.

Kultuurikatlas on noormehed 23. aprillil kohal hommikust õhtuni: näitavad, kuidas tehakse elektroonilist muusikat ja lasevad huvilistel ka harjutada. Õpetatakse, mis on miksimise põhitõed, mis tehnikat kasutatakse, missuguseid algteadmisi on vaja loo alustamiseks. Vajalik tehnika on kohapeal olemas. Ja muidugi demonstreerivad 2DJ-d, kuidas üks õige house-muusika kõlab. Tantsida võib ka.

HITSA tehnoloogiapäeval osaleb üle 30 Eesti ettevõtja ja organisatsiooni ning tegemist leidub nii lastele kui vanematele. Näiteks saab teha endast 3D-mudeli, luua hologrammi ja panna selle peopesal tantsima, panna end proovile Rakett 69 katsetes, droone lennutada jpm. Tehnoloogiapäev kestab kell 10.30-17.00 ja on tasuta. Päeva juhib Jüri Muttika, kontserdi annab Karl-Erik Taukar. Sündmuse raames toimub ka HITSA õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti“ finaal. Vaata lähemalt https://www.facebook.com/events/1547191298913391/.

Fotod: Egert Anslan, Madli Leikop.

Samal teemal:

• Baltimaade talendikonkurss „ZZ Talendid” kutsub osalema andekaid Eesti noori
• HITSA tehnoloogiapäeval saab innovatsiooni käega katsuda

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul toetatakse üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajate ja juhtide täiendusõpet ning heade praktikate jagamist. „Samuti saab toetust kasutada maakondlike aineolümpiaadide ja õpilasvõistluste korraldamiseks ning edukate õpilaste saatmiseks üleriigilistele olümpiaadidele ja võistlustele“, lisas Liblik.

Toetuse saajateks on maakondlikud omavalitsusliidud ning Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linnavalitsused. Toetuse täpse jaotuse ja kasutamise lepivad toetuse saajad oma maakonnas kokku õpetajate ja haridusasutuste juhtide ühendustega.

Toetuse eesmärgiks on arendada õpilaste võimeid, soodustada õppeainete lõimimist ning õpetajate ja koolijuhtide koostööd ja suurendada nii õpetajate kui ka direktorite professionaalsust.

Omavalitsusliitude ja linnade toetussummad 2016

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Sel kevadel jõuavad tasuta tööalased koolitused 6225 inimeseni
• Kas õpetajate professionaalne areng saab toimuda e-toel?
• Riik suunab ettevõtlusõppe arendamisse 6 miljonit eurot
   

Teaduskeskuse juhatuse liige Andres Juur märkis, et teaduskeskus on sellise näituse jaoks igati sobiv koht. 

„On positiivne, et tulevikulasteaedade maketid jõuavad siin päris lasteaialasteni, keda AHHAA külastajate seas on arvestatav hulk,“ ütles ta.  „Näituse eesmärk on panna arhitekte kaasa mõtlema lastele loodava keskkonna teemal ning luua oma nägemus sellest, milline on lapse jaoks põnev, hariv ja hea ruum.“

Iga näitusel esitatud projekt on omanäoline ja fantaasiaküllane. Samas ei tähenda lennukad visioonid midagi ulmelist ja teostamatut: vestluses lasteaiaõpetajaga selgus, et kõik näitusel esindatud ideed on ka praktikas kasutatavad. 

„Kui kavandite autorid näevad, milliseid mõtteid maketid väikestes keskusekülastajates tekitavad, aitab see neil häid ideid veelgi paremaks teha,“ lisas Juur. 

Oma visiooni tulevikulasteaiast on loonud kaheksa loovtiimi: Hanno Grossschmidt, Mark Grimitliht, Tomomi Hayashi (HGA), Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann (KINO Maastikuarhitektid), Mari Rass, Larissa Kondina, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must), Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk (SALTO), Vahur Sova, Andres Kull (Teigar Sova Arhitektid), Margit Argus, Margit Aule, Mae Köömnemägi, Liisa Valdmann (KAOS Arhitektid), Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU Arhitektid), Katrin Koov, Kalle Komissarov, Eve Komp ja Grete Veskiväli. 

Lasteaia visioonide osas on oodatud sõna sekka ütlema ka külastajad. Näitus jääb AHHAAsse kuni 8. maini.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Mathis Bogens.

Samal teemal:

• Lasteaia IT meeskonnad tegutsevad
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!
• Kõige tähtsam on armastus laste vastu