Rahvusvaheline hariduskonverents „Fiiberoptiline haridustee“ toimus 14.-15. aprillil KUMUs. HITSA juhatuse esimees Erki Urva ütles konverentsi avasõnades, et edasiminekut fiiberoptilisel haridusteel ilma kahe asjata ei toimu: peab olema ka vajalik metoodika ja vajalikud õppevahendid ning õpetajatel-õppejõududel peavad olema oskused ning teadmised, kuidas digimaailmas tehniliste vahenditega toimetada.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis Tartu Ülikooli näitel, miks ja kuidas tuleb kõrgkooli juhtimises arvestada õppija arengu toetamist. „Mis on kvaliteedi definitsioon Tartu Ülikoolis? Kvaliteet on see, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas,“ ütles Noorma. „E-õpe on üks tööriist hea õpetaja pagasis, seda ei pea eraldi rõhutama.“ Mart Noorma arutles, kuidas tulevikus disainitakse ülikooli õppekava, missuguseks kujuneb e-õppe ja kontaktõppe suhe. E-õpe on mugav ja hoiab ressurssi kokku, aga kui minna üle 100% e-õppele, siis see on säästuõpe, nentis Noorma. Ta tõi välja, et Tartu Ülikoolil on valmis 10 MOOCi (massive open online course). Miks mitte rohkem? „Parem üks kvaliteetne MOOC kogu maailmale kui 20 kehva MOOCi väiksele ringile,“ ütles Noorma.

Michigani Ülikooli dotsent Charels R. Severance kõneles MOOCide minevikust, olevikust ja tulevikust. Ta ise õpetab kaht ülemaailmselt populaarset MOOCi Coursera platvormil: „Interneti ajalugu, tehnoloogia ja turvalisus“ ning „Programmeerimine igaühele“. Ta on kirjutanud populaarseid raamatuid programmeerimisest ning töö kõrvalt on ta hobi korras juhtinud mitmeid veebiteemalisi tele- ja raadiosaateid.

Ta andis oma ettekandes kuulajatele ülevaate avatud veebikursuste tehnilisest arengust ja taustast, ka probleemidest, mis veebikursuste tarkvaraga seotud. Ta selgitas ka, mida ühe MOOCi sisu kokkupanekul arvestada, rõhutades just kursuste avatust ja tasuta materjalide olemasolu. Tema ettekanne oli kantud mõttest, et me peame ette valmistama uue põlvkonna programmeerijaid ja disainereid, kes suudavad luua uut (õppe)sisu. See on koht, kus mängu tulevad MOOCid ja uuenduslikud rakendused. Vaja on arendada erinevaid õppeplatvorme, mis sobiksid nii suuremahuliste MOOCide läbiviimiseks kui väiksemateks veebitundideks ühe klassi piires.

Konverentsi kaks järgmist ettekannet olid seotud õpianalüütikaga: sissejuhatus õpianalüütikasse (Hendrik Drachsler, Hollandi avatud ülikool) ja tagasisidestamisest õppimise ja õpetamise tulemuslikkuse seisukohalt (Linda Corrin, Melbourni ülikool).

Õpianalüütika on valdkond, mis areneb kiiresti ülikoolides ning on jõudmas ka üldhariduskoolidesse. Õpianalüütika võimaldab haridusuuringute raames kasutada veebipõhiste keskkondade kogutavaid avatud andmeid tõenduspõhiste otsuste tegemiseks (nt õppekavade või hariduspoliitiliste algatuste planeerimisel). Linda Corrini sõnas oma ettekandes, et ülikoole huvitavad sageli enim põhjused, miks tudengid õppimise pooleli jätavad ja kuidas seda vältida. „Meie oma ülikoolis Melbournis otsustasime keskenduda mikrotasandile, koguda andmeid õppimise ja õpetamise kohta klassiruumis ja veebis (e-õpe) individuaalselt. See aidanuks paremini mõista, mis motiveerib tudengeid õppima, kuidas kujuneb hinne jms. Andmeid koguti eraldi tudengite ja õppejõudude kohta. Küsimus ei olnud niivõrd andmete kogumises, kuivõrd selles, kuidas andmeid esitleda nii, et õpetajad mõistaksid selle olulisust. Ja millal tulemusi esitleda, kas semestri alguses, semestri lõpus? Ehk palju oli küsimusi, mida teha, et vajalikud muudatused jõuaksid klassiruumi,“ rääkis Linda Corrini.

Pärast ettekandeid sai igaüks osaleda just talle huvi pakkuvas töötotas. Ülevaate sai Pärnu linna ja maakonna koolide digipöörde projektist, Läänemaa haridusuuendusest, Tartu Kunstikooli kogemusest õppijate digipädevuste toetamisel; õpistsenaariumite koostamisest LePlanner keskkonnas; kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuste autorid jagasid parimaid praktikaid ning võrreldi e-portfooliot ja digitaalset arengumappi.

Seminari teine päev oli valdavalt töötubade päralt. Käsitleti keelekümblust, räägiti veelkord MOOCidest, ka MOOCide ja äri seostest; tutvustati ProgeTiigri programmi, terviklikke digilahendusi koolidele ja õppeprotsessi mõjutavaid uuringuid.

Fotod: Kalev Lilleorg.

Samal teemal:

• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Üldhariduskoolide internetivõrku renoveeritakse 13 miljoni euroga
• Seitse viga, mis võivad põhjustada digipöörde läbikukkumise
• Eesti õpetajad jagasid Baltimaade hariduskonverentsil digiteadmisi