Juba neljandat aastat on Tallinna Kiisupere lasteaia õppetöö aluseks riikliku õppekava kõrval lasteaia kultuuriõppe kava. Sama kaua on Eda Maasik olnud õpetajaks tänastele koolieelikutele. „Just nende laste näite varal võin kinnitada, et laps õpib väljaspool lasteaeda kõike palju paremini, olgu vanalinnas põnevaid lugusid või looduses linnulaulu kuulates. Arhitektuur on tulvil geomeetrilisi kujundeid, mis lausa kutsuvad end määrama jne.“

Koolielul oli hea võimalus teha Kiisupere lastega kaasa õppekäik Kadrioru presidendilossi. Nimelt õnnestus 13 aiarühma lapsel vahetult enne vabariigi aastapäeva ära näha, kus president Toomas Hendrik Ilves oma tööd teeb. Õppekäigule minek toob lastesse parasjagu elevust. Üksteise järel kahekesi paaris, helkurvestid seljas, liikusime lasteaiast trammi peale, et Kadriorgu sõita. Trammist väljudes selgus, et meil on veel pool tundi aega. See võimaldas mitmeid peatusi teha ja märkamatult õppida. Näiteks küsis õpetaja, millised linnud Kadrioru pargi tiigis elavad ja kus nad praegu on; millised puud kasvavad pargis; mis vahe on okas- ja lehtpuudel jne. Lossile lähemale jõudes tegi üks väike juntsu ettepaneku: „Noh, kas hümni ka laulame?“ Muidugi, lähenev vabariigi aastapäev ja külaskäik Kadrioru lossi lausa kutsuvad hümni laulma. „Tuleta mulle meelde, kuidas esimene salm algas,“ palus üks 5-aastane teiselt. Ja tuligi meelde! Lossi ette jõudes märkasid lapsed, et lipp ei ole vardas, mis annab märku sellest, et presidenti ei ole majas. Mõnevõrra pettumust see lastele kindlasti valmistas.

5-aastased Sander ja Villem tuletasid enne Kadrioru lossi minekut hümni meelde. Foto: Merje Pors.

Presidendi tööruume tutvustas meile Vaike. Kõige raskem oli laste jaoks ilmselt see, et midagi ei võinud oma käega puutuda ega tohtinud ka uhketele toolidele istuda. Praeguse presidendi nime teadsid kõik lapsed, kuid osati vastata ka sellele, kes oli Eesti esimene president. Lastele jäid Vaike räägitust meelde erinevad lood. Näiteks ühele koolieelikule avaldas muljet Eesti lipu sünnilugu. Tagasi minnes said lapsed õpetajalt kiita, et pidasid end küllaltki hästi üleval. Lasteaia poole kõndides võtsid poisid üles Põhja-Tallinna laulujupi „Ma küsin endalt nõu ja olen alati nõus – tean, et kõik on hästi ja kõik on hea.“ Tüdrukud vastasid Winny Puhhi lauluridadega „Meiecundi mees üks Korsakov läks eile Lätti.“ Kordaläinud õppekäik kutsub ikka laulma!

Kiisupere lasteaia õpetaja Eda Maasik organiseerib lastele mitmekesiseid õppekäike. Foto: Merje Pors.

Laiem silmaring

Eda Maasiku sõnul on lapsed, kes õpivad praktiliste kogemuste ja emotsioonide kaasabil, tavalisest laiema silmaringiga. Nelja aasta jooksul on ta koos lastega külastanud suurt osa Tallinna muuseumidest (nt Kadrioru kunstimuuseum, Miia-Milla-Manda muuseum, KUMU jne). Enamasti on muuseumides lastele välja töötatud eakohased haridusprogrammid, mille lõpus saavad lapsed töötoas ka meisterdada. Tänuväärseid lasteprogramme korraldab Maasiku sõnul ka rahvusooper Estonia. „Loodusalaseid teadmisi oleme kinnistanud huvitavatel matkadel (Viimsi RMK või MTÜ Looduslapse organiseeritud matkad). Meeldejäävateks on kujunenud õppekäigud Teenistuskoerte koolituskeskusesse, merepurjekale, Kesklinna päästekomandosse, riigikokku, Pika Hermanni torni, Ämari lennubaasi, Kadrioru presidendilossi,“ meenutab Maasik.

Selle aasta erilisemaks elamuseks oli külaskäik Ämari lennubaasi, mis rühmale, kus suures enamikus on poisid, oli pikisilmi oodatud sündmuseks. „Meiega tegeles kümmekond ametimeest, kes vastasid poiste kõikidele küsimustele, tehti päästetehnika veekahurite demonstratsioonesinemist ja sõidutati lapsi Baltikumis ainulaadsete päästeautodega mööda lennujaama ringi,“ rääkis Maasik. Möödunud aastast on eredamalt meeles külastus Martsipanigaleriisse. „Kõiki üllatasid suured martsipanist voolitud muinasjututegelased, raamatute- ja ajalookangelased. Pärast voolisime ja värvisime martsipanitöötoas figuure. Need pakendati ja anti kaasa,“ sõnas Eda Maasik.

Väärtuste õppimine

Õpetaja Aivar Koger Võru lasteaiast Punamütsike ütles Koolielule, et nende Jänku-Jussi rühm (6-7-aastased lapsed) käib peaaegu igal nädalal lasteaia piiridest kaugemal. „Tark ei tule taevast. Meil kõigil on midagi õppida ja teistele edasi anda, seepärast tasub erinevaid õppekäike alati ette võtta,“ märkis Koger. „Laste seisukohast on õppekäikude korraldamine väga oluline: nad satuvad asutustesse, kuhu tavapäraselt koos perega minna polegi võimalik. See kõik annab lastele uusi teadmisi ja avardab nende silmaringi, ka õpetajad ja vanemad saavad targemaks. Läbi õppekäikude on võimalik kinnistada laste edukaks toimetulekuks olulisi väärtusi, milleks on hoolivus, lahkus, heatahtlikkus, sõbralikkus, märkamisoskus jne.“

Veebruaris on külastatud Võru politseijaoskonda, Võru päästekeskusest ja Eesti Pagarit, jaanuarist on aga eriliselt meeles külaskäik Võru ilmajaama. „Peaaegu igale õppekäigule püüame ka mõne lapsevanema kaasa kutsuda ja alati leidub neid, kes rõõmuga kaasa tulevad. Iga laps on uhke, kui tema ema, isa või vanaema õppekäigule tuleb,“ tõdes Koger. Tavapärased on ka kinos- ja teatriskäigud ja loodusmatkad. Läheneva vastlapäeva auks korraldab lasteaed sõidu Haanjasse, et lastel ikka võimalikult pikk vastlaliug tuleks. „Lastele meeldib alati väga see, kui me kuhugi lähme. Lapsed saavad seeläbi tegutseda ka rohkem loomulikus keskkonnas, st näha teiste inimeste tegemisi ja kujundada oma hoiakuid. Tavaliselt me vestleme lastega peale igat käiku ja vahel joonistame selle kohta ka pildi,“ rääkis Koger.

Punamütsikese lasteaia lapsed Pokumaad avastamas. Foto: Aivar Koger.

Ameti leidmine
Viimase aja õppekäikudest on kõige meeldejäävam olnud külaskäik Võru päästekeskusesse. "See õppekäik oli nii laste kui täiskasvanute jaoks huvitav, sest nägime seda varustust ja tehnikat, millega päästjad iga päev töötavad ja lapsed said mitmeid asju oma käega katsuda ja tööprotsessis proovida. Meile avaldas muljet see, et tundsime, kui oodatud me sellesse asutusse olime. Meid võeti lahkelt vastu, meie jaoks võeti aega, et kõigega rahulikult tutvust teha." Lasteaeda tagasi jõudes küsisid õpetajad lastelt, kes tahaks tulevikus päästjaks saada. Mitme lapse käed tõusid, nende seas ka ühe väikse tüdruku käsi. "Meie rühma poisid muidugi esialgu imestasid selle üle, aga rääkisime neile, et tänapäeval on see täiesti võimalik ja nii mõistsid ilmselt ka nemad, et maailm meie ümber muutub pidevalt. Igaüks võib valida just selle ameti, mida ta soovib," rääkis Koger, tõdedes, et õppekäigud on heaks ülevaateks ka erinevatest ametitest.

Tekst: Merje Pors

Samal teemal:

• Läbimõeldud väärtuskasvatus tõi lasteaiale tunnustuse