29. märtsil kell 17.00 avatakse Kuninga tn. 6 galeriis näitus „Oma silm on kuningas II“. Näitusel on eksponeeritud Tallinna Nõmme Noortemaja õpilaste kahe viimase aasta looming.

Nõmme Noortemaja on pikkade traditsioonidega ja mitmekülgse eriala valikuga huvikool Tallinnas. Käime oma 63. õppeaastat. Peame oluliseks tutvustada kunstiringide õpilaste viimaste aastate loomingut ka laiemale üldsusele.

Nõmme Noortemaja õpilased on osalenud paljudel kunstikonkurssidel ja näitustel, kus nende tööd on saavutanud auhinnalisi kohti ja pakkunud vaatajatele silmarõõmu. Professionaalsete õpetajate juhendamisel õpetatakse erinevaid kunstiliike ja arendatakse individuaalselt õpilaste käelist osavust ning loomingulist eneseväljendust. Selle tulemusena on erinevas vanuses õpilaste poolt valminud huvitav ja omanäoline looming. Näitusel on esindatud keraamika-, klaasi-, maali-, kunsti-, ehte-, foto-, puidu-, käsitöö-, siidimaali-, tehnika- ja meisterdamise ringi, varjuteatri ning loodusmaja tööd.

Eksponeeritud tööde juhendajad-õpetajad on Marika Meschin, Tiiu Kivi, Alma Musting, Lea Maurer, Tanel Verk, Vlad Florea, Maret Rummo, Ülle Raadik, Katre Pohlak, Eva Luure, Ardo Pärna, Lembit Vaher.

Allikas: Nõmme Noortemaja info.

Samal teemal:

• Kunstiringide aastanäitus "Kullo 75"
• Tallinna huvikeskuse Kullo lastevanemad leiavad vajaliku info eKoolist

Veebiseminar toimub Koolielu portaali keeltekuu raames. Koolielu saksa keele ainemoderaator, Põlva Põhikooli õpetaja, Mammaste Lasteaed-Algkooli IT-õpetaja ja haridustehnoloog Aimi Jõesalu tutvustab erinevaid töövahendeid, mida kasutada võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• Koolielus algas keeltekuu
• Tule tutvu Koolielu ainekuudega!

Tasuta äpi, mis põhineb 2013. aasta ÕSil, leiab Google Play poest. 

„Õigekeelsussõnaraamat on küll selline teos, mida kindlasti vaja läheb,“ selgitab Tiia Niggulis. „Kui nutitelefon taskus, ei ole ühegi sõna pööramine, käänamine või õigekiri enam probleemiks, ole sa siis koolis, kodus, tänaval või metsas.“ 

Koolielu keeletoimetus

Samal teemal:

• Inglise keele õppimise äpp: Exam Madness
• Nädala äpp: Learn German with WordPic
• Nädala äpp: Memrise

Elukestva õppe võimalusi tutvustav nädal on toimunud pealinnas alates 2009. aastast. Pakume eri sihtrühmadele mitmekesist valikut loenguid ja seminare, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja praktikud. Kõik üritused on tasuta.

Info ja registreerumine www.ut.ee/tallinn.

Nädala kava

Esmaspäev, 4. aprill

17.00–18.30 avalik loeng "Meie igapäevane keel kui ideoloogia"
Martin Ehala, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor

Teisipäev, 5. aprill

14.00–16.30 majandusseminar "Eesti maksusüsteem – ettevõtluse vedur või pidur?"

17.00–18.30 avalik loeng "Uskumused ja hambad"
Riina Runnel, Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste lektor

Kolmapäev, 6. aprill

17.00–18.30 avalik loeng "Eesti ühiskonna (kõver)peegeldus sotsiaalmeedias"
Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur

Neljapäev, 7. aprill

13.00–14.30 loeng "Mitmenäoline Lähis-Ida"
Anu Põldsam, Tartu Ülikooli judaistika lektor

17.00–18.30 avalik loeng "Mis on tark linn ja kuidas linnad targaks saavad?"
Rein Ahas, Tartu Ülikooli inimgeograafia professor

Reede, 8. aprill

10.00–12.00 hommikukohv "Digipädevustest maalähedaselt"

Nädala info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus@tallinn.ut.ee

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Vaata videot ERR Novaatorist.

Allikas: novaator.err.ee

Samal teemal:

• Loovuse toetamine tehnoloogia abil
• Nutiseadmega nutiõpetajaks

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo tõdes, et hetkel on IT selgelt kõikide elu- ja ärivaldkondade lahutamatu osa: „Oma valdkonna erialase pädevusega inimesed, kes on omandanud lisaks tugevad teadmised IT-s, aitavad disainida, luua või tellida rakendusi, kus on parimal viisil kaasatud nii rakendusvaldkonna kui ka IT oskused.“

Õppekava eesmärk on arendada vajalikke teadmisi ja oskusi inimestes, kellel on huvi ja soov töötada IT-valdkonnas või toetada infotehnoloogiliste lahendustega oma olemasolevaid tööülesandeid, kuid varasemad teoreetilised teadmised puuduvad.

Vastuvõtu eelduseks on varasem kõrgharidus mõnest muust valdkonnast, millele soovitavalt on järgnenud ka paariaastane töökogemus. Õppetöö jooksul saab üliõpilane kindlasti osaks erialastest väljakutsetest, mida pakuvad kas IT-ettevõtted või infotehnoloogilisi lahendusi tellivad asutused.

Õppekava programmijuht, hajussüsteemide professor Eero Vainikko sõnas, et õpe uuel infotehnoloogia magistriõppekaval on tugevalt orienteeritud praktilistele oskustele ja suutlikkusele rakendada neid oma igapäevatöös: „Õppimise käigus saab teha praktilisi ülesandeid nagu kasutajaliideste loomine, multimeedia ja mitmekihiliste veebiinfosüsteemide tegemine.“

Õppekava annab algteadmised programmeerimisest, andmebaasidest, infosüsteemidest, infoturbest ja operatsioonisüsteemidest. On kaks spetsialiseerumismoodulit: saab valida aineid digitaalse ärianalüüsi ja IT-kontekstuaalsete aspektide alammoodulist.

Uue magistriõppekava esimene vastuvõtt toimub 2016. aastal. Õppimine lõppeb magistritöö kaitsmisega ning edukas lõpetaja saab tehnikateaduste magistri kraadi. „Pärast lõpetamist on võimalik uute teadmiste ja värske magistrikraadiga luua midagi täiesti uut, kombineerides kõiki omandatud erialasid või siis end tõestada näiteks IT-sektoris protsesside juhtimises, analüütiku või konsultandina,“ lisas Vainikko.

Vastuvõtt õppekavale algab 20. juunil 2016. Täiendav info õppekava kodulehelt http://itminf.cs.ut.ee/.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?
• Erialade edetabel: Tartu Ülikool on IT-erialal Baltimaade juhtiv ülikool

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset võrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on videokonverentsi töövahend (Adobe Connect 9) veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100-le osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk Gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis aitab hoida kolleegide tegemistega kursis.

Uuenenud on ka projektitöökeskkond Twinspace, projektitöö läbiviimisel saab videokonverentsi kaudu õpilastele veebikohtumisi korraldada ja reaalajas näiteks kaks Euroopa eri riikides asuvat klassiruumi ühendada. Olgu öeldud, et eTwinningu kaudu on  nüüd võimalik ka ainult Eesti koolide vaheline koostöö.

eTwinningu võrgustikus ringlevad ideed innustavad õpetajaid katsetama uusi õpetamismetoodikaid ja arendama rahvusvahelist koostööd oma koolis. Lisaks veebipõhistele projektidele toetab eTwinning ka teisi Erasmus+ programmi tegevusi.

Kutsume teid veebipõhisele tutvumisringile eTwinning portaali, kaaslasteks sellel teel on eTwinningu eksperdid Mari Tõnisson ja Varje Tipp. Oleme kavandanud selle tutvumisringi ajavahemikule 28. märts-24. aprill 2016 ja üles ehitanud e-koolitusena, toimumiskohaks eTwinning Live grupp eTwinningu veebikursus https://groups.etwinning.net/11424/home.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis: https://koolitus.hitsa.ee/training/520.

Tunnistuse saamiseks on vajalik ära teha koolituse käigus antud praktilised ülesanded. Kes soovib kaasa lüüa vaid osaliselt, neil palume eTwinningu portaali kaudu ühendust võtta Varje Tipi või Mari Tõnissoniga, kes teid gruppi liidavad.

Lisainfoks:
eTwinning koolitused kevad 2016
http://innovatsioonikeskus.ee/et/etwinning-koolitused-ja-rahvusvahelised-oppimisuritused.

Eesti õpetajate eTwinningu grupp Facebookis
https://www.facebook.com/groups/510576889073244/.

Samal teemal:

• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Logistikaerialade noor meister 2016 on Doreen Luht Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Talle järgnesid Kaidi Malmström, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning Deniss Semjonov Tartu Kutsehariduskeskusest.

„Esikoha võidule aitas kindlasti kaasa eelmise aasta logistikavõistlustel osalemise kogemus, kus tulin teisele kohale“, räägib Doreen Luha ja lisab: „Võistluste kõige suurem väljakutse on toimetulek lavanärviga ja oskus rahulikuks jääda ka pingelistes olukordades“.

Parim puhastusteenindaja ja noor meister 2016 on Ksenia Volodina Tallinna Teeninduskoolist. Teise koha pälvis Olga Vinogradova Narva Kutseõppekeskusest ja kolmandale kohale tuli Taavi Tammekivi Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Olen võidu üle väga õnnelik,“ rõõmustab Ksenia Volodina. „ Kõige raskem võistlusülesannete osa oli puhastusmasinaga sõitmine ja selle juhtimine mööda kindlat trajektoori“.

HEV õpilaste puhastusteenindaja esikoha napsas Olesja Petrova Tallinna Kopli Ametikoolist. Teiseks tuli Liisi Pirnipuu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest ning hinnalisele kolmandale kohale jõudis Viivi Grauberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„HEV õpilastele on kutsemeistrivõistlustel osalemine ülioluline ja tänuväärne kogemus. See on õpilaste poolt väga oodatud suursündmus“, ütleb Tallinna Kopli Ametikooli kutseõpetaja Ene Aulik. 

Toimunud võistluste eesmärgiks oli populariseerida nii logistika kui ka puhastusteeninduse valdkonna õpet ning anda võimalus noortele oma oskuste võrdlemiseks.

Kutsemeistrivõistlusi viis läbi SA Innove koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega Euroopa Sotsiaalfondi ja mitmete sponsorite toel.

Võistluste galerii on leitav siit.

Järgmisel aastal toimuvad võistlused taas kutsehariduse suursündmuse Noor Meister 2017 raames, mis leiab aset 4.-5. mail Tallinnas.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab 23. märtsil kõikidele huvilistele uksed
• Tallinna Teeninduskoolis tutvustakse töökohapõhist õpet

Juhani Koivuviita on soomlane, ta lõpetas Turu Ülikooli magistriõppe soome keele erialal. Aga samas on ta elu ja töö tihedalt seotud Eestiga: ta oli vahetusüliõpilane Tartu Ülikoolis ning hiljem neli aastat Tartu soome koolis õpetaja ja direktor. Praegu elab ta Tartus, nagu on seda väikeste vaheaegadega teinud juba viimased kümme aastat. Sealt ka tema väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas.

Tänavu veebruari keskpaigast juhendab Juhani Koivuviita Soome Instituudi algatatud veebikursust, mis võimaldab tasuta õppida soome keelt Eesti gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes tahaksid seda õppida. Veebikursust toetab Haridus- ja Teadusministerium.

Juhani annab alustuseks täpse statistika veebikursuslaste kohta. Kokku 12 osalejat: Tallinnast kolm, Jõhvist kaks, Tartust kaks ja Loolt, Rakverest, Jõgevalt, Suure-Jaanist ning Viljandist üks õpilane. 12 õppija seast kaheksa on gümnaasiumist, kolm kutsekoolist ja üks põhikoolist.

Veebikursuslased on tublid

Poolteist kuud kestnud veebikursuse kohta ütleb Juhani Koivuviita, et noored on väga tublid, ehkki soome keele oskus on neil erinev. Õppijad on jagatud kolmeks grupiks. „Teemad vahetuvad nädalakaupa, nii et teen ettevalmistuse korra ja annan siis igale grupile põhimõtteliselt sama tunni. Kokku oleme saanud (Google Hangoutsi vahendusel) teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti. Osalejaid peaks olema iga kord kohal neli, aga on olnud ka haigestumisi ja tööasju ees. Nii et iga nädal on keegi tunnist ära olnud. Selles suhtes veebikursus ei ole erand, vaid samad reeglid kehtivad kui tavakoolis või -tunnis. Kui oled haige, siis ei osale,“ selgitas Juhani Koivuviita.

Samas tõdes ta, et veebitunnis ongi hea, kui on vähe osalejaid. „Kui on kaks-kolm osalejat, on kõige parem tund. Siis on piisavalt aega igaühe jaoks, aga samas on neile huvitav, sest on, kellega suhelda ja keeleliselt ka tuge saada. Nad aitavad teineteist tunnis, kui ununeb sõna või muud säärast juhtub. Ja naerda saab ka, sest õpetaja jutud ei ole äkki nii huvitavad, aga kui kuuled teise õpilase/osaleja elust, siis see huvitab. Näiteks ühel nädalal selgus, et tunni viiest osalejast neljal on kass kodus, ja kõigil oli kahju, et viienda juures lõppes siis kassiteema ära.“

Millest tunnis räägitakse?

Koivuviita tõi näiteks, mis teemasid tundides käsitletakse. Esimesel nädalal loomulikult tutvumine: räägi endast, kust tuled, millises koolis õpid, kaua oled soome keelt õppinud, kas oled Soomes käinud, milline kogemus sellest jäi.

Teises tunnis keeled, rahvused ja reisimine. Samas ka Eesti iseseisvuspäeva võrdlus Soome iseseisvuspäevaga, millised kombed on nendes kahes riigis, mida tehakse, mida osalejad ise teevad sel päeval.

Kolmandas tunnis keskenduti Soome geograafiale, samuti tutvuti Soome rahvuseeposega Kalevala. 28. veebruar on Soomes  Kalevalapäev.

Neljandas tunnis räägiti pereelust, igaüks tutvustas oma peret, ja räägiti ametitest. „Peda.net keskkonda olen pannud iga nädala kohta infot, tekste, pilte ja küsimusi, millele vastata. See kõik selleks, et saab kodus korrata asju õppijale sobival ajal,“ ütles Juhani Koivuviita. „Igaüks proovib teha endale soomekeelse CV sel nädalal. Seal on hea korrata põhiasju enda kohta, aga samas õppida mõned uued sõnad ka. Ja see on ka üks päris praktiline asi: äkki läheb vaja soomekeelset CV-d, kui näiteks Soome õppima või tööle minna.“

Veebikursuse plussid ja miinused

Soomes on veebikursustel keele õppimise kogemus suurem, Juhani on niimoodi varem Eestis õppivatele soome lastele soome keelt õpetanud: „See aitab lahendada muresid, kui vahemaa õpetaja ja õpilaste vahel on pikk või on nii vähe õppijaid ühes koolis, et gruppi ei saa moodustada.“

Eestis HTM-i esindajatega rääkides selgus, et siin veebikursuseid keeleõppeks väga ei kasutata. Aga mõte proovida läks idanema ja nii otsustatigi teha pilootprojekt. „Õnneks tuli õpilasi kokku niigi palju, sest ei osanud täpselt ette kujutada, milline huvi sellise kursuse vastu lõpuks on. Ja kuna olen ise andnud kaugõpetust juba mõned aastad (eelkõige Kulkurikoulus: https://peda.net/kulkuri), siis ei olnud endal suurt hirmu sellise projektiga alustada. Siiani kõik on sujunud väga hästi ja olen saanud natuke kuulda ka tagasisidet, et noortele on ka meeldinud. Kõige suurem eesmärk ongi neid motiveerida ja julgustada, nii et väga karm nende vastu ei taha olla. Ega ma pole üldiselt ka selline inimene või õpetaja, pigem innustan neid positiivse kaudu,“ rääkis Juhani Koivuviita.

Palusin õpetaja Koivuviital välja tuua veebikususel õppimise plussid ja miinused. Siin need on.

„Plussid: õpid põhimõtteliselt millal iganes ja kus iganes. No loomulikult on vaja tunniplaan koostada, aga jätsin õppijatele valida, mis õhtu sobiks nendele kõige paremini. Ja peaaegu igal nädalal on keegi ka vahetanud gruppi, kuna on olnud haige või teisel põhjusel enda tunnist puudunud.

Tehnika kasutamine on loomulikult asja sees. Arvutis on kergem siduda uut tehnikat, äppe jne õppetööga kui tavatunnis. Ja materjali, mida tunnis kasutame ja koostame, saan kergesti jagada õppijatele peale tundi ja nad saavad iseseisvalt asjadega kodus edasi tutvuda. Nii et sisu, viis ja meetodid tulevad kõik ilusti kokku. Tehnika kasutamine on ka vähemalt alguses midagi uut ja põnevat, mis innustab. Aga kui rutiin juba sees, siis sellel pole enam nii suurt mõju.

Miinused: tehnikamured. Alati pole Google Hangoutsis kuulda teist nii hästi kui peaks. Vahel ei saa üldse ühendust. Sellega seoses siis esimene ja kõige tähtsam soovitus osalejatele: ole paindlik, ära paanitse, kui midagi viltu läheb. Õpetaja tegeleb asja lahendamisega, aga vahel lihtsalt läheb natuke aega. Nii et peab olema valmis töötama natuke ebastabiilses olukorras ka. Ja see on minu arvates hästi oluline oskus elus üldiselt.

Grupitöid ei saa veebis suuliselt teha. Ehk ma ei saa asetada õppijaid rääkima paarilise või väikse grupiga, mida kasutan tihti tavalises klassitoas. Veebitunnis saame siiski arutada koos asjade üle, aga iga osaleja peab ootama ja rääkima omal ajal. Veebitunnis saab igaüks natuke vähem rääkida kui klassis. Aga kuna õppijaid on ka vähem, pole seda oma vooru ootamist lõputult. Ja kuulamisoskus areneb.“

Keeleoskus on oluline

Levinud on arvamus, et eestlane oskab soome keelt Soome TV kaudu nagunii piisavalt, et Soomes hakkama saada. Olete sellega nõus? Miks ikkagi on hea keelt korralikult osata?

Olen tutvunud ühe eestlannaga, kes pole tegelikult soome keelt kunagi õppinud, aga valdab seda väga hästi. Ta vastab sellele "klassikalisele näitele" - ta on elanud Tallinnas ja õppinud soome keele selgeks Soome TV kaudu. Hetkel ta kirjutab ja suhtleb väga palju soome keeles, nii et tema oskused arenevad kogu aeg.

Mõtlen korraks enda eesti keele oskuse peale. Oli väga hea, et läbisin intensiivkursuse. Olen soome keele filoloog, nii et grammatikareeglid on väga tuttavad ja arusaadavad mulle. Ja kuna läbisin selle intensiivkursuse, on siiamaani meeles reeglid näiteks astmevahelduse või sõna "ära" kasutamise kohta. Samas, vahel kahtlen ja pean kontrollima. Ja selle kontrollimise käigus õpin jälle ja järgmine kord on asi äkki juba meeles. Ehk siis õpetamisest on kindlasti kasu, aga keelt saab õppida ka muul viisil. Olen seda ise kogenud. Elu ja töötamine Eestis on olnud minu praktiline eesti keele kursus.

Ja miks keelt korralikult osata? Alguses kindlasti, et ei tuleks arusaamatusi. Sugulaskeeltes on  sõnu, mille tõttu võib tõesti arusaamatus tekkida. Aga kui oskus juba parem, siis ongi see, et saaks keelt igas kontekstis kasutada. Mitte lihtsalt nii, et oskad poekassa juures küsida kotti, mitte kassi (kassi on soome keeles kott – toim), vaid suudad rääkida ja kirjutada põhimõtteliselt igast teemast ja igaühega. See avab uksed kultuuri sisse, see avab uksed eestlaste/soomlaste südamesse ja annab ellu nii palju juurde. Vahel on mul kahju nendest soome sõpradest, kes pole kunagi võtnud endale eesti keelt selgeks õppida. Saab ka nii elada, sest eestlased ju räägivad väga hästi inglise keelt, aga on siiski olukordi, tekste, vestlusi, mis jäävad sinu elust eemale, kui sa keelt ei oska.

Õpetada eestlasi või õpetada soomlasi - millega tuleb arvestada?

Kui nüüd mõelda eesti ja soome noortele, siis eesti noored kuulavad paremini õpetajat. Nad austavad sind ega sega vahele. Vahel tundub see ka nagu passiivsus, sest sa ei saa vastuseid, nad nagu ei julge öelda midagi, sest õpetaja on ikka autoriteet, ega temaga ei saa nii avatult ju rääkida. Aga ma olen nautinud Eestis õpetamist, alati.  Ma tahan õpetajana olla  õpilastele koostööpartner, et oleks enam-vähem võrdne suhtumine, austus ja kommunikatsioon mõlemalt poolt. See on Eestis töötanud väga hästi, nii noorte kui ka täiskasvanutega. Nendele meeldib minu stiil ja tunnid ja õppimine on sellepärast avatud ja tore kogemus.

Soome noored on mõnes mõttes elavamad ja rahutumad kui eesti noored, aga samas nad julgevad rohkem, küsivad rohkem ja selle läbi nõuavad ka rohkem. Koostöö on intensiivsem. Soome noortega pead siis pöörama rohkem tähelepanu kaasamisele kui eesti noortega. Selline on minu kogemus.

Kas minu tunnid on kõige efektiivsemad? Arvan, et motivatsiooni tõstmine on väga oluline, ja kui ma ei nõua nii palju kui mõni teine, siis ei juhtu midagi väga hullu ka. Tunnen siiski, et endal ka on õppida veel väga palju ja ongi olnud väga hea käia tutvumas ja õpetamas Eesti koolides. Näen, et kui õpetaja nõuab piisavalt (mitte siis liiga palju, sest liialt sundimine pole ka hea), on õppimine väga tõhus. Nii et tahan leida sellise hea suhte nende kahe vahel: nõudmine ja motiveerimine. Sealt tuleb minu arvates hea tasakaal tundi.

Huvitav on olnud endal see kogemus, et keskealised eesti arstid tulevad tundi ja teietavad mind, noort soome meest. Olen siis kohe teinud selgeks, et me sinatame üksteist, sest see on soomlasele loomulik asi. Ja nii ongi keeletunnis väike kultuuriga seotud asi ära õpitud.

Koolielu küsimustele vastas soome keele õpetaja ja veebikursuse juhendaja Juhani Koivuviita. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Soome alustas maailma suurima haridusinnovatsiooni projektiga, millest võib kasu lõigata ka Eesti
• Keeltekuu: soome keelt tasub õppida nii koolis kui hiljemgi

Loodud Tricideri leheküljelt leiate eest juba tuntud nimekirja, hääletage oma lemmikute poolt ja lisage uusi!  

Hääletamiseks saab sisu lisada siin: http://bit.ly/keeltekuu   
Sisu tuleb lisada oma nime alt. Nii uute äppide lisamise kui ka hääletamise tähtaeg on 31. märts 2016. 

Sharing is caring! [Vt tõlget: http://translate.google.com] 

Koolielu portaali keeltekuud koordineerivad ainemoderaatorid valivad välja ka oma lemmiku. 
Kõige populaarsemaks osutunud äppide lisajatele edastab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) nutikad meened. Ka julgete hääletajate vahel, kes teevad seda oma nime alt ja kelle äpp osutub võitjaks, loosime välja HITSA meeneid. 

Lisaküsimused kogumisaktsiooni kohta:
Kristi Vahenurm
kristivahenurm(ätt)gmail.com

Koolielu keeletoimetus 
Foto pärit Flickrist.